trykk plaat

[pupsik46]

Vs: trykk plaat

Laminaatoriga saab teha kuni A4 ilma probleemita

Kahepoolseid oled ka teinud?
Triikraua ja PNP kilega on juhtunud nii, et mingi osa "kilet" ei ole ülekandunud plaadi peale.

[rivolemmik]

Vs: trykk plaat

Ei ole teinud kahepoolset aga kuna laminaator kuumutab mõlema rulliga, ei tohiks olla probleemi.

PS. Triikrauaga proovisin ka kunagi ning samuti ei õnnestunud saavutada rahuldavat tulemust 0,4mm radadega tihedalt kaetud plaadi korral.

[pupsik46]

Vs: trykk plaat

Ei ole teinud kahepoolset aga kuna laminaator kuumutab mõlema rulliga, ei tohiks olla probleemi.

Kahepoolsega on see jama, et nii alumine kui ka ülemine pool ei tohi nihkesse minna (natukese aint). Kuskandis sa asud? Äkki saaks sinu laminaatorit kasutada?

[madis07]

Vs: trykk plaat

tean et kaevan vana teemat ülesse aga selline küsimus et milleks peab seda veel raudkloriidi sees leotama??? mul endal muidu plaanis teha laserprinteriga fotopaberile rajad siis triikrauaga trükkplaadi peale ja mis siis edasi...?? kas peab kah selle raudkloriidi sees leotama? ette tänades!

[andreie]

Vs: trykk plaat

madis07, kas kirjeldad meile tulemust, kui oled ära jätnud raudkloriidiga söövitamise? Ilmselt näed halja vasega mõlemalt poolt kaetud plaati, millel mõlemale poole musta värviga rajad joonistatud.

Sellest poolfabrikaadist trükkplaati tehes lühistad kõik detailid ja skeem ei tööta. Järgi mõeldes on tõesti mõistlik kasutada raudkloriidi, õigem oleks küll võtta selleks ettenähtud sööviti.

[murphy]

Vs: trykk plaat

Foto metoodil pole probleem teha 0,15mm radu/vahesid ka. Teinud alati raudkloriidiga, ilmutina kasutan NaOH (müüakse 45% lahusena 5L kankus piimatööstuse jaoks, hind ligikaudu 100 eeka ) Proovisin kunagi mingit hirmkallist ilmutit, tegin kõik juhise järgi ja hukka see plaat läks nagu ka 4 järgmist erineva konsentratsiooni ja temperatuuriga. PCB ostan kaetult, põhjus selles et ise ei suuda saavutada sellist puhast ja yhtlast kihti selle spray-ga mida müüakse. a4 suurus 1mm 35/35um kahepoolne maksab veits alla 400 eega. Laserprinter 1200x1200 (saab ka 600x600 printeriga aga 0,25 radasid).
Raudkloriidi lahuse teen küllastunud ja siis lisan 10% vett, lahuse temp kuskil 50-60C ja söövitades segan suruõhuga. Säristan omatehtud säristusmasinaga kus 10x6W blacklight lambid (spekter sobib plaadi jaoks ja 100x odavam kui need spesial lambid), timer on sisse ehitatud ja lambid sundjahutatud ja energiat 12W per lamp. Säristus aeg 7 min 15 cm kõrguselt. Ilmuti kogus on katseline aga umbes 1 5l kanku korgitäis liitri vee kohta ja ilmuti temp 20 kuni 25 kraadi, viimane peab olema mõõdetud sest temperatuurist sõltuvalt peab olema HaOH-d vähem või rohkem.
Kiledest teen 2 koopiat, kokku 4 kilet ajan valge paberi peal õigesse asukohta, siis vana kolvi otsaga ylemine serv kokku ja PCB kilede vahele + yhte serva 2mm teipi (plaati lõigates tuleb arvestada sellega). Poolt vahetades keeran kogu paki ringi.

[radiotehnika35]

Vs: trykk plaat

Kaevan vana teema välja:

Kuidas saab läbivasetuse? Otsisin googlest ja mõistus on nüüd otsas-midagi asjalikku ei leidnud, ehk kasutasin valesid otsingusõnu.
Miski mulje on jäänud plaate lammutades, et elektrokeemiline vasetamine vist on võtmesõna? Samas millega need augud enne katta kui elektrolüüsiks läheb? Vask ju tekstoliidile ei taha kuidagi jääda (olen proovinud ka) . Traadijuppide ja neetidega enam ei viitsi mässata.

