Kuidas teha trykkplaati auke...

[brand11]

nagu ma tegin yhte plaati ja siis tekkis kysimus et kuidas oleks hea mingi kivile auke puurida t2pselt...kui mingi 20 jalga siis paras jama...
tegin ise nii et v6tsin yhe paberi ja torkasin kivi jalad sellest l2bi.siis panin selle plaadi peale ja puurisin aukude j2rgi mis paberis

[sahtel]

oleneb millega puurida kas pingis või käsipuuriga
ise teen sedasi et märgin ära, ning siis ästi väikse terava otsaga surun augud sisse, ning siis käsi drelliga( jah ex neid väiksed puure lähe oma üks jagu kui halb päev käsitsi tehes)
aga kui ikka vaja oma 20 auku täpselt teha soovitan kuskile puurpingil seda teha saab väga hästi hakkama ja mis kõige olulisem on asja juures täpsus

[kpihus]

nagu ma tegin yhte plaati ja siis tekkis kysimus et kuidas oleks hea mingi kivile auke puurida t2pselt...kui mingi 20 jalga siis paras jama...
tegin ise nii et v6tsin yhe paberi ja torkasin kivi jalad sellest l2bi.siis panin selle plaadi peale ja puurisin aukude j2rgi mis paberis

Parem on kui metall märknõelaga läbi paberi augud vase sisse koksid, siis läheb puur ise õigesse kohta.

[velts]

Mina olen juba paarkümmend aastat kasutanud meetodit kus esmalt joonistan diagrammipaberile(ruudustiku samm 2,5 mm) detailide paigutuse, seejärel asetan joonise kartongile, selle omakorda mingile vanale ja kõlbmatule raamatule või paksemale zurnaalile ja siis märgistan hariliku nõelaga aukude kohad. Nõel läbi raamatu ei lähe kuid jätab paraja "kärni". See on täpsem kui koksimisel, sest suurema täpsuse saavutamiseks saab seda teha ka luubi all. Ühes mõõdus plaadi tooriku ja kartongi ühendan kleepelindiga või märgin läbi kartongis oleva märgistuse mingis nurgas naaskliga ühe augu, puurin sinna 0,7 augu, panen läbi selle nt. taki väljaviigust lõigatud jupikeseja pööran otsad vastu plaati. Väiksema plaadi puhul piisb diagonaalnurkadest, suurema plaadi puhul oleks soovitav rohkem kinnitusi. Ise puurin käest, sest nii tunnetan puuri survet paremini ja kui puur paindubki veidi, siis ta ei murdu (ei kehti kõvasulampuuride kohta, nendega käest ei saa puurida). Plaadid on tulnud korralikud.

[digital]

Mina teen nii, et kõigepealt joonistan või siis prindin selle laotuse paberile. Siis teibin selle paberi trükkplaadile ja puurin läbi selle paberi. Puurpingis.
Seejärel suurema puuriga keeran üle kõik teravad servad aukudelt. Siis puhastan plaadi väga hästi ära, vahendiks Bio-Kadri, kunagin orto toode, selline nagu peenet liiva vms sisaldav küürimisvahend, võtab plaadi juba minuti hõõrumisega läikima ja samas ei jäta vagusid nagu liivapaber. Siis joonistan spec. pliiatsiga peale, kunagi ostsin tevalost 99.- eest ja siiani jätkunud teist. Muidugi väldin igasugu näpujälgi plaadil jne. Ja siis söövitama.

Siin foorumis räägitakse, et tulevad paremad aukude servad, kui puurida pärast söövitamist, kuid ei ole seda meetodit kasutanud, harjumuse jõud... Ja samas on ka väga hea aukude järgi orienteerudes joonistada radu.

[digital]

Ahjaa.. kivid ka.
Kivi standartne jalgade vahe on 2,5mm ,seega lihtsalt võtad ruudulise paberi ja joonistad ühe jala ruudu nurka, järgmise ruudu külje keskele, siis jälle ruudu nurka jne. Kivi enda jalgade ridade vahe on 7,5mm, seega poolteist ruutu. Mõnel kivil on tehasest jalad mitte nii hästi ära painutatud ja palju parem on need painutada natu kitsamaks kui et jätta liiga laiaks ja siis kivi ei lähe kaldu jalgade tõttu ilusti sisse. Kivi jalgu painutan niisama vastu lauaplaati õieti surudes, muidugi mõõduka jõuga et kivist jalga välja ei murra.

