soovin abi co keevituse etteveo skeemi osas

[jaan3]

mul on ühe meistrimehe tehtud keevitus mille etteveo kiiruse reguleerimine on tehtud kolme transistoriga ja etteveo mootoriks on vaz kojamehe mootor.viga selline et kui üle kolme minuti järjest keevitada kärsatab kõik transid läbi.kas leiduks paremat varjanti?

[6p45s]

Re: soovin abi co keevituse etteveo skeemi osas

Kas algusest peale põletab transistore või töötas varem korralikult?

[jaan3]

Vs: soovin abi co keevituse etteveo skeemi osas

algusest peale peale pikemat keevitamist kärsatas läbi ja siis annab traati täiega peale

[Pläsku]

Vs: soovin abi co keevituse etteveo skeemi osas

Kas sellel võimsustransil, mis mootorit tüürib, on ikka korralik radikas? Ilmselt transistor kuumeneb üle ja põleb läbi. Võib olla on üldse liiga nõrgad transistorid pandud. Mis kirjad neil peal on?

[jaan3]

Vs: soovin abi co keevituse etteveo skeemi osas

transistorid on kt315;kt815 ja lõpp trans on kt 803 millel on korralik jahutus radikas

[tagahoovis]

Vs: soovin abi co keevituse etteveo skeemi osas

Kunagi sai tehtud kiiruse reguleerimine autotulede pealüliti reostaadist. Lüliti oli kasutusel GAZ ja UAZ autodel. Kui suuremat pingekõikumist võrgus ei ole, töötab hästi.

[jaan3]

Vs: soovin abi co keevituse etteveo skeemi osas

kas sa siis transistoreid ei kasutanud?kas saad skeemi ka mulle anda

[tagahoovis]

Vs: soovin abi co keevituse etteveo skeemi osas

Transse ei kasutanud ja skeem on lihtne. Reostaat mootoriga järjestikuselt ühendatud. Peast ei mäleta, mitu väljatulevat otsa VAZ-i mootoril oligi.

[jaan3]

Vs: soovin abi co keevituse etteveo skeemi osas

vaz mootorilt tuleb üks juhe.kas sa saaksid mulle kirjutada või joonistada täpse skeemi etteveo kohta.olen suht algaja elektroonikas

[tagahoovis]

Vs: soovin abi co keevituse etteveo skeemi osas

Mootori kere on ühendatud massiga ehk - toitega. Mootorist tulev juhe lüliti-reostaadi ühe otsaga ja reostaadi teine ots + toitega. Lülitil on reostaadi otsad kaks kõige esimest otsa. Eeldan muidugi, et ka varasem toitepinge jäi 12 voldi piiridesse. Maksimaalselt vast kannatab ka 14 volti välja. Sest kui reguleerimisel reostaat täiesti peale keerata jookseb see pinge otse mootorile. Loodan, et väga segaselt ei kirjutanud.

[jaan3]

Vs: soovin abi co keevituse etteveo skeemi osas

suur aitäh sulle.hakkan kohe nii teda homme komplekteerima.ta enne oli ka 12 voldise pingega.

[6p45s]

Re: Vs: soovin abi co keevituse etteveo skeemi osas

Selline uitmõte tekkis, et ehk on mootoril vastupinge-diood puudu ja mootori väljalülitamise käigus tapabki pingeimpulsiga jõutransistori maha?
Teine variant on muidugi lihtne ülekoormus, vabalt jooksev kojameesteajam tarbib 12 V toitel umbes 3 A. Kui mootori ankrus on lühiskeerud (pinge all seisma jäänud, ülepinget saanud, niiskusega lühisesse läinud), võib ka kõvasti rohkem tarbida ja reostaadi samuti esimesel katsel maha põletada.

[tagahoovis]

Vs: Re: Vs: soovin abi co keevituse etteveo skeemi osas

Ka taoline asi võib olla. KT 803 peaks muidu hulk ampreid kannatama. Samas, et kuskohast on võetud toide 12 volti, kui keevitustrafolt siis võib imelike vooluringe tekkida. Vanad VDG 302, 303 tegid imeasju, kui traadivedu isoleerimata alusel oli. Kuigi mootori toide oli täiesti iseseisev. Kippus rauapuru ja mõni plekiriba, kuhugi vahele minema ja keevitusvool tegi ringkäigu ka mootoris ja juhtplokis. Tagajärg oli türistoride kärssamine.

[6p45s]

Re: Vs: Re: Vs: soovin abi co keevituse etteveo skeemi osas

O.T seda plekiriba asja olen ise ka üks kord ise näinud ja parandanud. Keevitus küpsetas väljundis asuva elektrolüütkondensaatori umbes paari-kolme minutiga lõhki ja trafo kuumenes üle. Lappasime siis keevituse omanikuga koos aparaati ja otsisime testriga vigast komponenti. Kui alaldi ja igasugused abiahelad (kontaktori juhtimine, jahutus) said ükshaaval üle mõõdetud, jõudis järjekord trafo primaarmähiseni. Tollel keevitusel reguleeriti voolutugevust trafo primaarmähise ümberlülitamise teel ja selleks leidus aparaadi ülaosas üks kolme asendiga robustne lüliti. Kui mähis oli lülitist lahti ühendatud, olid kõikide faaside takistused võrdsed, kui lüliti oli küljes, siis enam mitte. Lüliti lahtivõtmisel pudenes sellest välja mõnesentimeetrine ja tugevasti põlenud traadijupp. Järgneva jutuajamise käigus selgus, et mingil ajal oli keevituse otsas vedelenud mingi koli-kast igasuguse rauaprahiga .

[Pläsku]

Vs: Re: Vs: Re: Vs: soovin abi co keevituse etteveo skeemi osas

Mul oli kunagi ühe tööstusliku vene traatkeevitusega sama probleem, mingi aja töötas ja jälle põles lõputrans läbi. Oli samasugune lihtne reguleerimine, ainult lõpus oli KT819 ja pinge kõrgem. Seda ma ei mäleta, kas diood oli, aga võis ka mitte olla. Tegelikult võibki selle viga olla, et dioodi ei ole. Mis see mootor teistsugune on, kui mingi relee või elektromagnet, pealegi harjadega mootor, lisa sädelemine. Isegi võimsatel võimenditel sillatakse lõputransid dioodidega.