[reuter]

Vs: trykk plaat

korralikuks läbivasetamiseks peaks olema spetshülsid, minumeelest Karu rääkis mingis teemas nende tegemisest ja vist pakkus teenuski

[A.R.]

Vs: trykk plaat

Kuidas saab läbivasetuse?

Vanasti kui oli Ülikoolis töökoda siis seal oli Rutt. Tema metalliseeris auke.
See käis umbes nii et algul puuriti augud, siis oli mingi hõbelahus (?) mis pinnad aktiveeris ja siis lõpus oli see metalliga katmine.
Päris alguses tal mõnikord mõni auk ei andnud randist kontakti aga hiljem olid ühendused korralikud. Hiljem siis söövitas ühendused. Või siis freesisime.

Olen seda Rutti näinud selles FI SKB majas 1. korrusel.
Kas ta veel töötab ei tea. Kui Tartu kandist inimene siis astu läbi ja küsi.

Samas majas 2-3. korrusel (?) on Mesotech. Nendega oli ka juttu et nad freesivad ja metalliseerivad.
Võrdlesime pinke ja rääkisime sellest.

[radiotehnika35]

Vs: trykk plaat

Vanasti kui oli Ülikoolis töökoda siis seal oli Rutt. Tema metalliseeris auke.
See käis umbes nii et algul puuriti augud, siis oli mingi hõbelahus (?) mis pinnad aktiveeris ja siis lõpus oli see metalliga katmine.
Päris alguses tal mõnikord mõni auk ei andnud randist kontakti aga hiljem olid ühendused korralikud. Hiljem siis söövitas ühendused. Või siis freesisime.

Olen seda Rutti näinud selles FI SKB majas 1. korrusel.
Kas ta veel töötab ei tea. Kui Tartu kandist inimene siis astu läbi ja küsi.

Samas majas 2-3. korrusel (?) on Mesotech. Nendega oli ka juttu et nad freesivad ja metalliseerivad.
Võrdlesime pinke ja rääkisime sellest.

Krt, julgusest jääb puudu . Pole ise päevagi ülikoolis käinud ja ei julge nagu sinna minna-ehk teen end väga lolliks. Kunagi koolipäevil oli mul üks ülihea õpetaja hr. M.Helk, tema ikka soovitas minna FI instituuti küsima, tal oli seal isegi tuttav, nime kahjuks enam ei mäleta (ligi 10 aastat juba möödas...), sel ajal olin päris roheline ja skeemialalt oli nii mõningaid muresid. Samas neile sain rohtu ühe tuntud elektrotehnikaala õpetajalt keda ikka peale tunde veel pommisin küsimustega... , nagu lugesin oli tal hiljuti suur juubel, parim õpetaja mu koolielust!
Trükkplaatide teemani sel korral ei jõudnud sest olin juba enne seda neid ühepoolseid teinud palju. Nüüd aga tahaks korralikku läbivasetust-traadijuppidega ei ole võimalik kui kasutada 200+ koivaga kive (ARM prosed), tööstuslik kogu seade on küll oma võimalusi arvestades odav aga selle mõõdud on natuke liiast-üks plaat on olemas ja selge on seda vaadates, et isegi 2 poolsena on seda võimalik kokku pakkida. 102*71mm on kahjuks liiga suur . Samas üldine elu sel alal näitab, et asjad muutuvad järjest väiksemaks, integratsioon muutub tihedamaks (ilmselt mu esoteeria), tahaks edasi liikuda!
Sellest hõbeasjast saan aimu, uskusin, et kuidagi nii see asi ehk välja näeb, mitte küll just päris nii aga enam vähem.

reuter: KaruTEC jah on kirjutanud küll, lugesin ta poste sellel alal, sellel alal ei ole siin ilmselt keegi tast üle kuid paraku on nii, et kõiges ei ole inimesed ületamatud ja nägin just taas üht vaidlust, mis taas lõppes ka natuke ta solvamisega, küsida on mõttetu ilmselt kuna olen ta käest ka enne infot küsinu aga paraku suht tulutult. Eks siis uurin seda hõbevärgi asja ja vast taban õige otsisõna.

