220v dc

[jannozz50]

Vs: 220v dc

Räägi, mis on selle seadme nimi ?

[tartu pets]

Vs: 220v dc

...ehk see pisike seade peab taluma 1.6kW elektrienergiat...
Vatt võib tõesti samaks jääda, pinge väike, vool suur...selleks peab seade omama ikka korralikku resurssi kõige talumiseks/töötlemiseks/vahendamiseks
Pinge suur, vool väike: sama lugu.
Kui teemaalgataja ei suvatse avalda, mis seadmega on tegu, siis ei saa keegi aidata ka...ja ego tuleks taltsutada, siin on ikka tuntud tehnikafoorum, kus saab õige küsimuse korral head abi!

138A voolu...kaitsmed on soliidsed sellised juhul, u 50x50x200mm pronkspulgad

[reuter]

Vs: 220v dc

138A pole miskit müstilist. Ka suuremates autovõimudes on kaitsmete summaarne vool sinna kanti, inverteritel enamgi. 1500W muundur tarbib akust maksimaalsel koormusel miski 100W lisaks ja kütab selle enda sees soojuseks. Vanemad ja/või viletsamad tekitavad sama väljundvõimsuse juures enamgi soojust.
Õige ta on, et pinge tõstmisel ja voolu vähendamisel jääb võimsus samaks, kui pinge ja voolu korrutise sama püsib. Küsimus on pigem selles, kuidas seda võimsust edasi anda. 12V juures on 10m vahemaa puhul 138A voolu juures liini lõpus järgi 10V ehk siis juba alla 1400W ja seda isegi päris korralike kaablite puhul. 230V vead 100m kaugusele kahe pikendusjuhtmega ja liini lõpus on voolu püsimise korral saada ainult natuke alla 1500W, sest pingelang on võibolla isegi suurem, kui 12V ja 10m liini puhul, kuid protsentuaalne osa on märgatavalt pisem. Lisaks on kõrgema pinge transportimine kergem ja odavam(vähem vaske).
Kõige lõpuks: suuremal pingel on lihtsam saada enam võimsust, nt 12V puhul helivõimsuse piir(1 valjukas + 1 kanal/monovõim) on kuskil natuke üle 100W, sest tarbijaid lihtsalt ei ole, et enam võimsust saavutada. 24V juures on see piir teoreetiliselt 600W kandis jne.

[vanemleitnant]

Vs: 220v dc

Päris õige ei ole, see on muidugi õige, et vool korda pinge on võimsus. Aga mis seade see on, mis vajab 138A voolu ja pinge pole oluline? Autoaku pealt nii suurt voolu saab muidugi väga lühikest aega.

[vasaraonu]

Vs: 220v dc

et teha 1500W aga kui kasutada 12V otse genekast või aku pealt siis 12x138=1656W..

Oletan, et ta planeerib toidet mõnele sellisele asjandusele.

[widescreen]

Vs: 220v dc

Sees veel 1 aga. Auto elektrisüsteem töötab alasi vooluga (DC), aga 220v(kodus töötavad seadmed) töötavad vahelduva vooluga(AC). Nende vahe on nagu öö ja päev.

[A.R.]

Vs: 220v dc

220v(kodus töötavad seadmed) töötavad vahelduva vooluga(AC)

Kas kodus suur arvuti oleks nõus töötama ka 220 V DC-ga?
Pole kunagi proovinud aga vist võiks.

[cyrix]

Vs: 220v dc

Kas kodus suur arvuti oleks nõus töötama ka 220 V DC-ga?
Pole kunagi proovinud aga vist võiks.

Ilmselt peaks, kuigi 220V DC vastab 156 V AC-le ja UVLO võib probleemiks osutuda.
Teisalt - arvutitoitekates, millel on ümberlüliti 120/230 V, töötavad 120 V asendi korral alaldi ja silukondekad pingekordistina ja selleks on küll AC vaja, muidu ei funga.
230 V režiimis on lihtsalt sild ja kondekatega pingejagur, seal pole mingit põhjust, et ei peaks töötama.

EDIT: Eesti nominaalne võrgupinge on 230V, unustage juba ära see 220 V. Nõukaaeg on möödas.

[A.R.]

Vs: 220v dc

Eesti nominaalne võrgupinge on 230V, unustage juba ära see 220 V. Nõukaaeg on möödas.

Poolenisti möödas. Võrgupinge on, 3 faasi, 229, 225, 223 V.
Sagedust ei julge mõõta. Seda, kui kõrge võib olla sageduse mõõtmisel pinge ei tunnista ükski testri dokustaat.

230 V režiimis on lihtsalt sild ja kondekatega pingejagur

Kui ma viimati pidin toiteplokki parandama, 1986. a, siis seal olid need konded nagu silumiseks.
200 uF oli ületamatu suurus. Gabariitidelt.

[cyrix]

Vs: 220v dc

Kui ma viimati pidin toiteplokki parandama, 1986. a, siis seal olid need konded nagu silumiseks.
200 uF oli ületamatu suurus. Gabariitidelt.

Nüüd on pingele keskväljavõtte tekitamiseks. Half-bridge on märksõna: http://schmidt-walter.eit.h-da.de/sm...w_hilfe_e.html.
Siluvad ka, muidugimõista.

[reuter]

Vs: 220v dc

Kas kodus suur arvuti oleks nõus töötama ka 220 V DC-ga?
Pole kunagi proovinud aga vist võiks.

Ikka töötab. Ma testisin ühe switchiga ja unustasin ööseks järgi. Hommikul oli 120V nimipingega akupakis alla 80V, aga masin ikka veel toimis. UPS sellises rakenduses pistab kuni poole energiast vasakule.

[A.R.]

Vs: 220v dc

Minu mõte jooksis rohkem väite "koduriista vahelduvvoolu toite" ümber. Et nagu öö ja päev.

Ja siis meenus arvuti toide.
Kiiresti vahelduv alaliseks ja siis muundama.
Halogeenide toide käib samamoodi.
Vast ka mõni TV. Meenub, et üks neist tegi kallutusest muule elektrooikale toidet.

Hämmastab seade, mis lepib ühtmoodi nii madala kui kõrge pingega.
Katsun mõnda sellist lahendust leida.
Kui mängida takistuse tempeatuurisõltuvsel ?????

[cyrix]

Vs: 220v dc

Hämmastab seade, mis lepib ühtmoodi nii madala kui kõrge pingega.
Katsun mõnda sellist lahendust leida.
Kui mängida takistuse tempeatuurisõltuvsel ?????

Kui väljundpinge reguleeritakse nagunii tagasisidega parajaks(impulssplokis), siis sisendpinge ju väga oluline ei ole. Mõistlikes piires muidugi ja komponendid tuleb kalkuleerida varuga.
Kui huvitab, võin asjalikku lugemist viidata.

[jannozz50]

Vs: 220v dc

Teemaalgataja, mis seade see oli siis?