Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

trykk plaat

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #16
    Originally posted by brand11@Dec 26 2003, 06:10

    ostad hapet(raudkloriidi,ammooniumpersulfaati jne.)
    Kahjuks pole kumbki neist hape- mõlemad on soolad.

    Happega trükkplaati söövitada oleks küll väga tänamatu töö, kuna vaske söövitab ainult kontsentreeritud väävelhape jt. Tõenäoliselt läheks hape siis ka laki, markeri, trükkplaadi ja anuma kallale. Tahaks näha kes seda toimingut on vabatahtlikult nõus tegema.
    *Muidugi on see siin mõttetu norimine* B-)

    Comment


      #17
      Originally posted by ats@Apr 9 2005, 10:32
      Happega trükkplaati söövitada....
      Lämmastikhappega olen proovinud, väga effektne värk, mõne minutiga sai trükkplaat korralikult söövitatud. Siiski ei soovita seda, lämmastikhape on mitmeti ülimalt ohtlik keemia, jäägem klassikaliste meetodite juurde...
      Elektroonika töötab suitsu baasil.
      Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
      Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

      Comment


        #18
        Omast kogemusest siis niipalju, et augud soovitan kohe peale kärnide tegemist puurida(lihtsam radasi joonistada).Söövitusnõuna soovitan kasutada 1L plastämbrit; sinna siis plaat püsti ning segada/loksutada pole vaja(sabe vajub ämbri põhja).Lahuse soojendamiseks kasutan suuremat kaussi, kuhu lasen tulise vee ja ämber sinna sisse.kemikaalide nahale sattumise vältimiseks kasutan kummikindaid, samuti radade joonistamise ajal(plaadile ei satu siis sõrmedelt rasvu jne.).Kui aga on olemas fotovann, siis plaadi saab seal alati lahuse peale hulpima jätta(sade vajub samuti põhja ning pole vaja loksutada/segada).Plaat on valmis kui rajad hakkavad läbi plaadi kumama.
        The difference between genius and idiot?! Genius has its limits...
        Vaja võimendit? Selleks on PS nupp!
        Projektide pildid
        Lamptehnikast eesti ja vene keeles:
        http://parsek.yf.ttu.ee/~felc/index_files/Page675.htm

        Comment


          #19
          Originally posted by Cheopps@Apr 9 2005, 16:11
          Omast kogemusest siis niipalju, et augud soovitan kohe peale kärnide tegemist puurida(lihtsam radasi joonistada).
          Seda minagi kahepoolse trükkplaadi puhul. Ühepoolse puurimise jätan peale söövitamist, siis jäävad augud kohe puhtad.
          Kärnid vajutan (enne joonistamist) terava naaskliga ja mitte liiga tugevalt, siis ei deformeeri läbi fooliumi plaadi materjali ära. Puurimiseks pole liiga tugevaid kärne vaja, olen näinud mõnda ka kärniga ja haamriga neid tegemas, mis juba liiast...
          Kasutan ka enamasti 2,5mm ruudustikuga diagrammipaberit nagu teemas
          http://www.tevalo.ee/foorum/index.php?showtopic=5544
          kuid sobib ka millimeetripaber.
          Pikk teema trükkplaadi tegemisest oli
          http://www.tevalo.ee/foorum/index.php?showtopic=328
          ja selleni arenes ka teema
          http://www.tevalo.ee/foorum/index.php?showtopic=604
          Elektroonika töötab suitsu baasil.
          Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
          Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

          Comment


            #20
            ei hakkand uut teemat tegema nii, et kysin siis siin oma kysimuse ära

            kas keegi teab, kui palju vaske suudab ära reageerida mingi koguse Fe3Cl'iga?
            lahus on 200ml ja soola on 5g
            et nagu mitu ruutmillimeetrid\centimeetrit see mahutab...

            Comment


              #21
              Õhtust.
              Millega/kuidas soendate söövituslahust?

              Ise mõtlesin akvaariumi soendust, aga see madala temperatuuriga (max 32 kraadi). On keegi seda lammutanud, et tempi kõrgemaks saada?
              Kõik ideed oodatud!

              Comment


                #22
                Originally posted by ilm@May 16 2005, 20:36
                Millega/kuidas soendate söövituslahust?
                Kõik ideed oodatud!
                Söövituslahus ütleme liitrisesse purki ja siis elektripliidile plekk-kaussi näiteks milles on tavaline vesi ja siis purk koos lahusega sinna kausi keskele ja paned sooja, vesi läheb varsti keema kausis nii ka lahus soojeneb purgis. Ise soojendan niimoodi. Kui kellegil mingi parem variant siis laske käia. Võimalusi ju mitmeid. Võid ju veekeetija purki toppida.