[murphy]

Vs: trykk plaat

Räägin siis vähe.
PMS ei pea esimene asi hõbe olema. Grafiit spray on fine.
Elektrolüüsiga on keemia, Pmst 10L retsept, vajad Vesinikloriid hapet 100ml,
väävelhapet(akuhape) 0,5l (umbes 1L akuhapet) ja vask sulfaati 2-3 kg, vett kuni 10L täis, vesi soovitavalt dets. aga keedetud käib ka hädapärast.
Vann on 2xA4 vaskplaati . Nende vahele läheb PCB.
Nüüd Alguses antakse väikseid (<=100mA voolu pulse(plaadi pindalaga arvestada)), pärast kui vase kiht juba näha siis hakatakse tegema järgmist jada.
Pinge peale päripidine(vask ladestub PCB peale), aeg 4/5tsüklist .
Pinge tagurpidi vool umbes 3x , aeg 1/5 tsüklist.
Kõige juures on oluline et võimsus ei tohi suur olla, pinge ei tohi üle 1V tõusta, 1,5V on lagi. Tsüklite aja suhe määrab ära palju sadestub augu sisse ja palju seintele. Odavaim lahendus on autotraffo, poolperiood alaldi ja seal dioodiga paraleeli võimsam pote. Autotraffoga kruvib pinget potega tsüklite suhet. Pole parim sest tegelt peaks muutma tõeliselt impulsi laiust mitte voolu.

[radiotehnika35]

Vs: trykk plaat

Tohoh , päris huvitav!

Jama on asja juures see, et kuidas see grafiitspray sinna auku saada . Olen ise mitmed aastad tagasi proovinud : grafiitpulbriga ning ülipeene, pronksitolmuga.
Üritasin siis nii: süstlanõela otsaga tõstsin sinna auku grafiiti, hiljem ka pronksipulbrit, siis hõõrusin sealt peenikese traadiga läbi, et üleliigne jama minema saada, siis kui kõik augud olid nii töödeldud siis läks kah plaat el.lüüsi, mul oli testimise jaoks, lahust oli ehk 0,5L.
Kui protseduuri jälgisin siis grafiit hõljus lahuse põhja, auku tekkis aga poorne jama, nagu punast värvi (vask ju) muld. Takkajärgi: Pinge oli kindlasti kõrgem, vool oli kah suurem , eeh võimalik, et selles siis oligi asi miks ei õnnestunud. Pronksipulbriga tegin samuti, ka ei "õnnestunud" -aga samade vahenditega tegin ka... Nüüd ehk targem ja proovin seda uuesti.
Palju see väävelhape peab olema? 72%??? Ilmselt sellega keerukas-akuape kättesaadavam. Soolhapet ostsin teisipäeval 10L, nagu ette oleks näinud (söövitan sellega ise plaate), 33% on see hape. Autotrafoga natuke jama-mul suur 2kW autotrafo, seda pinget ühe voldi peale saada nati keerukas, sobiva vooluga sama. Ehk mõttekas teha pisike trafo millel lihtsalt primaar on paljude keerdudega, näit. 2500, sekundaar siis kuni näit. 20 keerdu, igalt väljavõte?
Kas see pote peab väga võimas olema? Voolu/pinget arvestades kuni paar Watti? Mul mingi 50W traatpote 47 oomi vist oli, võiks sobida seda kasutada?

Krt...jälle pikk jutt-ehk keegi ikka viitsib lugeda.

[KaruTEC]

Vs: trykk plaat

Räägin siis vähe.
PMS ei pea esimene asi hõbe olema. Grafiit spray on fine.
Elektrolüüsiga on keemia, Pmst 10L retsept, vajad Vesinikloriid hapet 100ml,
väävelhapet(akuhape) 0,5l (umbes 1L akuhapet) ja vask sulfaati 2-3 kg, vett kuni 10L täis, vesi soovitavalt dets. aga keedetud käib ka hädapärast.
Vann on 2xA4 vaskplaati . Nende vahele läheb PCB.
Nüüd Alguses antakse väikseid (<=100mA voolu pulse(plaadi pindalaga arvestada)), pärast kui vase kiht juba näha siis hakatakse tegema järgmist jada.
Pinge peale päripidine(vask ladestub PCB peale), aeg 4/5tsüklist .
Pinge tagurpidi vool umbes 3x , aeg 1/5 tsüklist.
Kõige juures on oluline et võimsus ei tohi suur olla, pinge ei tohi üle 1V tõusta, 1,5V on lagi. Tsüklite aja suhe määrab ära palju sadestub augu sisse ja palju seintele. Odavaim lahendus on autotraffo, poolperiood alaldi ja seal dioodiga paraleeli võimsam pote. Autotraffoga kruvib pinget potega tsüklite suhet. Pole parim sest tegelt peaks muutma tõeliselt impulsi laiust mitte voolu.

