termomeeter

[AIVAR123]

Tere! Ehk oskab keegi öelda, kust saaks osta elektroonilise termomeetri sulatusahju jaoks, mis näitaks max tembiks 1500 °C.


Tänud!

[A.R.]

Vs: termomeeter

kust saaks osta max tembiks 1500 °C

Osta saab kuni 1800 C
siit http://www.elfaelektroonika.ee/artnr...ator-fluke-725
Täpsemalt

https://www1.elfa.se/data1/wwwroot/assets/datasheets/07650203.pdf

Kui Sind selle selle suurepärase seadme juures midagi häirib siis
võib kasutada ka optilist mõõtmist
Elfas on hetkel küll Tallinna poes madalatemperatuurne

http://www.elfaelektroonika.ee/artnr/76-677-44/fluke-ti35-ir-flexcam%C2%AE-termokaamera

Aga neid peab olema ka kõrgematele temperatuuridele.

Kui nädal tagasi optilist termomeetrit kalibreerisin (kust ostetud ma ei tea)
siis näitas ta vee keemistemperatuuriks 97 C.
Aga alati annab teha täpsustustabel.
20-40 C vahemikus osa mõõtjaid oli veaga alla 0,3 C osa aga paar kraadi.

Võimalik on muidugi ka osta-teha termopaar ja siis voltmeetriga mõõta.
Täpsemalt siit:

http://www.dcc.ttu.ee/Automaatika/LAS/ISS0060/2009/AV_09_L19.pdf

[klm]

Vs: termomeeter

Keevitad ise termoapari kokku ja peale kalibeerimist mõõdad.
Mina keevitasin vase ja nikkromi kokku, päris hästi töötab.
Keevitamiseks kasutasin mõnesaja vattist trafot, söepulka ja booraksit.

[A.R.]

Vs: termomeeter

Keevitad ise termoapaari kokku ja peale kalibeerimist mõõdad.

Ta tahtis ju teada kust OSTA saab.

[AIVAR123]

Vs: termomeeter

tegelikult kõik vastused on oodatud Ei arvandki, et ise saab teha. Muidugi see oleks kõige parem ja odavam variant, kuna ega mul pole vaja, et ta mõõdaks väga täpselt. Kui ka näitaks 100 kraadi täpsusega siis oleks ka ülihea

Igaljuhul suured suured tänud!!!!!!!!!!!!!!!

Vaatan, et need mis müüa, just väga odavad ei ole Ise ehitaud ahjule sellist summat juurde panna ei tahagi nagu

Odot aga kuida see ise tegemine siis käib, et millega ma selle termoapari ühendama pean?

Maal on mul mingi vana traktori termomeeter, mis näitab max 130 C, kas śellest ei saa teha? Näidikul ripub pika metallkõriga vasest mingisugune andur.

[A.R.]

Vs: termomeeter

Termopaar on kaks erinevast materjalist traati, mille ühed otsad on koos. Kui nende koos olevate otste temperatuur on erinev teiste otste temperatuurist siis nende otste vahele tekib pinge.
Seda saab siis voltmeetriga mõõta. Mida suurem on temperatuuride vahe, seda kõrgem on pinge.

Kui tahame mõõta kõrget temperatuuri siis peab see traat ka seda kuumust vastu pidama.

[A.R.]

Vs: termomeeter

http://www.labochema.ee/documents/seadmed/testo/Termomeetrid%20EST.pdf

Siin on juttu kõrgtemperatuursetest S tüüpi termopaaridest. Aga nad on vist üsna kallid?

Seda temperatuuri, 1500C, peas olema võimalik määrata ka kiirguse ja värvustemperatuuri järgi.
Vast on natuke lihtsam

[cyrix]

Vs: termomeeter

Seda temperatuuri, 1500C, peas olema võimalik määrata ka kiirguse ja värvustemperatuuri järgi.
Vast on natuke lihtsam

Et ehitame spektromeetri ja õpetame talle Fourier teisenduse selgeks ja tuleb lihtsam? Või kuidas Sa mõtlesid?

[A.R.]

Vs: termomeeter

Et ehitame spektromeetri ja õpetame talle Fourier teisenduse selgeks ja tuleb lihtsam? Või kuidas Sa mõtlesid?

Nii saab
Aitab, kui määrame kiirguse spektraalse maksimumi.
Prisma, pilu, vastuvõtja. Nupp, kust prismat keerata. Tabel.

Mäletan, et oli võimalus määrata värvustemperatuuri. Oli selline mõõteriist.

Pakun et kui mõõta kogukiirgust ja läbi "sobiva filtri" tulevat kiirgust siis sealt suhtest peaks saama
temperatuuri.

***
Biomeedikumis on kolmandal korrusel aatomabsobsiooni mõõteriist.
Seal kuumutatakse grafiittoru ca 3000 kraadi ja hoitakse siis temperatuuri paigal.
2-3 sekundit.
Seda temperatuuri jälgib optiline seade. Umbes 2 cm toruke.

