trykk plaat

[bloody-orc]

ise soovitan naatriumpersulfaati (vist kirjutatakse nii). ilusti võtab plaadi puhtaks. 5 min päikese käis plekkatusel segamatta(temperatuuri ei tea) oli 1l jäärisekarbis. kotti aga ei tasu lauale vedelema jätta või mingeid hunnikuid kuhugile. võideakse mõnuainetega segami ajada (juhtus nii B-) )

[contramortem]

Ma ei tea, aga minu arust on see naatriumpersulfaat küll üks s***
Esiteks milles see kiirus väljendub? Tegin kuuma veega lahuse, 60-70 kraadi umbes (ja mitte lahja) ja plaat ligunes seal ikka mingi 20 minutit, tulemus oli selline, et plaat läks lahusest otse prügikasti. Plaat oli tehtud selle sinise trükkplaadi kile abil, see peaks ju ikka korraliku tulemuse andma. Võibolla oli temperatuur liiga kõrge, aga toatemperatuuril võid seda plaati seal jõuludeni leotada, aga ei juhtu midagi, tulemus ei parane ka natuke kõrgemal temperatuuril.
Teist korda kasutasin seda ja teist korda läks ka plaat metsa. Peeniklesed rajad (umbes 0,2 mm) olid plaadilt kadunud, nagu poleks neid kunagi olnud, jämedad rajad sakilised ja osaliselt kadunud.
Plaati tegin samamoodi nagu raudkloriidiga, plaat väikesse kaussi, pukside peale, kauss ise vibraga laua peale (vibramootoriga).
Mina seda küll rohkem kasutada ei taha. Kahjuks raudkloriid otsas ja vähemalt oomis viimane kord ei olnud, kui ostmas käisin.
Ja lisaks on see lahus väga kahtlane, paneb köhima kui plaati surkimas käin. Keerab tervise ka tuksi veel.
Raudkloriid võtab ka piisavalt kange ja kuskil 35-45 kraadi juures päris kiiresti plaadi puhtaks.

[bloody-orc]

ma ei tea. ma kasutasin plaatide tegemisel paberit (paberi triigid plaadile ja tahm jääb kylge jne) ja rajad tulid normaalsed. radade laius 0.32''(kõik rajad) ja tulid ilusti välja. peale triikimist panin veel markerit ka peale (CD markerit) et asi tihedam oleks(halva kvaliteediga printerist tuli vähe tahma ja osad kohad katkendlikud). Kokkuvõtteks tuli ilma vibraatorita ja keeva veeta 10 miniga vägagi ilus plaat välja. ka peenemad augud olid ilusti olemas. midagi polnud kadunud ega üleliia. plaati segades umbes viiskümmend ringi 1l'ses klaaspurgis lahuse sees 1:5'le kadus 10cm[ruut] vaske (ja ma segasin kiiresti)

[Mauro]

lisaks veel, raudkloriidi reageerimisel veega eraldub ka soojust, mis peaks lahust isegi soojendama. näiteks tunneb seda, kui raudkloriidi satub higistele kätele, kohe hakkab soe.
varem tahtis keegi kasutada sprayd ja šablooni, kuidas sa mõtled šablooni valmis teha, kui rajad u 1mm vahega, ja rajad ise 1mm laiad?

[Silver]

See oli ainult idee.

Aga üks võimalus on näiteks, et paberil oleva skeemi (prindid, joonistad vms) kleebid kartongi peale, lõikad ehitusnoaga (sellisega millel on sisse- välja käivad õhukesed terad) välja ja olemas !

Ma kordan: see oli siiski vaid idee.

[Erki]

On olemas mingi tindiprinteri fotopaber, millele skeem printida. Iga fotopaber ei sobi. Ja siis plaadile triikides jääb nii tihe, et et markeriga pole vaja üle käia. Aga asja miinuseks on see, et fotopaberile printimine keerab laserprinteri prse. Selleks puhuks oleks mõistlik osta HV-st mõni mahakantud laserprinter. Paber tuleb hiljem eemaldada vees leotades ja siis ettevaatlikult maha hõõrudes.

[W@ldur]

Okikas, kirjeldan siis minagi, kuidas ma plaate teen.