Lihtne küsimus: kas sa oled seda varianti katsetanud ja kasutanud ?

[radiotehnika35]

Vs: trykk plaat

Lihtne küsimus: kas sa oled seda varianti katsetanud ja kasutanud ?

To: KaruTEC, ehk räägid natuke sellest läbivasetusest? Sul sellel alal kahtlemata teadmisi on rohkem, mul superkvaliteeti pole vaja ja põlve otsas nagunii ma mingit konkurentsi ei suudaks pakkuda (see pole plaanis ka), ilmselt saad ise kah aru, et kodustes tingimustes pole see võimalik.

Tellida ei taha seepärast, et tahaks ise kah teadmisi hankida ja seda reaalselt, ise tehes .
Samas ka mõni plaat vaevalt eriti mõttekas tellida oleks. Kuna oma tarbeks siis kosmoseseadme kvaliteeti taga ei aja.

Tegelikult oleks abiks ka selle läbivasetuse teaduslik nimetus-tahaks ka lugeda selle kohta, kuid senini olen tulutult otsinud, midagi asjalikku mis selgitaks pole veel kohanud

Eh, lõpuks siiski leitud. Otsingusõna oli vale.
http://www.thinktink.com/stack/volum...i/copplate.htm ja "seina" aktiveerimine http://www.thinktink.com/stack/volum...vi/condink.htm
Jama on aga google juures tõlkeprotseduur-nii vigast teksti tõlkida, KOHUTAV.

Mingisugune LPKF ProConduct on olemas-on kellegil kokkupuudet mainitud möginikuga ja ehk on infot, et kus seda leida võiks? Vaatasin eesti elektroonikaasjade müüjaid-ühelgi neist ei ole seda valikus.

To: Karu, ilmselt Su freesimismasin sama tootja oma, ehk selle ProConduct-i kohta ka infot? Kui siis huvitaks, et milline pind sellel jääb-miks see pasta alguses läbipaistev on? Esialgu ei leidnud, et milline pind pärast jääb, kas kui ahjus kuumutatud siis muutub see vasesarnaseks?

[murphy]

Vs: trykk plaat

Katsetanud ja palju kordi läbi kukkunud kuni tulemuseni seni veel ~50% läheb aiataha aga eks katsetades saab ka parema.
Internetist leiab materjale aga tuleb otsida galvaanikaga seotud.
Lahus peab sisaldama kloori ioone et vaks "lahustuks" teisel poolel.
Väävelhape on vajalik lahuse takistuse langetamiseks.
vasksulfaat isegi mõista on see töö tegija.
See PWM meetod on asi mida kõik tööstuslikud masinad kasutavad. Samuti kasutatakse seda eriti tasaste pindade galvaniseerimisel.
tõsi tööstuse asjades on ka veel tsöaniidi sõltuvalt metallist aga selle ainega ei soovita mängida.
Gafiit spray saab auku nii et ostad graphit33, see parem kuna veidi vedeleam. N-77 on teine varjant. liiale ei tasu minna, suruõhuga või vaakumiga saab augud üleliigsest puhtaks, atsetooniga niisutatud lapiga plaadi pinna.
Mõte on natuke juhtima saada asi.
Saab ka täiesti ilma igasuguse katmiseta aga see võtab VÄGA kaua aega. kuna balants vase ärakandmise ja taastamise vahel on väike. Enamus läheb kohtadele mis asuvad plaadi pinnast sügavamal.

On veel üks labane lahendus, vasktraadid läbi ja siis PWM meetod, pärast ainult positsioneerimisega väike proble et leida üles viad.

KARUTECK ega sa arva et tööstused needivad ka 0,25mm viasid?