                Comment


                  #23
                  Sa ei peagi eriti üle 30 kraadi soojendama. Akvaariumisoojendaja on õige asi, aga sul on vaja veel akvaariumimullitajat (agitator)

                  Comment


                    #24
                    Originally posted by ilm@May 16 2005, 20:36
                    Õhtust.
                    Millega/kuidas soendate söövituslahust?

                    Ise mõtlesin akvaariumi soendust, aga see madala temperatuuriga (max 32 kraadi). On keegi seda lammutanud, et tempi kõrgemaks saada?
                    Kõik ideed oodatud!
                    Ise kasutan laualampi integreeritud 100W pirni. kui lahus enne juba soe on, siis püsib soe ka lõpuni.

                    Comment


                      #25
                      Soojendusel on sees bimetalltermoandur. See tuleks blokeerida.
                      - Vend Hieronymus tunneb Motorola toodete nimekirja kõige paremini, las tema ütleb.
                      - Motorola poolt loodud kiipide hulgas ei ole teda üles tähendatud. - Tähendab: ta on Intelist!

                      Comment


                        #26
                        Njh ma kyl rääkisin millist trykplaati valida aga ok, sain mingi pika otsimise peale, nimedel klikides tuli jah selle kirjeldus. Küsimus et mispärast ei peaks MORAALSELT vananenud aine enam kõlbama???? Tõsi läheb kauem aega aga nagu seda vähe oleks, lisaks kõigele on raudkloriid 10 korda odavam kui see naatriumpersulfaat. Seega kui kiiret ple võib raudkloriidi ka kasutada. Kogemustest niipalju et kui keegi kasutab täiesti veevaba raudkloriidi siis võiks sellega ettevaatlik olla. see aine on väga hyroskoopne ja nahale sattudes võib põletada (Oma kogemused. ). Ja miks keegi ei räägi siin laserprinteri võimalusest, see on ideaalne. ja just raudkloriidiga, sest see on aeglase toimega ja ei söö radu alt ära. Ise teen trükkplaadi PCB exspressiga, Prindin faili töötlen natuke et saada tausta hall värv ära ja pärast kasutan ACDC-d et ajada mõõdustik uuesti paika ja prindin 1:1 tumedus põhjas ja grafoprejektori kilele. Triikraud, paber, kile, trykkplaat ja plaat lahusesse. Tulemus on ideaalne.
                        Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
                        1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
                        2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

                        Comment


                          #27
                          kas keegi oskab öelda kuidas saada see tahma kiht paksem?
                          tegin ilusti omaoma ära, panin triikraua peale 10 min (liigutasin ka muidugi) aga tuli selline õhuke kiht, mis pikapeale maha tuli Fe3Cl söövitades... mida nagu valesti tegin? (raud on põhjas ja auruta)

                          Comment


                            #28
                            aga tuli selline õhuke kiht, mis pikapeale maha tuli Fe3Cl söövitades...
                            Ehk polnud plaat küllalt puhas. Ise pärast igasugu lihvimist käin vase puhta piiritusega üle ja näppudega enam ei katsu.

                            Enne keegi mainis joonlaua ja markeri kasutamisest. Et markeri tint joonlaua all laiali ei läheks, tuleb joonlauale allapoole u. 1mm servast isoleerlint kleepida. Nii on joone tõmbamisel joonlaud plaadist kõrgemal ja tulemus hoopis parem...tint ei lähe laiali.
                            Raudkloriid...minumeelest on siiski nats mürgine, kuid veelgi rohkem pärast trükkplaadi leotamist - raud asendub soolas vasega. Täpset valemit ei tea, aga ennemuiste sai söövitustest küllastunud lahusesse peotäie puhtaid pisikesi raudnaelu kallatud. Toimus vastupidine protsess, naelad kattusid vase kihiga ja lahus oli taas kasutatav. Niimoodi võis mitmeid kordi teha. Muidugi paras solgutamine ja kindlasti ka mürgine ettevõtmine.

                            Comment


                              #29
                              Otsi mõni vanem printer, sest uued on liiga säästlikud. Koopjamasinaga saab kah kui paberil olemas, see tahmab mis jube kui vähe timmida.
                              Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
                              1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
                              2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

                              Comment


                                #30
                                ok võtan teatavaks ja järgmine kord proovin siis... praegu olen markeriga yle lasknud

                                Comment

                                Working...
                                X