Elektroonikaseadme ehitamisest algajatele

[martinj]

Lugedes foorumis teatud postitusi, tekkis mõte panna ritta soovitused.
-      Veendu, et oled aru saanud skeemi tööpõhimõttest, veel parem , kui tead iga detaili otstarvet. ! Kas see skeem üldse on töövõimeline ?
-      Iga elektroonikaseade tahab saada toidet. Veendu, et oleks seda kuskilt võtta.
-      Kogu kõikvõimalikest allikatest informatsiooni koostatava seadme kohta.
-      Enne detaili skeemi jootmist veendu (kas või testriga ) et see korras oleks (kehtib ka uute detailide korral, mitetöötavast skeemist on rikkis detaili tunduvalt raskem otsida)
-      Kümme korda mõõda ,üks kord jooda !
-      Enne skeemi esmast pingestamist kontrolli montaaþ hoolega mitu korda üle !
-      Tee ühendusjuhtmed nii lühikesed, kui võimalik !
- Arvesta enda tehtud seadme kohta abi küsimisel sellega, et läbi interneti on pea võimatu leida võõrast skeemist montaaþivigu
- Kaitsmed on selleks, et kaitsta toiteplokki(mitte ülejäänud osa). Teadmiseks, et transistor läheb läbi 10 korda kiirema aja jooksul,kui põleb läbi kaitse.

p.s kui Admin leiab, et asi vajalik, tehku kleepuvaks, ise arvan, et seda on vaja..
ootan ka täiendusi

[tuumik]

No vaatame mis meelde tuleb hetkel.
Omast kogemusest ütlen, et kui saad mingi skeemiga valmis, siis ära seda kohe käima proovi panna.Mine puhka/maga natike.Kaine mõistusega uuesti asja kalle minnes avastad ":Kuidas ma selliseid lolli vigu olen suutnud teha"!!
Skeemi katsetamisele asumisel tasub toitesse ühendada dioodid vastu maad.Et juhuslikul valeühendamisel ei laseks skeemi ribadeks.

[eldarion]

a siuke loll küsimus, et kui mul on tester, mis mõõdab pinget, voolu, takistust (max 2000kOhm), transe ja pidevust, siis kuda sellega kontrollida näit. kondekate korrasolekut või 10MOhm takistit?

Johan

[sahtel]

Suuri takistusi mõõtes saad sedasi et paned mõõõdetava takiga ühe väiksema väärtusega taki paraleelselt, kui tead kuidas muutuvad takistused paraleel ühendusel siis saad aru mida mõtlen  , täpsemalt seletada ei viitsi, pea hetkel ei lõika.
Aga elektrolüüt kondet saad sedasi kontrollida et paned testri takistus mõõtmis piirkonnale ( võimalikult suurele), üldiselt point sellest et kui paned testri otsad vastu kondet siis toimub väike konde täis laadimine mille tagajärjel väärtus järsku muutub ja hakkab tasapisi langema, soovitatavalt pärast seda soovitatakse testri juhtme otsad ( poolused ära vahetada) ja sama protsessi korrata ja kui toimub jälle järsk muutus mis hakkab hiljem langema siis oletatavasti on konde korras, aga seda mis ta õige mahtuvus on peab olema spetsiifiline tester ( suht kallid ). Aga jah ise seda varianti eriti ei kasuta, kusagilt lugesin kunagi jäi meelde, aga ära unusta et kui hakkad kontrollima siis pead konde otsad korrax kokku ühendama ( ära lühistama) et kaotada jääkpinged ( mis võivad su testri ära rikkuda) :-/

[eldarion]

takistuse teema jumala loogiline Ei tea kuda ma ise selle peale ei tulnud :-[ Kondedega olen põhimõtteliselt sama moodi katsetanud. Igal juhul tänud!

[Carsec]

Mingi jooksva probleemi korral mida lahendada ei suuda ära mine närvi,vaid viska projekt mõneks ajaks lihtsalt nurka "laagerduma".Kui õige vaim peale tuleb-otsi ta sealt üles ja pane käima.Õnnestub igal juhul.
Ole rahulik nagu 100 indiaanlast-pisut mõtlemist ja õnnestub kõik...

[contramortem]

...siis kuda sellega kontrollida näit. kondekate korrasolekut või 10MOhm takistit?

