Voolutugevuse võimendi

[murphy]

Vs: Voolutugevuse võimendi

Kast õhukindlaks teha siis pole kondens niiväga teema, algul mõni pakk silikakgeeli sisse seisma et sisse jäänud õhust niiskus eemaldada.
Jahutamiseks hangi konditsioneeri väliseade. Lase teha korralik vastorust soojusvaheti jahutusvedeliku jaoks, yhenda/lase yhendada see konditsioneeri siseseadme asemele ja vee asemel kasuta antifriisi.
Mida sest peltierist ikka kütta kasutegur nigel. Soojuspump palju effektiivsem. Iseasi kui vaja ultramadalaid temperatuure. Ja ka siis saab mitmeastmelise soojuspumbaga asja tehtud. Almistes astetes peab tõenäoliselt jahutusvedeliku välja vahetama.

[reuter]

Vs: Voolutugevuse võimendi

aga kas peltieri plaati saaks kasutada protsessori ja veeploki vahel, või ei juhi ta väljalülitatuna piisavalt soojust või kahjustab see seda.

Peltier ei ole eriti hea soojusjuht väljalülitatuna. Algselt peltieri just kasutatigi prose ja radika vahel ja seda just õhkjahutuse puhul. Vesijahutuste levimise algus aegadel ei leidunud piisavalt võimsaid peltiere ja see junn ei jõudnud soojust enesest piisavalt läbi pumbata, seega enam eriti ei kasutatud. Pealegi pole veega jahutamisel ärajuhitav võimsus probleemiks.
peltieri kasutamine sissetuleva vee ahelas lihtsalt jahutaks peale jahutusradikat vett veelgi ja piisavalt võimsa isendi puhul võiks vee temperatuur olla ka alla ümbritseva keskkonna temperatuuri. Ilma on vee temperatuur paratamatult ümbritsevast keskonnast soojem, sest ilma ei tekiks soojusülekannet.
Soojuspump on tõesti tõhusam, aga ka keerulisem natuke ja oluliselt kallim. Ultramadalate temperatuuride mõistet võiks siin täpsustada. Üheastmelise(sooja poole osa on veega jahutatav) kompressoriga saab temperatuuri umbes -40 kraadi peale, kaheastmelisega on mul sõbralt täiskoormusel prose natuke alla -90. Need seadeldised ise nähtud-kogetud. -200 ja allapoole ehitatakse juba vähemalt 4 astme peale. Üle 5 astme ei ole mina kuskil kohanud ja sellele oli viimase astme tsirkulatsioonis lämmastik.
Arvuti kasti pole võimalik ega otstarbekas hermeetiliseks teha, sest siis surevad ülejäänud soojenevad komponendid ära. Suure jahtumise tulemusen hõreneb õhk piisavalt, et tavamõistes hermeetilisse kasti hakkab õhku sisse immitsema. Kõigest hoolimatta tekib ikkagi kondents. Ülekiirendajad lakivad plaate ja katavad neid lisaks miski kummitaolise lögaga(Neopren vist nimeks) ja isegi siis on veel kondentsiga neid teise ilma lastud.
Üsna lihtne viis, kuidas mul sõber tegi, on vesijahutuse jahutusradika asemele panna miski 5l paak. Hankida endale õhuniiskuse eemaldaja, eraldada sellelt külma poole ribid ja putada see puhas toru veepaaki. Külmumisandur ära petta ja teha see vee temperatuuri piirajaks ja ongi valmis. Kuskil 12 kraadi juures hakkab veeplokk higistama, seega mina nii madalat ei püüaks, aga 15 kraadi prose kukil püsivat jahutit saab juba eduliselt kellamiseks kasutada. Mitme eelkirjeldatud projektiga on olnud palju kokkupuuteid ja seega võin veel seletada, kui kellelgi huvi. Seadmestiku omanik on DonNiger, aga siin foorumis teha harva kohtab. HV-s on aga ta üsna suur tegija.

[mikumaku]

Vs: Voolutugevuse võimendi

Üks "maamehe" idee vesijahutuse kohta. Veeradikas prose peale, üks peenike voolik kraanist radikasse ja teine radikast kraanikaussi. Vahele "reduktor", ehk väga sujuvalt reguleeritav kraan. Vooluhulk reguleerida selliseks, et radikas alla 15 kraadi ei kukuks ja ongi... Kuna kraanivesi alla 5 kraadi talvel ja soojenemine algab kuskil radika sisendi juures, siis kondents tekib muidugi sisendvooliku peale ja see tuleb korralikult ära soojustada-isoleerida. Veekulu peaks rahaliselt tühine olema sellise nirisemise juures... FI mehed jahutasid vene ajal oma lasereid nõnda, A.R. peaks teadma...

[A.R.]

