trykk plaat

[A.R.]

Vs: trykk plaat

Mingisugune LPKF ProConduct

Selles Mesotechis, millest ma rääkisin, on ka seeama LPKF masin ja nad metalliseerivad vajadusel auke.
Nad on viisakad inimesed, saab kenasti rääkida.
Minul on LPKF-101 aga auke ma kodus ei metalliseeri.

[radiotehnika35]

Vs: trykk plaat

Katsetanud ja palju kordi läbi kukkunud kuni tulemuseni seni veel ~50% läheb aiataha aga eks katsetades saab ka parema.
Internetist leiab materjale aga tuleb otsida galvaanikaga seotud.
Lahus peab sisaldama kloori ioone et vaks "lahustuks" teisel poolel.
Väävelhape on vajalik lahuse takistuse langetamiseks.
vasksulfaat isegi mõista on see töö tegija.
See PWM meetod on asi mida kõik tööstuslikud masinad kasutavad. Samuti kasutatakse seda eriti tasaste pindade galvaniseerimisel.
tõsi tööstuse asjades on ka veel tsöaniidi sõltuvalt metallist aga selle ainega ei soovita mängida.
Gafiit spray saab auku nii et ostad graphit33, see parem kuna veidi vedeleam. N-77 on teine varjant. liiale ei tasu minna, suruõhuga või vaakumiga saab augud üleliigsest puhtaks, atsetooniga niisutatud lapiga plaadi pinna.
Mõte on natuke juhtima saada asi.
Saab ka täiesti ilma igasuguse katmiseta aga see võtab VÄGA kaua aega. kuna balants vase ärakandmise ja taastamise vahel on väike. Enamus läheb kohtadele mis asuvad plaadi pinnast sügavamal.

On veel üks labane lahendus, vasktraadid läbi ja siis PWM meetod, pärast ainult positsioneerimisega väike proble et leida üles viad.

KARUTECK ega sa arva et tööstused needivad ka 0,25mm viasid?

See viimane oleks imelik veidike , kes neid jõuaks neetida-ma vaatasin üht 80-datel tehtud N.Liidu arvuti plaati, isegi need on ilmselt galvaniseeritud, kuumutasin ühte seda kohta, et see "via" sealt kätte saada, ilus, vaskne "toru", niipalju kui nägemine lubab, ka sisepind on ilus sile.

murphy, kui kaua on "väga kaua"-mitu päeva? Ka see ei oleks hull variant kodusnokitsejale.
Kas Sa ise kasutad siis seda varianti? Siis vist ikka pean leidma võimaluse liikuda lõuna-eesti poole, tahaks näha seda protseduuri ?????
Tsüaaniga minuteada vasetamisel ei mässata-seda kasutatakse küll kuldamisel (kaaliumtsüaniid), kuigi nüüd enam ei kasutata seda ka palju-on uued võimalused kuldamiseks, see tsüaniid andis kuldpinnale selle ühtluse, et sai ilus läikiv/ühtlane. Võimalik, et annab ka vasele sama efekti.

[murphy]

Vs: trykk plaat

Lisan paar head linki ka. Mis viimase neti kaevandamisega välja tulid.
Google pildiotsing on ikka vahest kasulik.
Nendest sain kogused teada täpselt.

http://www.pcb007.com/pages/zone.cgi?a=49240&_pf_=1

http://www.epa.gov/dfe/pubs/pwb/tech_rep/usecluster/pr_pt2-2.htm

Periodic Pulse Reverse Plating oli asi millest rääkisin.

[radiotehnika35]

Vs: trykk plaat

Tänud!

Tänaseks ja homseks lugemist/otsimist neil linkidel jätkub, keeruline natuke tundub, google tõlkemasin on nati jamps, DIY foorumi tõlkest saab veel aru-spetsiifilised sõnad on kõik seal jama, PCB asja spetsiifika on aga keerukas esialgu, tuleb minna otsida korralik tehnikasõnaraamat.
Hea, et mul ainult kahepoolseid vaja teha-mitmekihilisi õnneks ei ole vaja.
Nüüd nati lugedes tekkib küsimus-kuidas saab olla näit. arvuti emaplaadi omahind (ilma juppideta PCB) 50-100 eeku? Isegi suurtootmise puhul tundub kummaline-palju umbes kulub aega emaplaadi täieliku valmimiseni, alates esimestest "raudvaralistest" töödest tooriku juures?


Kael jäi lugemisest kangeks ja vahepeal surfasin ringi netis, leidsin niisuguse video: http://www.youtube.com/watch?v=n29LrMF8LC4&NR=1 pole küll päris mu küsimusega seotud aga vaadake mis toimub 0:45-0:57 ajavahemikul.

[murphy]

Vs: trykk plaat

sama video mis nylund seminaril. seal on CO2 laser, aurustatakse vask.

[tiidu93]

Vs: trykk plaat

Ärge nüüd siis väga palju karjuma hakake, aga
kas nii ei saa trükiplaate söövitada, et joonistad plaadile rajad markeriga peale, siis asetad plaadi tavalisse soolalahusesse ja vooluga söövitad. Võtad ühe voolujuhtme pistad lahusesse ja teise juhtme kinnitad trükiplaadi külge...