Johan

Tavalise testriga saab mõõta küll kuni 10MoM takistite korrasolekut, takistuse suuruse mõõtmine osutub aga ebatäpseks. Tavaline analoogtester tuleb panna lihtsalt kõige suurema piirkonna peale ja siis peaks osuti natuke liikuma. ainult ei tohi mõlemast otsast kinni hoida, muidu näitab tester keha takistust. Aga kui takisti suurus on näiteks 100MoM siis lihtsalt pole võimalik tavaliste mõõteriistadega selle takistust mõõta, selle jaoks peab olema spetsiaalne oommeeter. Kunagi olid RET tehnikus sellised olemas, mõõtepiirkond oli vist kuni teraoomideni, täpselt ei mäleta, aparaat oli toodetud Retis 90-ndate algul ja hinnaks oli 99 krooni. Aga ma ei tea kas neid enam müüakse. Ja veel üks asi, sellest mõõteriistast on suhteliselt raske aru saada, dokumente ja kasutusõpetust samuti ei ole, aga kui asja natuke uurida, selgub et see isegi töötab. Aga see teraoomide piirkond on ikkagi selline kahtlane... aga see selleks.

[tahanteada]

Kui vaja mõõta kondekat ja takki, siis tasub vaadata 400-500 krooniste testrite suunas, need mõõdavad 20-200Megaoomini takki ning 20-40 mikrofaradini kondekaid.

Aga kes nuputada tahab, on liikvel küll "mõõteskeeme" 1-2 mikroskeemi või isegi transi baasil ning väljund läheb testrisse - a1V piirkond vms. sõltuvalt skeemist.

Head ehitamist!

[Elektrik]

Tavalise analoogtestriga kondesid kontrollides pidada siiski silmas ka konde ning testri otste polaarsust (kui kontrollitakse elektrolüütkondekat).
St. testri plussjuhe ühendada konde pluss otsaga ja testri miinus konde miinusega, ning mitte vastupidi. Elektrolüütkonde testimise näide:

esiteks lühistada korraks konde otsad, et eemaldada temast "mõni" vana laeng, seejärel jälgides [glow=red,2,300]polaarsust[/glow] ühendada konde külge (analoog)testri otsad ning seejärel (alguses panna muidugi tester maksim. takistuse mõõtmise reþiimi peale) ning jälgida testri osuti liikumist. alguses peab osuti liikuma praktiliselt skaala lõppu (0-takistus) ning siis peab ta sujuvalt minema skaala
algusossa tagasi (osuti tavaasendi koht testril), kui aga osuti peatub kusagil keskosas vmt, siis sel juhul konde lekkevool on suurenenud ja see pole juba hea konde. Ja ühendades testri otsad uuesti konde otsa mõne aja pärast ning kui testri ots teeb lihtsalt väikse "jõnksu" (paremas) suunas siis on konde veel kõlblik.
loodame et saite aru, targemad parandage, täpsustage, lisage juttu  

EDIT: Testri mõõteotsikuid ega kondeka viike ei tasu hoida mõlema "näpuga" kinni. Mõõtetulemus muidu vale !!!

[fre]

Väike täpsustus. Analoogtestri sees olev oommeetri patarei annab tavaliselt küll testri miinusklemmile plussi ja plussklemmile miinuse (tasub oma testrit uurida, võib-olla mitte kõik nii).

[Elektrik]

  Väike täpsustus. Analoogtestri sees olev oommeetri patarei annab tavaliselt küll testri miinusklemmile plussi ja plussklemmile miinuse (tasub oma testrit uurida, võib-olla mitte kõik nii).

mul ammu ostetud tester "SUNWA YX-1000A"
sellel küll nii ei ole, nagu ma olen aru saanud.
must tal miinus ja punane pluss, korpuselgi peale märgitud "+" ja "-"

[fre]

Minu TL-4 samuti, kuid selle oommeeter annab kontrollitavale detailile (kondensaator, diood,...) oma plussjuhtmega miinuse ja miinusjuhtmega plussi. Seepärast soovitakski igal oma testrit selles osas teada...

[martinj]

Minu TL-4 samuti, kuid selle oommeeter annab kontrollitavale detailile (kondensaator, diood,...) oma plussjuhtmega miinuse ja miinusjuhtmega plussi. Seepärast soovitakski igal oma testrit selles osas teada...

See on minuteada kôigil vene testril niimodi.

[Daddario]

ja vana asja juurde: kasutage võimaluse korral erivärvi juhtmeid... kurvad kogemiused

[Mauro]

Mul on praegu kiiruga ostetud digi tester, mida võib leida kataloogidest.Töötab hästi, kõik saab tehtud. Ma olen pärast aastatagust harjutamist päris palju selgeks saanud.Teinud 4 skeemi valmis millest üks hakkas isegi tööle.