Kui see on Sinu esimene külastus, siis tutvu
palun korduma kippuvate küsimustega klikates selleks ülal asetseval lingil. Enne uue postituse lisamist pead Sa registreeruma.
Postituste lugemiseks vali meelepärane foorum allpool olevast nimekirjast.
Teade
Collapse
Foorumi reeglid.
Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
Mul läks ka üks plaat samamoodi võssa. Õhtupoole tuli tuhin peale,et teen lm324D opakatest kaheksa LED-iga nn ampermeetri.Mingilt vana monitori plaadilt lasin need SOP kestas kivid gaasipõletiga(muud ei ole) kuumaks ja siis maha.Algul põdesin,et ei tea,kas toimivadki,suht kuuma said,aga kõik oli ok.Kiirelt siis vorpisin ka trükkplaadi,aga olen harjunud DIP korpustes mikroskeemidega ning ei mõelnud sellele tol hetkel,et SOP tuleb teisele poole plaati.Kui plaadi söövitusest välja kakkusin ja ära pesin,siis tuli hetkeks ahastus peale,kui taipasin,mis valesti on. Järgmine hetk olid opakate koivad juba näpitsate vahel ja väändusid teisele poole kivi ning asi sai õnneliku lõpu.kiire tuhinaga tehes ongi see häda,et miski kipub ikka nihu minema.Kõige parem on nõnda teha olnud,et olen nädalasees linnas,seal siis teen plaadi arvutis valmis,tsekkan veel järgmine päev ka plaadi üle ning kui koju tulen,siis saan rahumeeli söövitamisega jms tegelema hakata ning pole siiani veel vigu olnud sedasi,ptuiptuiptui....
Nii,sattus siis näppu selline paber,mis on nn kleepekile aluspaber.Et mõeldud raamatute jms katmiseks kilega.Tõmbasin kile maha ja all on selline mõnus hästi libe paber.Kas seda võib julgelt laserprinterisse pista,et siis libedale poolele joonis ning siis PCB-le?Ennem ei julge sinna seda toppida,kui keegi rohelise tule annab siit,pärast rikun veel enda ainsa laserprinteri ära.Siin on ka sellist juttu olnud,et lõikad sobiva tüki mingit libedat paberit ja siis paned servadest kleeplindiga kinni.Et kas see kleeplint ei või seal sulama hakata ja rullide vahele kaduda kuskile?Lasen tavalise läbipaistva kleeplindiga servad kinni ja ei pea hirmu tundma?Tindiprinteri kile pidavat sees ju sulama minema ja asja peeti keerama,et kas siis tavaline kleeplindi jupp paberil ei kujuta seal ohtu? Ühesõnaga julgustage vähe ning proovin ära,kuda see sile kleepealus end õigustaks.
Nii,sattus siis näppu selline paber,mis on nn kleepekile aluspaber.Et mõeldud raamatute jms katmiseks kilega.Tõmbasin kile maha ja all on selline mõnus hästi libe paber.Kas seda võib julgelt laserprinterisse pista,et siis libedale poolele joonis ning siis PCB-le?Ennem ei julge sinna seda toppida,kui keegi rohelise tule annab siit,pärast rikun veel enda ainsa laserprinteri ära.Siin on ka sellist juttu olnud,et lõikad sobiva tüki mingit libedat paberit ja siis paned servadest kleeplindiga kinni.Et kas see kleeplint ei või seal sulama hakata ja rullide vahele kaduda kuskile?Lasen tavalise läbipaistva kleeplindiga servad kinni ja ei pea hirmu tundma?Tindiprinteri kile pidavat sees ju sulama minema ja asja peeti keerama,et kas siis tavaline kleeplindi jupp paberil ei kujuta seal ohtu? Ühesõnaga julgustage vähe ning proovin ära,kuda see sile kleepealus end õigustaks.
Nii palju oskan aidata ja rääkida, et kui ise printisin laserprinteriga siis tegin PNP kilele ja lõikasin paraja tüki ja kleeplindiga kinni servadest ja oli väga hea. Printer töötab siiani ilusti
Teostan trükkplaatide söövitamist ja puurimist! Hinnad soodsad!
Ei tohiks sulama küll hakata see kile, huvitav, mul pole see universaalne (üks pool tindika jaoks, teine laserile) kile veel sulanud. Ja samuti kui paned P´n´P või muu kile paberile millel skeem asukoha kätte näitab, teibitükkidega siis sellega pole ka veel kordagi probleemi olnud.