Vs: Voolutugevuse võimendi

FI mehed jahutasid vene ajal oma lasereid nõnda, A.R. peaks teadma...

Oli selline lugu. Aga veekulu oli piisavalt suur ja et seda vähendada tehti ringvool läbi radiaatorvaadi.
See vaat läks rohelisena kasvama ja jama oli kuipalju.

Mina isiklikult olen aegade algusest unistanud õlivannis olevast arvutist.
Selline 2 kW elektriradiaatori analoog, parajalt soe.
Mispärast arvuti peaks alla 15 kraadi töötama?
Ta ei tohiks lihtsalt kõrbema minna.

Eriti huvitav on siin lugeda see lahendus, et jahutuseks lisame toitesõlmele koormust.
Meenub seesama kauge aeg, kus elus loodi iseendale kõikvõimalikke takistusi
et neid siis kangelaslikult ületada.

[mikumaku]

Vs: Voolutugevuse võimendi

No emaplaati ja kaarte võiks ju õli sisse uputada küll. Seisev õli ei ole minuarust hea soojusjuht, on vaja kasvõi iseeneslikku tsirkulatsiooni nagu alajaamatrafodes. Siis ühendused välisseadmetega, siis püsti-pikali asetatavus, siis...oioioi... Isenokitsejale on see jubedam kui mistahes vesijahutus või muud sorti arvuti ja külmkapi hübriid... Kuid teades A.R. oskusi ja kogemusi, arvan et ta saaks hakkama. Tõeline väljakutse... No nüüd läks küll OT-ks kätte...

[reuter]

Vs: Voolutugevuse võimendi

Oli selline lugu. Aga veekulu oli piisavalt suur ja et seda vähendada tehti ringvool läbi radiaatorvaadi.
See vaat läks rohelisena kasvama ja jama oli kuipalju.

Mina isiklikult olen aegade algusest unistanud õlivannis olevast arvutist.
Selline 2 kW elektriradiaatori analoog, parajalt soe.
Mispärast arvuti peaks alla 15 kraadi töötama?
Ta ei tohiks lihtsalt kõrbema minna.

Eriti huvitav on siin lugeda see lahendus, et jahutuseks lisame toitesõlmele koormust.
Meenub seesama kauge aeg, kus elus loodi iseendale kõikvõimalikke takistusi
et neid siis kangelaslikult ületada.

Toitesõlme kasutegur on 90%, seega sellele koormuse lisamine ei tõsta oluliselt temperatuuri. Külm prose kannatab oluliselt enam ülekiirendamist, kui soe. Intel ju keerab automaatselt prosel kraani koomale, kui sooja liigselt saab. Ma arvan, et 90% Eesti kodudes olevatest Inteli uutest prosedest ei olnud tänavu suvel võimelised enda maksimumi välja andma.

Selle veetriki teen ma ilmselt ära, sest mul on arteesia kaev, mis juba 25a järgemööda jooksnud, küllap jookseb järgmised 25 kah. Sealne kulu pole oluline ja pumpama kah ei pea. Vaja lihtsalt toru arvutini vedada.

[A.R.]

Vs: Voolutugevuse võimendi

Viimase ajal pole arvuti kiirusega probleeme olnud. Jälgimiseks ja juhtimiseks piisab.
Temperatuuri pärast oli suvel pahandus, sain korra esmaspäeval teate "Ruum on kuum".
Nädalavahetusel olid elektrikud parandanud konditsioneeri ja jätnud ta sisse lülitamata.

Arvuti kiirusega on selline huvitav mälestus. 85.aastal 1. PC-l oli 8 MHz takt.
Tegime seal DOSi all trükiseid. Hiljem, 2 GHz masinaga läks ta analooglise ajakirja tegemine ca 4 korda kiiremini.
Tundub et uutel OP süstemidel on teha kõike muud kui seda mis vaja.

Teine näide.
Ajakirja koduleht serveris. Otsing üle 20 MB võttis aega 2 sek.
Tuli välja et need arvutid lahendasid mingit ülemaailmsed probleemi.
Kui see "arvutamine" lõpetati kulus samaks otsinguks 0,1 sek.

[bobi1589]

Vs: Voolutugevuse võimendi

Ok, leidsin mooduse, kuidas seda teha, ilma, et ülejääk läheks soojusesse

[bobi1589]

Vs: Voolutugevuse võimendi

Tundub et uutel OP süstemidel on teha kõike muud kui seda mis vaja.

aga ega sellepärast keegi ei kasutagi suurte arvutuste sooritamisel graafilist OS'i, see oleks vist kõige rumalam tegu üldse, kuna kui sul on mingi 1 lõimega 32 bit sodi, siis winsa sööb enamasti pool ära juba selleks, et sulle su vast valminud arvutusi reaalajas näidata.