Esmalt muidugi paberi peal ette joonistatud/prinditud rajad ja augud.
Ostan trykkplaadi, valdavalt on mul olnud yhepoolne.
Lõikan välja plekikatega piisava suurusega tüki, kuhu skeem ära mahub.
Paberskeemi kleebin plaadi peale servipidi ja teibiga, näoga jäb minu poole nii paberi joonte osa kui ka selle alla plaadi vasega kaetud osa.
Paber plaadil kinni, võtan terava otsaga küproki kruvi, 4-5cm pikkuse ja haamriga toksan kõik augu kohad plaadile läbi paberi sisse-siis on kergem puurida.
Augud toksitud, soovitan puurimiseks kastada tevalo 10eequst trykkpladi puuri-mugav asi ja vastupidav!!. Puurid sedasi, et teisele poole plaati paned vastu pisipüki mingi teise trykkplaadi VASETA poole, kuhu plaati puuriga läbistades puuri otse vastu puutub-siis saad aru, kui auk on valmis. See on puhtalt praktiseerimine. Augud sees, hõõrun hästi peenikese liivapaberiga plaadi hästi läikivaks. lapiga pühin siis puru ära ja veel käin kustukummiga plaadi yle.
Kuna mina olen selline vanakooli vend, siis mina teen jooned prosta nitrovärviga-müügil kyll suureed liitrised purgid, aga kamba peale jätkub elux ajax :P
Viimasel aja olen avastanud, et kaval on need jooned paberilt kantida hariliku pliiatsiga trykkplaadile-läheb midagi valesti, saab ära kustutada jne.
Jooned õrnalt, aga nähtavalt peal, hakkan värvima.
Selleks kasutan hambaorke.
Tuleb leida ise ennem proovides kõige mugavam lahendus, kuidas jooned parimad saada, aga point on selles, et sheigitud värvi sisse pistan orgi u 7mm otsast; suurema värvitilga lasen ära tilkuda ja sellega, mis otsa jääb,sellega vean hariliku jooned yle.
Kui kõik jooned on ära kaetud, vaatan yle, et kas kuskil mingit kokkuvalgumist vms ple olnud ja kui on, siis lihtsalt kas paberinoaga või mingi orgiga tõmban vahed läbi.
Kui kõik OK, siis panen külmkapi sügavkülma plaadi ja yx poole tunniga on asi korras-näpuga katsudes ei tohi värv kobruliseks minna jne. näppude kylge jääda ammugi mitte!!
Siit akkab keemia.
Mina kasutan isiklikult raudkolme-pruun laga, aga töötab.
Otsin u. 5 cm kõrguse plastkarbi, kuhu lapiti trykkplaat sisse mahub.
Asi on vaja kuumax saada - võtan keskmise supipoti, panen pliidile. Mehhanism on sama ,mis sokolaadi sulatamine-küsige naiste käest!!
Aga mina teen nii, et oti põhja panen mingi karkassi, isiklikult al. radika tükkidest, nii, et kui sinna karbike peale panna, siis karbi ja poti ülemised ääred jäävad tasa. kui tasakaal on leitud, siis hoiad karbikest seal paigal ja valad poti vett täis ja jälgid, et vesi ei tuleks ei üle poti ääre ega lähe karbikesse-karbikese äärest võix 1 cm puudu jääda.
vesi paigas, võtad karbikese välja ja segad sinna sisse raudkolme ja keevat vett. OLE ETTEVAATLIK!!! Reaktsioon on äkiline, pane kõike väikeste koguste kaupa ja suhtes 1:3. kui on üks korgitäis rauda, siis sinna 3 korki vett jne.
Segu teed nii palju, et karbi põhjast oleks seda u 3-4 cm.
Segu valmis ja vesi potis nati soojax pliidil aetud, paned seguga karbi potti karkassile ja karpi plaadi sisse nii, et joonistatud pool jääb ülesse poole.karb tahab vees ära ujuda, sellele laod ka mingi raskuse peale. Point on selles, et karbike paigal oleks.
Ja nyyd ongi tähtis,et karbikese ümber vesi oleks soe. Päris keema ei lase aga nii kuum jne.