Samuti võimalusel vali sobiv reziim printerile printimismeedia osas , sellest sõltub tulemus- "kas radadega või ilma" .
Proovisin siis ära.Mingit sulamist pole jah,aga paraku on see tooneri kiht nadi,mis sellele kilejale paprile jäi.Muidugi mul tooner otsakorral ka,triikimisel oli küll mõnus,eelmine paber oli mul mingi libedam ajakirja leht ja see jäi plaadile kõvasti kinni,niiet pidin näpuga rullima jupp aega,et maha saaks selle jama sealt.Lõpupoole kippus koos radadega tulema.See paber muidu tuli peale külma vee alla viset kohe puhtalt maha,niiet rajad jäid ainult plaadile,aga kohati kumab vask läbi ja hõre see kiht siin peal.Et kuskohast neid rezhiime valida saab,kas sealtasamast printers and faxes alt?Niiet jah,saaks selle toonerikihi korralikuma sinna peale,siis oleks päris hea juba.Tõmban markeriga üle ja viskan oma viimasesse raud3kloriidi tilka sööbima,ehk nii palju näksib veel.
....
Tõmban markeriga üle ja viskan oma viimasesse raud3kloriidi tilka sööbima, ehk nii palju näksib veel.
Minu varasemad kogemused on näidanud et kui söövituslahus on juba vana ja söövitusaeg pikk tuleb, kipub selline lahus läbi nõrgema (hõredama) värvikihi imbuma ja radade pinda rikkuma. Ehk oleks hea mingi väikese proovitükiga eelnevalt igaksjuhuks katsetada...
Elektroonika töötab suitsu baasil.
Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.
Et kuskohast neid rezhiime valida saab,kas sealtasamast printers and faxes alt?Tõmban markeriga üle ja viskan oma viimasesse raud3kloriidi tilka sööbima,ehk nii palju näksib veel.
Olgu,lükkasin lauaka sisse.Ahjaa ja seoses raud3kloriidi lõppemisega mõtlesin,et lähen vahelduseks naatriumpersulfaadi peale.See on üsna odav ning peaks ära proovima.Et põhimõtteliselt valan kogu selle 100g kuskile purki vms,valan 0,5l keevat vett peale,segan ära ja sellesama lahusega saan siis üksjagu söövitada,kui kasutada tahan,siis ajan aga 40-50 kraadini ja söövitan?Pole kogemust sellega ja seetõttu igaks juhuks pärin järgi,et mitte põruda.
Olgu,lükkasin lauaka sisse.Ahjaa ja seoses raud3kloriidi lõppemisega mõtlesin,et lähen vahelduseks naatriumpersulfaadi peale.See on üsna odav ning peaks ära proovima.Et põhimõtteliselt valan kogu selle 100g kuskile purki vms,valan 0,5l keevat vett peale,segan ära ja sellesama lahusega saan siis üksjagu söövitada,kui kasutada tahan,siis ajan aga 40-50 kraadini ja söövitan?Pole kogemust sellega ja seetõttu igaks juhuks pärin järgi,et mitte põruda.
Täpselt nii! Ise kasutan ka naatriumpersulfaati.
Teostan trükkplaatide söövitamist ja puurimist! Hinnad soodsad!
Naatriumpersulfaat tegi siis kenasti 10 mintsaga kergelt plaati liigutades töö ära.Söövitatav pind oli kuskil 10 cm2 ja peale seda söövitust muutus lahus kergelt helesiniseks.Et kas 100g suudab ikka vähemalt 4 dm2 ära söövitada?Palju see reaalne pind siis olla võiks ikkagi?Ja veel mainin,et viskasin kogu 100g krempli korraga kuuma patta ja plaanin aegajalt lihtsalt üles soojendada ning söövitada.Olen lugenud,et ei ole soovitatav ette segada seda kraami,aga vast ei mõju negatiivselt selline teguviis.Soojenduseks kasutan pooleteise meetrist peenikest isolatsiooniga juhet,mille potska põhja asetan ja 5V peale kütan.Poole tunniga suudab 0,5l vee kuskil 40 kraadini viia ja sellest piisab küll.Võrreldes raud3kloriidiga ei näksi naatriumpersulfaat radasid ka nii naljalt läbi,tõenäoliselt on asi kiiremas söövituskiiruses.
E: Ja kuidas mõjub raud seal lahuses,kas reageerib nagu Fe3Cl?
Comment