Äikesest (oli:Kuidas see seade töötab?)

[arnis]

Uurisin ja puurisin igasuguseid kaitsmeid ja juttu, kui mõttetud nad võivad pikselöögi täistabamusega olla jne. Ja siis tuli kataloogist ette selline toode:

http://www.elfaelektroonika.ee/artnr/69-757-00/ulepingekaitse

Kuidas kurat see jublakas töötab? All on isegi kirjas, et 130J, mis on siuke pisike, kuid siiski mingisugune number.

http://www.elfaelektroonika.ee/cgi-bin/web_store.cgi?artnr=!69-709-17&euro=1&
Kui see seade saadab liigse osa maandusele, kuidas siis see eelmine töötab? Kas ta suudab identifitseerida, kumb klemm on null ja sinna asi lasta? Ideepoolest null ja maandus on kilbis kõvasti kokku käkerdatud... hmm

[erxxx]

Vs: Kuidas see seade töötab?

1. Nulli asemel kasutatakse juba aastaid NEUTRAAL nimetust( elfale teadmiseks)
2.kilbis on koos maandus ja neutraal
3.teine saadab maandusesse, aga esimene põleb lihtsalt seest tühjaks - seepärast polegi korduvkasutatav - või siis on mingi kondekas, mis võtab kogu sahmaka lürpsti endasse

[vasaraonu]

Vs: Kuidas see seade töötab?

Varistor või TVS. Täistabamuse eest nad loomulikult ei kaitse.

[A.R.]

Vs: Kuidas see seade töötab?

Kas sellist kaitset ei annaks teha ferroresonants stabilisaatori põhimõttel.
Ajab ca 400 V juures südamiku küllastusse ja enam edasi ei kanna.
Paar sellist järjest.

Algul mõtlesin zeneritest ja induktiivsustest aga nii võiks olla kindlam.
Mootorgeneraator (10 m vahekaugus) oleks ka hea kaitse.

[mats13]

Vs: Kuidas see seade töötab?

Pikset iseloomustab väga lühike impulss ja. Minu arvates peaks oht tunduvalt vähenema kui hoonesse ei sisene õhuliin vaid maaalune kaabel millel on soovitavalt raudplekist soomus või läheb kaabel läbi pika raudtoru. See peaks vähendama pinget maa ja kõigi kolme või 5 soone vahel. Liigpinget õige pinge ahelas vähendab tõesti varistori taoline asjandus ja kondensaator. Need peaks aga olema siis monteeritud kindlasti kilpi, mitte mingisse pika haruliini lõppu pistikupessa.
Mootor-generaator oleks muidugi väga hea kaitse aga kui juba liialdada siis tuleks lisaks kogu maja korraliku võrguga varjestada.

[mats13]

Pikne

Vene ajal mäletan juhust, et välk lõi umbes 100 meetrit majast elektri postisse mis asus kahe kõrgema kuuse vahel. Pärast seda kadus majast peakaitse. Toa vastasnurgas oli tükk kägardunud plekki, põrandal portselani tükke ja siseneva juhtme otsas oli kruviga klemm. Alumisel korrusel oli lahtiselt 50 cm kaugusel pistikupesast ripnev juhe siiski ära põlenud.
Pooljuht elektroonikat, sel ajal ei olnud veel olemas. Kui oleks olnud, raske uskuda, et selles majas midagi oleks säilinud.

[murphy]

Vs: Pikne

nojh selleks ongi kaitsed. Äikesel jh on omadus genereerida suur ja hästi lühike impulss. Tuleb mängu kox kaabli effekt kus levib asi lainena. Seepärast igasugune mahtuvus pareleeli ja induktiivsus jadas eemaldab selle.
Maakaabel on mahtuvus. korralik võrgufilter+ varistorid selle taga + sädevahemik korraliku maandusega enne induktiivsust kaitseb ka otsetabamuse eest.
See et metallkarp toanurgas viitab sellele et keegi vedas äiksekaitse maandusjuhtme kilpi. Igat asja saab kaitsta, iseasi mis on selle maksumus ja tasuvus.

