Vs: termomeeter
Täpsemaks mõõtmiseks tehakse termopaar, mis koosneb kolmest osast.
Näiteks vask(1)konstantaan(2)vask.
Vase vabade otste vahele läheb mõõteriist ja teistest ühendustest (1) läheb keskkonda ja (2) sulava jää sisse.
Kuna sulava jää temperatuur on küllalt täpselt null C, siis saame püsiva näidu nulli suhtes.
Kui lubatud veaks on 100 kraadi siis piisab, kui teised otsad on "toatemperatuuril".
Mis paha juhtub siis, kui mõõteriista juurde lähevad mitmetest eri materjalidest aga
samal temperatuuril olevad juhtmed, ma aru ei saa.
Nii oleks võimendaja või isegi lihtsa mõõteriista kasutamine probleemne.
Vase sulamistemperatuur on 1084.62 °C, seega vasest termopaariga
kõrgema temperatuuri mõõtmine on küll raskevõitu.
***
Ka raud J tüüpi termopaariga ei saa minna üle 750 C, raua omadused muutuvad.
Ilus link on
Loodan, et nad teavad mida kirjutavad.
Seega, kui mõõdad kuni 750, oleme ühes paadis, ehitan ka ühte sellist.
Tellisin just võimendaja. Tuleb reedeks kohale. Kui tuleb.
Kui 1500, siis vast on optiline lihtsam.
Esmalt postitatud murphy poolt
Vaata postitust
Näiteks vask(1)konstantaan(2)vask.
Vase vabade otste vahele läheb mõõteriist ja teistest ühendustest (1) läheb keskkonda ja (2) sulava jää sisse.
Kuna sulava jää temperatuur on küllalt täpselt null C, siis saame püsiva näidu nulli suhtes.
Kui lubatud veaks on 100 kraadi siis piisab, kui teised otsad on "toatemperatuuril".
Mis paha juhtub siis, kui mõõteriista juurde lähevad mitmetest eri materjalidest aga
samal temperatuuril olevad juhtmed, ma aru ei saa.
Nii oleks võimendaja või isegi lihtsa mõõteriista kasutamine probleemne.
Vase sulamistemperatuur on 1084.62 °C, seega vasest termopaariga
kõrgema temperatuuri mõõtmine on küll raskevõitu.
***
Ka raud J tüüpi termopaariga ei saa minna üle 750 C, raua omadused muutuvad.
Ilus link on
Loodan, et nad teavad mida kirjutavad.
Seega, kui mõõdad kuni 750, oleme ühes paadis, ehitan ka ühte sellist.
Tellisin just võimendaja. Tuleb reedeks kohale. Kui tuleb.
Kui 1500, siis vast on optiline lihtsam.
Comment