Saepuru imur??

[silheid]

Tere plaan ehitada väikesesse puidutöökotta saepuru imur.
Süsteem tundub suhteliselt lihtne venitlaatori tõmbab saepuru kogumiskotti milles ükspool on riidest ja laseb õhu välja ja alumine on kogumiskott. Aga nimelt probleem torudega uurides erinevates kohtadest leitsin , et imuri torud on metsikult kallid (umb 1200kr 3jm) Aga plaanin kasutada selle asemel odavamat painduvat ventilatsiooni toru. Aga on võimalus ,et saepuru kulutab selle kohe läbi. On kellegil sellise asjaga kogemusi ? või oskab keegi head nõu anda.
Samas kui kellegil taolist ventilaatorit pakkuda nagu pildil siis võtke kontakti. silheid@hot.ee.

[martinr112]

Vs: Saepuru imur??

Toru on kallis jah aga hea pehme, mugav ühendada erinevate masinatega. Kui kasutada paikselt ühe masina taga siis võib vabalt olla ventilatsiooni toru.
Saepuru muidu ei kuluta midagi, pigem annab ventilatsiooni toru järgi kui seda kogu aeg väntsutada.

[serra]

Vs: Saepuru imur??

saepuru kulutab küll olen ise näinud

[OSX]

Vs: Saepuru imur??

Kulutab. Ka puiduvaigud muudavad ajajooksul hapramaks, mingil hetkel piisab et mõni eraldunud kiil vms torkab lõpuks vooliku läbi. Sealt edasi on suht lühikese aja küsimus et lõplikult puruks minna.

[wer1]

Vs: Saepuru imur??

Aga kui asi on kindlalt paigal ja ei ole liikumist vajav(näiteks treipingi taga tõmmates laaste, sellist nägin ühes tööõpetuse klassis), siis annaks see toru asendada ka solgitoruga.

[OSX]

Vs: Saepuru imur??

Annaks. Solgitoruga aga on see jama et ta rsk ei paista läbi - ei näe kuhu ummistus tekib. Ja ta tekib niikuinii.
Isegi 300mm toru ummistub, nähtud.
Plekktoru on liikumatuna parem, seda saab kolkida mõõdukalt kui kinni jäi.

[silheid]

Vs: Saepuru imur??

Mul plaan panna torud laealt jooksma juhul kui korralikult võimsa imuri saan ja enamus masinad sellised mis seisavad kohapeal, nurgasaag on ainult liikuv kuna väljalaske auk sellises kohas.
Aga ummistused tekkivad millest liiga suurtest laastu tükkidest või vaigust ?

[OSX]

Vs: Saepuru imur??

Tegelikult algab asi vaigust, see on mõneti nagu kleepuv, suurem aga õhuke laast võib kleepuda kuhugi, sinna koguneb uuesti vaik ja jälle uus tükike... selleks ongi parem et sisse näed.
Eriti loll on kui see juhtub mõne mootori ümber kogunema, näiteks CNC freesid millistel on laastueemaldus ja mootori jahutus ühise kanaliga.

[reuter]

Vs: Saepuru imur??

Kui palju jätkukohti ei ole, siis need ummistused nüüd nii sagedased kah ei ole. Korraliku imuri puhul sikutatakse need kasvanud vaigumajad jälle aja jooksul lahti, kui asjad on piisavalt puru ja vaiku kokku kogunud ja tuuletakistus märgatavalt kasvama hakkab. kui plaanis ventilatsiooni küttepuude mõõtus risu ajada, siis muidugi kiilub kinni. Endale tehtud süsteemi ilmselt keegi sedasi hoorama ei hakka.
Painduva ventilatsioonitoru võib aga tõsisem imur kortsu tõmmata ja okaspuu oksad ja muu puru kulutavad käänukohad kiiresti ära. Ses mõttes on kindlasti solgitoru parem valik, see on kõvem ja materjali kah piisavalt sees, et on, mida kulutada.

[ddig]

Vs: Saepuru imur??

Kulumine on täiesti aktuaalne probleem. Sõltuvalt materjali iseloomust (nt. termotöödeldud puit) võivad ka spetsiaalvoolikud väga kiiresti läbi kuluda.

Ummistumine üldjuhul tekib vaid siis, kui süsteem on valesti projekteeritud - vajalik õhukogus ajaühikus vs torustiku ristlõike pindala vs filtri (koti) läbilaskevõime vs mootor võimsus/kiirus vs ventilaatori suurus.
Vaikude takerdumine torustikku reeglina ei ole probleemiks.

Statsionaarses süsteemis saab suurepäraselt kasutada plekist torusid, kuid suurte koguste puhul on oluline valida õige ehitusega detailid. Nt. kui aspiratsioonitorustikku satub ka klotse, siis pikiflantsiga pöörangud lähevad väga kiiresti katki.

Plastist torude puhul on staatiline elekter probleemiks ning puidutolm on ühtlasi plahvatusohtlik keskkond. Seega seda varianti ei soovita!

[reuter]

Vs: Saepuru imur??

Plekktoru on jah kõige lihtsam ja lollikindlam lahendus. Neid võib leida mõnest puidutöökojast, kus vana süsteem välja visatakse või siis on äri kinni pandud. Nõukaaegsete torude puhul võiks ühendused veel kinni teipida, sest nendes süsteemides tihtipeale ei muretsetud tiheduse pärast ja pandi lihtsalt vingem vent. Nt Märjamaal oli puidutöökojas kunagi saepuru ventikas, mis alati esimese asjana hommikul käima pandi ja käivitama pidi kaks korda: esimese käivitusega sai pöörded poole peale ja kaitse lõi välja, teine käivitus lasi vendi nimipööretele ja kaitse jäi pidama. See kaitse oli alajaama kaitse...