Ja 10 min järel käid mingi pulgakesega plaati tõstmas ja vaatad, kas vask on kadunud ja jooned alles. Plaat tundub olema nagu sita-kihi alla-selle tarbex proovi liigutada teda lahuses ja kui soovitud tulemus on käes, kandi plaat õue ja loputa puhta vee all ära see läga. Ära äga kuhugi peale tilguta: maha ta seinalt vms ei tule. Plaati võid näppude vahel hoida aga näpitsad on paremad.
Lahuse võid aianurkka visata, kraanist alla ära lase!!
Kuidas plaadilt värv ära saada?? Ettevaatlikult paberinoaga ja nitrolahustiga. Hiljem eeeeettttttevaatlikult peenikes liivakaga.
Ja peakski plaat tehtud olema.
Jutt on pikk, aga tunnikese-kahega saab kõik aetud.
Muidugi see suhe 1:3 on olenevalt raudkolmkloriidist: kindluse mõttes võid proovida ka mingi prooviplaadiga, et kas on kange või lahja. Minul saab plaat poole tunniga valmis seal lahuses.
Alguses on keeruline, lõpuks saab asja käppa!
EDU!

[eq]

Originally posted by Erki@Jul 17 2005, 09:56
On olemas mingi tindiprinteri fotopaber, millele skeem printida. Iga fotopaber ei sobi. Ja siis plaadile triikides jääb nii tihe, et et markeriga pole vaja üle käia. Aga asja miinuseks on see, et fotopaberile printimine keerab laserprinteri prse. Selleks puhuks oleks mõistlik osta HV-st mõni mahakantud laserprinter. Paber tuleb hiljem eemaldada vees leotades ja siis ettevaatlikult maha hõõrudes.

Mis moodi ta printeri ära rikub?
Ja mis paberit (täpsemalt) ise kasutad?

[Erki]

Rikub selles mõttes et see möga, millega fotopaber on kaetud, jääb mingi protsessi käigus (kuumutamine ilmselt) printeri sisse. Selle tulemusel hakkab printer jätma järgmistele lehtedele valgeid laike sinna kus neid olema ei peaks. Aga see on kõik proovimise küsimus, mõnel fotopaberil on see häda, teistel justkui pole. Lisaks ei hakka iga fotopaberi külge tahm ka.

Millise nimega paber täpselt, seda ma ei tea, kuna lasin omale tuua pataka erinevaid fotopabereid, aga nimesid ei tea. Jutt käib ikka nendest kõige kallimatest. Lähipäevil hakkan uuesti sellega katsetama ja siis postitan siia ka nime loodetavasti.

[W@ldur]

loodame, tundub kaval asi olema.

[Daddario]

Originally posted by Erki@Jul 16 2005, 17:10
Raudkloriidi sain mina näiteks StepSystemsist. 2,5kg potsik 168 krooni.

ega väiksemates kogustes ei saa?








to KaruTEC> odavam???

[KaruTEC]

Kas sa oled arvutanud ja kas sul on kogemusi ? Kui ei siis usu mida räägitakse, kui on vastuväiteid siis esita argumente.

[jan]

Võibolla on seda juba mainitud, aga ammooniumpersulfaadi lahuse solgutamiseks kasutan mina (tööstuslikku) kuumaõhufööni. Üheaegselt liigutab lahust ja ei lase sel kiiresti jahtuda (kui püsiva soojendamise võimalus puudub).

Just äsja lõpetasin ühe võrdlemisi keerulise trükkplaadi söövitamise, radade pealekandmiseks kasutasin sedasama triikraua meetodit - töötab (kuigi paberi lahtileotamine on närvesööv).

[Daddario]

Originally posted by KaruTEC@Jul 19 2005, 13:09
Kas sa oled arvutanud ja kas sul on kogemusi ? Kui ei siis usu mida räägitakse, kui on vastuväiteid siis esita argumente.

tevalos maksab kilo amoonium-asja 284 raha
ja mingis teises poes maksab raud3kloriidi 2,5 kilone topsik 170.
raud3kloriid on küll raskem aga ikka

[KaruTEC]

Sa tood mingeid poehindu. Seda oskab iga loll teha.
Kui palju maksab söövitamine per plaadi pindalaühik ? Mitu plaati oled teinud raudkloriidi ja mitu persulfaadiga ?