[Eggy]

Ma päris trükkplaati auke pole puurinud, aga sarnasesse materjali küll. Niisiis ruudulisele paberile teen kõigepealt augud ja märgin need naaskliga (piisavalt õrnalt vajutades) trükkplaadile. Puuriks on mul 9V Makimootor. Sinna otsa on lükatud täpse läbimõõduga pastakasüsi jupp (soovitatavalt tühi)ja teises otsas on puur. Jõle täpselt tuleb otsa panna, sest kui suüsi vähe kõverdub, siis hakkab julmalt vibreerima. Sellise värgiga olen ka läbi kõvaketta plaadist läbi puuurinud.

[velts]

Olen kasutanud ka koopiamasinat. Joonise olen teinud tugeva suurendusega (4*), sest nii on võimalik saavutada suurema aukude täpsuse. Koopiamasinaga joonist vähendades saab küllaltki täpse ja korrektse trükiplaadi väljatrüki.

[KaruTEC]

Dremel koos alusega on päris odav ja kasutuskõlblik. Puuridena soovitaks kasutada ikkagi volframkarbiidpuure, uleb odavam ja pealegi - tavaline HSS peab vastu heal juhul 300 auku aga karbiid - 4..8000. Puurid maksavad ~30..50 krooni tükk ja on ~3mm sabaga. Puurpink peab muidugi suht stabiilne olema aga kui teha 0.8 ja suuremaid auke siis pole asi nii hull. Puure küsige Nylund Eestist.

[a750]

Mina olen mikroskeemi aukude tegemiseks kasutanud vabriku poolt valmistatud trükiplaati .Asetan tehtavle trükiplaadile õigesse kohta ja lasen kohe läbi aukude tehtavale uued augud.Muidugi enne plaadid omavahel kinnitada.(varjante on palju, ja maitse asi)

[Lukser]

Pioneerieas tegin niimoodi:

Aukude joonis pliiatsiga 2,5 mm millimeetripaberile (vanad isekirjutaja lindid olid igavesti head...), suure hädaga käis tavaline mm paber kah.
Paber kummiliimiga trükiplaadi peale kleepida(enne tuli puhastada, parim vahend kustukumm, eriti hea tolleaegne kõvad tindikustukumm, millega paberisse auk tuli aga vase jaoks sobisid...).
Puurid 0,6..0,8 puuriga, kui pingis ja hea terav puur, siis soovitavalt ilma auke kärnimata(vähem vaeva ja ei jäta kramme püsti!).Näpu vahel või käsivändaga kärni augud, muidu ei tule head nahka!
Puurpink oli omatehtud, vana grammofonimootor ajas ringi.Jaa-jaa...
Praegu ostaks ilmselt miski statiiviga Dremeli.
Radade plottimiseks praegu uuel ajal miljoon võimalust, teate ise paremini.
Kui ikka veel käsitööline oled , siis käsitsi joonistades kleebi puust/plastist joonlauale ca 2mm jalad alla, mõnus! Plaat tao paari vineerinaelaga laua külge kinni.
Niipaljukest mälestusi...

Ikka veel head algavat!




Kui liimi oli mõistlikult vähem (mõni täpp), tuli paber pärast plaadi küljest heaste lahti.Plaat lahustiga puhtaks. Puuriaukudega paber läks arhiveerimisele, kõlbas teist mitu korda kasutada.

[pois11]

Jah, eks igal ühel ole omad nipid ja asjad.. ma olen ka kasutand kord yht kord teist võimalust. Aga aukude puurimiseks on mul ise tehtud väikse mikrolülitusega mootor mis peo pessa mugavasti ära mahub. Mootori võtsin hambaharja seest ja meisterdasin sinna iga puuri jaoks jäädava ühenduse... otsi on mugav vahetada. Kui mootorile otse alaldist alalist pinget peale andsin jäi mootoril jõudu väga-väheks. Selle lahendamiseks panin mootoriga paraleelselt nokia 2110ne aku vahele. Nyyd pole mingi ime läbi võmalik puuri sisma saada. Aku toitega saab lugematu arv auke lasta.

[eq]

mul on mootor, asi tarbib 1.5-4.5 v
kas sellest saaks midagi ehitada? oma tehtud drelli? kui saab siis keegi v6iks skeemi teha ei saanud eriti aru kuida see asi pastakaga oli aetud
mootor on ise n2ha lk 20 ja mootor on 110 --> http://www.stepsystems.ee/tl03ee/TL_EE_03.pdf

ettte tänades
eku