[martinj]

Vs: Pikne

Noh, lisame ka oma kogemuse.
Umbes aasta tagasi lõi isand Pikne 50 m majast eemal olevasse keskpingeliini. Vägeva paugu saatel lõi pistikupesadest sädemeid välja ja mu nelja aastane laps sai šoki, olles pistikupesa v ahetus läheduses. Ja nüüd õpetikum stiilis "mul vedas" osa. Samal ajal oli mul läpakas laadijaga vooluvõrgus ning salvestas läbi usb pulga telesaadet . Väline antenn kah taga. Elamise lõi pimedaks ja ainuke asi, mis pimeduses toimis oli seesama läpakas,mis salvestas akudelt edasi ja kusjuures fail tuli ilma ühegi häireta. Vene telekas oli ootereziimil, sellel põles läbi ootereziimi trafo.
Kusjuures see sama konkreetne välk lõi pimedaks ka naabruses oleva Paldiskit ja Ämarit toitva suure alajaama.
Üritasin siis konstruktiivne olla ja helistada EE telefonile, sealt tuli vaid tasulist muusikat ja öeldi, et "tegelevad" Aga vennad olid poole tunni jooksul kohal.

[murphy]

Vs: Pikne

Kui korralike toiteplokke uurida siis snende sisus on võrgufilter->Varistor.
Seda näitab ka praktika et põleb varistor, filter aeglustab piisavalt piiki.
Äikese eest saab ka 99,999....% kaitsta. Iseasi kas on praktiline näiteks kaevata 100m sygavusse 1000ruutu vakpost maase, lisada piisava voolutaluvusega sädevahemikud, filtrid, jne. Kokuvõtteks on see kallim vb kui kaitstav tehnika.
Teine asi mida vahel valesti äiksetabamuseks peetakse on EMP. Ka pistikust eemaldatud seadmed võivad maha põleda ja mitte üldse liini tabamuse korral. Ei loe ka armatuuriga betoonsein. Näiteks läheda puu tabamusest põhjustatud RF piigi korjab ylesse antennikaabel. Piik levib kuni kaabli otsa poole, läbi seina, kiirbub sealt ja võib läheduses oleva teleka vms ära tappa.
Neid näiteid on ka elust kus jõugaabliga segamini võrgu kaablid kõrvetavad maha võrgukaarte kui jõu liinis lühis.
Oma kogemus kunagisest ajast coilgun, coil ise oli kaguel, juhtmeid lüliti juures olid üksteisest natuke eemal(muidu keerutatud). Lülituselemendist 30cm eemal ühendamatta odav multimeeter jäi pildituks igaveseks peale lülitamist.
Siit tuleb ka reegel miks ei tohi PCB disainer vahetus läheduses PCB peal signaali ja suurvoolu radu kõrvuti monteerida.
Seega kaitsta on võimalik aga see pole alati praktiline. Mida rohkem on aga tehnikat , seda kallim maandus ja vajadusel teeb tagavarakoopiaid üle interneti või kantava kettaga füüsiliselt teise kohta.

[raivo]

Vs: Äikesest (oli:Kuidas see seade töötab?)

varistorid ja TVSid, samuti kombineeritud TVS+Triac valdavalt hävivad isegi üsna nõrga ülepinge korral. Gaaslahendid on oluliselt tugevamad, kuid nende puudus on aeglane süttimine, alates 5uS; lühike aeg, aga äikese korral siiski pikk.
Elektriliini kaitsega ei ole tegelenud, kuid tean, milline lahendus toimib sideliinide puhul.
See koosneb 3jalaga gaaslahendist ( 2 liinile ja 1 GND) ning voolupiirajast, näiteks 4B04 Bournsilt, kuidas see töötab, ausalt öelda ei teagi, ilmselt on kasutusel sulam, mille juhtivus tugevas elektri või magnetväljas märgatavalt väheneb.
üsna edukalt asendab voolupiirajat ka >100m kaablit, kaabel peab olema piisavalt pikk, et laine ei jõuaks seda läbida enne kui gaaslahendi süttib.
See lahendus peaks ka elektriliini puhul toimima, et sisendis gaaslahendi, siis N*10 meetrit kaablit, siis varistor + filter. Täistabamusel hävib gaaslahendi, kuid see tuleb odavam kui kodutehnika või hullemal juhul tulekahi.

