suuremad lüüdid

[TheJX]

...et kuidas oleks kõige õigem mõõta suurema(47 000uF ja rohkem) lüüdi mahtuvust...takisti,voltmeeter,kell?

[martinj]

...et kuidas oleks kõige õigem mõõta suurema(47 000uF ja rohkem) lüüdi mahtuvust...takisti,voltmeeter,kell?

Kusjuures Sa oled täisa õigel teel . Laed konde täis ja hakkad seda läbi kindla väärtusega takisti tühjendama. mõõdad aega ,mis kulub et pingest, mis oli alguses jääks järgi 2/3. saadud aeg peaks ligikaudu andma ahela ajakonstandi mis v6rdub R*C- sealt arvutad välja
Tegelt on see valem keerulisem pinge hakkab kukkuma exp(-1/RC) järgi, aga kui täpselt Sul vaja ???

P.S andsid mulle hea idee demonstratsioonkatseteks
Edit: ära unusta arvestamast voltmeetri takistust .

[TheJX]

...olen nyyd mõnda aega studeerinud ning leidsin kuskilt, et erinevatel kondekatel on erinev tühjenemise/laadimise aeg...sellisel juhul vist antud võte kella,voltmeetri ja takiga ei tööta?!?

[digital]

Aga ongi ju! Kellaga mõõdad ära selle aja, kuikaua tühjeneb.

martinj: Korrektsioon: esimese tauga tühjeneb konde mitte 2/3-ni vaid 0.36 mis on ligikaudu 1/3ni!

Kondekas tühjeneb graafiku U=Umax*e^(-t/(RC)), kus see ^ tähendab astendamist ja e on nagu ikka 2,718281...
Seega kui me arvutame aja tau=RC, siis
t=tau järel on pingest alles U=Ualg*0.36
t=2tau järel on pingest alles U=Ualg*0.13
t=3tau järel on pingest alles U=Ualg*0.05
Seega võib peale kolmandat tau'd lugeda kondeka tühjaks.
Sinu katse seisneb siis selles, et võtad oma kondeka ja testri ja mingi kena sobiva takisti, millega tuleks normaalne tau aeg... Kui on suured kondekad ja väikse takistusega takid, siis võib testri takistuse välja jätta, muidu mitte. Väikse konde korral on üldse võimalik ilma takistita, lihtsalt arvutad oma testri takistuse kaudu.

Nüüd siis laed oma kondeka mingile sobivale pingele ära. Siis võiks võtta pinge natuke allpool seda laadimispinget pingeks, mille möödudes sa paned oma kella käima. Siis arvutad välja kella seiskamise pinge, see on siis kella käivitamise pinge korda 0,36. Siis teed oma katse läbi, ühendad kondegaga paralleeli taki ja testri. Siis laed selle ja sobival hetkel ühendad toiteploki lahti (just lahti, muidu võib see ära solkida asja... kasvõi lülitiga vms). Ootad esimese pinge möödumise, kell käima. Teise pinge möödumisel kell seisma. Saadud aeg peaks siis tau olema, tau=RC, C=tau/R. R on sinu kena takisti suurus, väike arvutus ja käes.

[martinj]

Aga ongi ju! Kellaga mõõdad ära selle aja, kuikaua tühjeneb.

martinj: Korrektsioon: esimese tauga tühjeneb konde mitte 2/3-ni vaid 0.36 mis on ligikaudu 1/3ni!

Andestust, kiirel kirjutamisel ajasin laadimise ja tühjenemise segamini :-[

[Jyrka]

...et kuidas oleks kõige õigem mõõta suurema(47 000uF ja rohkem) lüüdi mahtuvust...takisti,voltmeeter,kell?

Vene keelde tõlgitud ameeriklaste Elektroonikas oli
lisaseadme skeem sagedusmõõtjale suurte lüütide mõõtmiseks
mis määras mahtuvuse laadumise kiirusest, mõõtepiirkonnad
olid: 10,100,1000,10000MkF. Lüüti laeti piirkonniti muudetava vooluga püsivooluallikast, kahe komparaatoriga
tekitati impulss mille pikkus sõltus laadimise kiirusest
st. mahtuvusest ja mille pikkuse määras sagedusmõõtja.

[vtl]

Kusjuures Sa oled täisa õigel teel . Laed konde täis ja hakkad seda läbi kindla väärtusega takisti tühjendama. mõõdad aega ,mis kulub et pingest, mis oli alguses jääks järgi 2/3. saadud aeg peaks ligikaudu andma ahela ajakonstandi mis v6rdub R*C- sealt arvutad välja
Tegelt on see valem keerulisem pinge hakkab kukkuma exp(-1/RC) järgi, aga kui täpselt Sul vaja ???

P.S andsid mulle hea idee demonstratsioonkatseteks
Edit: ära unusta arvestamast voltmeetri takistust .

see mõõtmisviis ei arvesta kondensaatori sisetakistust ja induktiivsust. teatavasti sageduse kasvades elektrolüütkondeka mahtuvus väheneb ja mõni kondekas, mis testri-takistiga mõõtes omab suurt mahtuvust, ei kõlba sugugi impulsstoitebloki väljundisse pinget siluma.