Alustame algusest:Kondensaatori valimine

[põllurallikas]

Nii tehke mulle nüüd selgeks kuidas peaksin valima konde väärtuse kui tahan pinget siluda.
Toome näiteks peale dioodsilda allesjäänud 12v(toodud on see pinge näitena, kuigi jah reaalsuses sellist täpset pinget vist ei saavuta), mis on on kõikuv 0-st kuni 12 voldini.

[Elektrik]

Vs: Alustame algusest:Kondensaatori valimine

Mida täpsemalt valida? Pinget kondekale või selle mahtuvust?

Sellise case'i puhul valiks mina mingi 1000uF x 16V kondeka ja oleks asi korras.
See on selline tüüpiline väärtus (mahtuvust pean silmas). Võib ka suurem olla, n: 2200uF, üldiselt mida suurem, seda paremini pinget silub.
Kondeka pinge peab alati suurem olema skeemis kasutatavast pingest, et mitte lühendada selle eluiga.
16V juba läheb, 40V või 63V võib ka panna, kui muud pole, väiksemat, kui 16V sinu skeemi panna ei tohiks. Vastasel juhul käib suur pauk ja konde lendab sõna otseses mõttes ribadeks ja tuba on vastikut haisu täis (on kogemusi sellega).

Loodan, et aitas natukenegi.

[andreie]

Vs: Alustame algusest:Kondensaatori valimine

Mis on koormus ja kui palju pulsatsiooni peab alles jääma?

[Pläsku]

Vs: Alustame algusest:Kondensaatori valimine

Näiteks üks arvutusvalem oleks C=(2,5 x 10^-2 x I₀)/U₀ {F}
I₀ alaldatud vool A
U₀ alalispinge V
C mahtuvus F
Kondensaatori tööpinge valitakse alaldi sekundaarmähise pinge effektiivväärtusest vähemalt 1,5 korda kõrgem.

[Jeekim]

Vs: Alustame algusest:Kondensaatori valimine

... mis on on kõikuv 0-st kuni 12 voldini.

See pole tõsine eesmärgi püstitus. Millisel koormusel pinge nullini langeb? Lühis? Mitte mingi kondekas ei aita.

[mikumaku]

Vs: Alustame algusest:Kondensaatori valimine

Üritaks selle teema juurde siis mingit süsteemi luua. Kooliaeg juba kaugel ja valemeid ei mäleta, kuid üldiselt:

1. Pinge. Peale silda ja lüüti on pinge 1,3-1,4 korda suurem võrreldes trafost tuleva pinge efektiivväärtusega. Selle efekti tekitavad sild ja lüüt koos, mitte ainult sild. Tavaline lüütide pingete rida ( 6,3 , 10, 16, 25, 40, 63, 100, 160 volti jne) teeb valiku mõnes mõttes lihtsaks (ikka pisut suurem temale rakenduvast pingest), kuid siin on lisanüansid.
a)Kas me alaldame siinust või mingit impulsspinget (impulsstoiteplokkides) Viimasel juhul tuleb arvestada dielektrikuskadudega ja kui spetskondesid osta ei taha, tuleb probleemi kompenseerida kondeka pingetaluvusega. Sealt need punnis kondede rivid hiina emaplaatidel...
b)Keskkonnatingimused, kus lüüt tööle hakkab. Kondeka peal olev temp, harilikult kas 85 või 105 kraadi, näitab, et ta talub oma nimipinget kestvalt antud temperatuuril. Kvaliteetne ja mitte vananenud kondekas talub üldjuhul toaatemperatuuril kuni 1,2- kordset nimipinget. Edasine pinge või temperatuuri tõus kutsub esile lekkevoolu hüppelise kasvu, see tõstab kondeka sisetemperatuuri veelgi ja... Vene vanematel markidel oli see temp. gosti järgi 70 kraadi. Sellega piire kombata muidugi pole mõtet.
c)Rakendatud pingest väga palju suurema pingega kondeka kasutamine ei ole ka hea. Ei teki oksiidikihti (mis on dielektrikuks) elektroodide pinnale, vaid see kipub seal hoopis lahustuma ja kondekas ei hakka tööle. Tõsi küll, see probleem rohkem siis, kui kasutada näiteks 450V kondekat 5 voldi peal.
d)Mida suurem pinge, seda suuremad gabariidid. Kui ruumi küllalt, pole vahet, 3-liitrisesse purki mahub 1 liiter vett alati...

2. Mahtuvus. Kondekal on peale silda üldiselt kaks ülesannet- a) siluda pulsatsiooni ja b) järsult kõikuva koormuse korral olla oma energiatagavaraga abiks.
a) Pulsatsiooni lubatav tase oleneb tarbijast, siin on oma normid ja valemid, kas me toidame eel- või lõppvõimu, loogikakive, täpset mõõteaparaati, keevitusagregaati jne. Samuti on vahe, kas pinge läheb edasi stabilisaatorisse või otse tarbijale.
b) Kui võtta toitetrafo ja dioodid (või autos aku) kolm korda suurem, ei olekski vaja neid mitmefaradilisi kondekaid kilovatiste supakate juurde tümakat ühtlustama.
c)Väga suure mahtuvusega lüüdi puhul peab ka arvestama vooluimpulsiga sisselülitamisel. Tühjale suure mahtuvusega kondekale järsult tööpinge rakendamisel tekib algul tugev laadimisvooluimpulss. Seda peavad suutma anda ja välja kannatada kaitsmed, trafo, dioodid ja ka juhtmed. Need probleemid lahendatakse tavaliselt erinevate sujuvkäivitustega.

Sellised mõtted. Lisage, vaielge vastu ja parandage.

[Jeekim]

Vs: Alustame algusest:Kondensaatori valimine

on pinge 1,3-1,4 korda suurem võrreldes trafost tuleva pinge efektiivväärtusega.

Just. 1,4 kopikatega, ehk ruutjuur 2-st.

[fre]

Vs: Alustame algusest:Kondensaatori valimine

.....
c)Rakendatud pingest väga palju suurema pingega kondeka kasutamine ei ole ka hea. Ei teki oksiidikihti (mis on dielektrikuks) elektroodide pinnale, vaid see kipub seal hoopis lahustuma ja kondekas ei hakka tööle. Tõsi küll, see probleem rohkem siis, kui kasutada näiteks 450V kondekat 5 voldi peal.
.....
Sellised mõtted. Lisage, ...

Vanast ajast kogemused just (vene) tantaalkondensaatoritega,
et kui mõnele sellisele oli kestvalt antud alla poole nimipingest,
kujunes seetõttu nende tööiga mitu korda tavalisest lühemaks.

[raivo]

Vs: Alustame algusest:Kondensaatori valimine

Paneme koolifüüsikast 2 laenguga seotud valemit otsapidi kokku ja saame I*t=dU*C.
I on vool, t alaldatava pinge periood ( täisperioodalaldi puhul tuleb jagada 2ga), dU pulsatsioon ( absoluutne) ja C kondensaatori mahtuvus.
Kui vool 1A, alaldatava pinge sagedus 50Hz ja kondensaator 10000uF, siis pulsatsioon dU=I*t/C on 1*(0,02/2)/0,01 =1V.
Tegelikkuses kujuneb küll pulsatsioon väiksemaks, sest aeg t kohal peaks kasutama mitte perioodi, vaid aega mil koormust toidetakse vaid kondensaatorist, aga nö kirvemeetodil hindamiseks kõlbab valem nii siinuspingealaldi kui impulssploki arvutusse. Pealegi on ka kondensaatorid üsna suure tolerantsiga.