[murphy]

Vs: Äikesest (oli:Kuidas see seade töötab?)

gaaslahendus jh on hea asi, isegi kasutan AGA kustumispinge on suhteliselt väike ja sõltub voolust, signaaliahelate pole voolud suured, võrgus aga küll.Aga peakaitse on ees.
Kaabel on ka nagu LC filtrite jada. Nii ju töötavad pmst impulstoited et impulsid silutakse ära LC filtriga.

[A.R.]

Vs: Äikesest (oli:Kuidas see seade töötab?)

Kuidas läbiks äikeselöök trafo?
Kui mähised on eraldatud maanduskihiga või eri sammastel
siis mahtuvuslikku ülekannet ei peaks toimuma.
See Faraday puuri näide.
Harilik raudsüdamik ei peaks ka kiiret muutust läbi laskma.
Ja kui südamik läheb pinge kasvades küllastusse ja ülekanne väheneb siis
võiks ju väljundis pingehüpped väiksemad olla kui sisendis.

Kuskil oli juttu kõrgepine isolaatorite ülelöögist.
Seal ju ka gaaslahendus.
Et seal isolaatori on sees magnetid ja
see sunnib lahendust keerlema ümber isolaatori. Et nii lahendus kustub kergemini.
Kas see on äikese pärast?
(Neid sealt saadud magneteid sai kasutatud ka muudel juhtudel.)

[A.R.]

Vs: Äikesest (oli:Kuidas see seade töötab?)

Kaabel on ka nagu LC filtrite jada.
Nii ju töötavad pmst impulstoited et impulsid silutakse ära LC filtriga.

Kui kaabel silub pulsse siis kuidas on võimalik kaabliga signaale üle kanda?

Kas mitte nii et:
Kui kaabli ühte otsa anda pulss siis levib ta plastiktäitega kaablis ca 20000 km/sek ja kas
neeldub teises otsas kui koormustakistus on võrdne kaabli lainetakistusega või
Peegeldub tagasi kas samas või vastasfaasis sõltuvalt kasi väljund on lõpmatu või null.
Või siis midagi vahepealset.

[raivo]

Vs: Äikesest (oli:Kuidas see seade töötab?)

vahelduvvoolu võrgus kustub gaaslahendi kohe kindlasti igal nullist läbiminekul. Kaablijupp on vajalik viite tekitamiseks, impedantsi pole vooluvõrgu kaabli korral mõtet otsida.
Enamik rikkeid toimub seadmetega kus kaks võrku omavahel kokku saavad, energia ja andmeside. Kui ühe võrgu ulatuses on äikese poolt indutseeritud pinge enam-vähem sünfaasne, siis 2 võrgu vahel nii ei ole, kumbki võrk on nagu dipooli üks haru ja sealt vahelt plaks käibki.
Häid lahendusi ei ole, võiks olla ideaalis nii et Elion vm kaablioperaator toidaks modemit/ruuterit POE põhimõttel, ning sealt tuleks välja vaid optiline link, siis kahaneks võrguseadmete mahapõlemiste arv olematuks.

[a1]

Vs: Äikesest (oli:Kuidas see seade töötab?)

võiks olla ideaalis nii et Elion vm kaablioperaator toidaks modemit/ruuterit POE põhimõttel, ning sealt tuleks välja vaid optiline link, siis kahaneks võrguseadmete mahapõlemiste arv olematuks.

Pigem peaks andmeside sisend olema tehtud optikaga ja tundlik kohapealne elektroonika UPSi taga.