Ükskord vaskjuhtmetega nii proovitud ja hakkab küll(vist positiivset) juhet söövitama...

[murphy]

Vs: trykk plaat

ja kuskilt katkeb lõpus ühends ja edasi ei söövitu too tükk.

[denry12]

Vs: trykk plaat

Seda küll, aga olen teinud plaate ja kui veab siis saab täitsa valmis. No ok, natuke on vaja vahel pärast naaskliga kaasa aidata.

Parajalt mõtetu solberdamine on, aga vahel on lõbus katsetada.

[radiotehnika35]

Vs: trykk plaat

Milleks seda katsetada-on paremaid meetodeid, pole seda soolalahusega varianti kunagi proovinud ja kardan, et ei proovi ka. Tundub kilplaslik meetod ja elekter ka maksab , mõttekam kohe kasutada õigeid söövituslahuseid, algajale parim ilmselt on raudkloriidiga söövitamine-seda igas elektroonikapoes ja kallis ka ei ole. Sama lugu on H2O2+HCl lahusega, sellega vähemalt on puhas solberdamine, muidugi on heaks eelduseks gaasimask. Liiter HCl maksab u. 20 eeku ja H2O2 tabletid 8-9eeku/8tk. 8 tabletist saab 200ml vesilahust, sellele u.35ml HCl-i juurde ja valminud lahusega saab söövitada ca. 250cm2 pinna, kui lahus on soe, umbes 50 kraadine siis toimub söövitamine üsna kiiresti, u. 5minutiga. Suuremat pinda söövitades kulub aega rohkem või sama kiiruse saavutamiseks lahust rohkem. Seda meetodit kasutades peab jälgima, et kasutatavad H2O2 tabletid ei oleks tatiseks läinud (seistes ja valguse käes nende omadused halvenevad), sellest tulenevalt võib söövitus kesta kauem.

[denry12]

Vs: trykk plaat

... ja elekter ka maksab

Mõistan et öeldud huumoriga, aga äkki kedagi huvitab.
Voolu lasin läbi ampermeetri ja tarve oli enamuse ajast 5-20mA kandis.

[A.R.]

Vs: trykk plaat

enamuse ajast 5-20mA kandis.

Pinge?
Aeg?

[murphy]

Vs: trykk plaat

raudkloriidiga rekord ~30s 18um kahepoolne plaat, Eeldus korralik õhuga segaja ja õige temp. Muidugi aeg pikeneb mida vanem lahus ja halveneb ka tulemus.
Selgeks saanud et see must püssirohi on paha, Selle max kasutatav temp on 30-40C. Siis tekivad nö minu keeles "PCB kasvajad". Ehk kohad kus lahuses olev vask sadestub plaadile, pmst vaske tuleb juurde mitte vähemaks. See protsess on pöördumatu, tekkiv asi pole vist puhas vask, igal juhul seda enam söövitada ei saa. Lisades HCl ja lastes seista nädala saab asja aga see porno ei tasu ära. Seega kollane raudkloriid parim, selle max temp 55C abs max 60C, üle selle tekib sama kasvaja efekt. Seda kasvaja efekti suurendab veel see kui lahuses on tolmu vms tahkeid osakesi. Väga sarnane hõbepeegli reaktsioonile.Kusjuures see asi sadestub ka pika ajaga söövitsunõu seintele ja muudab uue lahuse kasutuskõlbmatuks. Selle punase sodi saab maha kuumutades väävelhappe lahusega(akuhape) keemiseni. Või siis äädikaga aga see võtab tunduvalt kauem ja vajab korralikumat ventilatsiooni.

[6p45s]

Vs: trykk plaat

.... Siis tekivad nö minu keeles "PCB kasvajad". Ehk kohad kus lahuses olev vask sadestub plaadile, pmst vaske tuleb juurde mitte vähemaks. See protsess on pöördumatu, tekkiv asi pole vist puhas vask, igal juhul seda enam söövitada ei saa. ...

Sama nähtus esineb ka NaPS lahuse korral. Ühte konkreetset põhjust pole leidnud, kuid soodustavateks teguriteks tunduvad olevat:
- üleküllastunud (mahtude järgi üle 1/5) lahus,
- üle nädala katteta nõus seisnud lahus,
- fotolaki jääkidega kohad,
- (loomulikult ka) lõpuni töötanud lahus,
- soola jäägid söövitusanumas.
Nagu Murphy mainis, uus lahus ,,kasvajaga" plaati ei päästa.

[Shele]

Vs: trykk plaat

Vanad kogemused meenutavad, et lämmastikhape tegi hea töö , mürgine ainult. Raudkloriid polnud ka viga: seda sai rauatükkidega regenereerida. Keedusool elektriga on odavaim, aga tuleb plaati tasapisi järk-järgult lahusesse lasta, et ei tekiks neid eespoolmainitud katkestusi.

[radiotehnika35]

Vs: trykk plaat

Oli mõte ka võtta kasutusele see NaPS aga seda lõppu lugedes nüüd ei teagi kohe...Omal pole taolisi probleeme veel ette tulnud Selle H2O2+HCl lahusega. Ehk vaja seda niipalju küllastada kui annab, siis näha.