Sellega oli jama ja ma vahetasin selle toiteseadme ja sellega koos ka andur.
Juhtseadmes olid ka parandustabelid iga anduri kohta.
Kui viga võib olla kümmekond kraadi pole vast parandus määrav.

[cyrix]

Vs: termomeeter

Et siis ikkagi spektromeeter, ainult prisma-monokromaatoriga.
Tegelikult ei ole ehk spektraalset maksimumi isegi vaja, saab ka lihtsamalt. Infrapunadetektor sobival lainepikkusel, toru põhja, millest paistab sisse soojusallikas (alumiiniumprofiil nt). Mida kuumem värk on, seda suurem on infrapunavalguse voog, mis avast sisse paistab, st. pindala kohta saab soojusenergiat rohkem. Eeldame, et allub umbkaudu Stefan-Bolzmanni seadusele, kalibreerime paari teadaoleva, mõõdetavaga samas suurusjärgus temperatuuriga ja olemas. Teemaalgataja tahtis 100 kraadi täpsusega, seda peaks ikka saama. Võib ka muidugi mõnda tööstuslikku infrapuna-termomeetrit kasutada.
Ilmselt kõige lihtsam variant on ikkagi termopaar, mis mõõdetavat temperatuuri talub. Minu pakutud variant tuleb äkki lihtsuselt teisele kohale?

[A.R.]

Vs: termomeeter

Et siis ikkagi spektromeeter, ainult prisma-monokromaatoriga.
Tegelikult ei ole ehk spektraalset maksimumi isegi vaja, saab ka lihtsamalt. Infrapunadetektor sobival lainepikkusel, toru põhja millest paistab sisse soojusallikas (alumiiniumprofiil nt).
Ilmselt kõige lihtsam variant on ikkagi termopaar, mis mõõdetavat temperatuuri talub. Minu pakutud variant tuleb äkki lihtsuselt teisele kohale?

Tont seda lihtsuse kohta teab. Aga ära me selle temperatuuri hindaks. Seda ma usun.

http://et.wikipedia.org/wiki/Absoluutselt_must_keha

Kas just infrapuna, vast isegi harilik fototakisti on parem.
Mul oli plaan seda maksimumi otsida et siis Wieni järgi tagasi arvutada.
Aga saab tõesti lihtsamalt.

Ehitus ABC-s on kena alumiiniumtoru müügis. Fototakisti ja oommeeter ning valmis.
Eesotsas võiks olla kate ja selles auk. Augu suurusest muutub tundlikus.
Mõne tööstusliku järgi tuleks hiljem kaliibrida.

Termopaari materjal on siiski natuke hirmutav. Kui just ei ole kaks pooli lauasahtli nurgas.
Seeeest jälle ei karda valgust.
Aga selline pikksilma moodi riistapuu, mis kaugelt seda pinda vaatab ja kraade näitab, on ka tore.

Kits kahe kuhja vahel. Või palju neid kuhje ongi?

[AIVAR123]

Vs: termomeeter

Aga kust seda nikkroomi? Kas vaske ja nikkroomi näiteks hõbedaga kokku ei tohi joota? Tähtis oleks teda saada see hetk, kui ahjus on 500 C, sellise tembi juures ei sulaks termopaar ära ka. Suurema tembi paneks siis lihtsalt tunde järgi


Aga kuida see mõõtmine käib siis, näiteks ütleme, et 100 c juures on ~1v, kas siis 500 juures on ~5v

[A.R.]

Vs: termomeeter

Tähtis oleks teda saada see hetk, kui ahjus on 500 C

Mida sa tahad 1500 või 500 kraadi?

Vask-konstantaan annab kraadi kohta 41 uV/K
kui mõõteriist on 20 kraadi C ja termopaari teine ots 500 C
siis (500-20 ) * 41 = 19680 uV ehk 19 mV
testrist jääb natuke vajaka.
Ja see on üsna kõrge näit.

Kui vask peaks vastu ka 1500 C siis saaksime näiduks 60 mV ehk pool testri skaalast.

[murphy]

Vs: termomeeter

unustame veel mainimatta et termopaar mõõdab temperatuuride erinevust mitte temperatuuri otse. Seega vahepeal ei tohi termopaarist tuleva kaabli materjali vahetada ja mõõtesadme ühenduspunktis tuleb keskonna temp ka ära mõõta.

[klm]

Vs: termomeeter

Keevitad ise termoapari kokku ja peale kalibeerimist mõõdad.
Mina keevitasin vase ja nikkromi kokku, päris hästi töötab.
Keevitamiseks kasutasin mõnesaja vattist trafot, söepulka ja booraksit.

D mõõdus patarei sest võetud söepulga sisse puistasin booraksit.
Trafole kerisin sekundaariks mõned keerud mõne mm ristlõikega juhet.
Keerutasin kokku küttekeha seest võetud traadi ja vasktraadi.
Ühendasin kokkukeerutatud traadid mõne mm kauguselt traatide otstest vaskjuhet
kasutades "keevitustrafoga" ja keevitasin booraksi sees juhtmed kokku.
Pärast harutasin juhtmed kuni keevituskohani uuesti lahti.