Mis tapab varistore?

[radiotehnika35]

Vs: Mis tapab varistore?

Selle häirevideo suhtes väga skeptiline ei oleks. Kurat teab kus see mõõtmine toimus.
Õnneks eriti võimsad, elektroonikaseadmetele potentsiaalselt letaalsed asjad käivad veel trafotoitega, töö suures ulatuses metallitöötlusega seotud ja nähes 3 faasil töötavat u. 35kA/300V (faasi kohta) kaarahju on nii mõnelgi korral pannud mõtlema, et hea, et meil siin niisuguseid asju ei ole. Eriti arvestades EE pideva virinaga hinnapoliitika kujundamisel ja samas siiski asjade tegematajätmisel.

See kõrgsageduslik jama on ilmselt tänapäeval paratamatus, iga teine seade SMPSga millel PFC ja muud olulised tükid puudu. Siingi läbijooksnud link millel PC toitekaid lammutati - võtsin eile huvipärast kohe kuuriall kümmekond plokki ette, paar-kolm olid ATX-d, kõik aga tundmatute nimedega, vaid ühel ATXl oli toites tõesti filter, kas südamik suvalisest süsinikterasest või el. tehnilisest - kurat seda teab ja saad sa silma järgi seda üteldagi, vanemates AT plokkides suurelt jaolt filter sees, mõnel isegi toite sisendpesa sisseehitatud häirefiltriga. Ilmselt võib mürki võtta, et näit. 50€ tuntuma tootja toitekas on sama sita konstruktsiooniga kui 25€ no-name ja vajalikud filtrid puuduvad mõlemal juhul.

E: Ehk mõni mode lingib mitte päris teemasse puutuva osa uude alateemasse, see asi nagunii suht laiaulatuslik ja kõrgsagedus ning EM väljade olemus/tekkida võivad tagajärjed huvitavad rahvast nagunii läbi aegade ja eriti siis kui isiklikud kokkupuuted juhtunud ette.

[Pläsku]

Vs: Mis tapab varistore?

See video peaks olema Londoni kesklinnas tehtud. Lihtsalt huvitav oli, mis siinusest alles on jäänud ja siin oli korra teema, kus kellelgi tavaline trafo hakkas kuumenema ilma näilise põhjuseta ühes kohas, teises töötas normaalselt.

[radiotehnika35]

Vs: Mis tapab varistore?

Vaatasin video paar korda läbi, just see harmooniliste muutus ja vahepeal korralikud piigid pakkusid huvi mis ajendas korduvalt vaatama. Asukoht jah märgitud aga ei tea me ju mis seal võrgus veel asus - võimalik, et mõned pahad tööstusseadmedki.

Mis aparaat on vaja, et kodustes tingimustes harmoonilisi võrgust mõõta? Huvitav kas kusagilt niisugust seadet ka laenata on võimalik?
Kuigi nagu märkisin, pingepoolest on omal kodus elekter küllaltki stabiilne siis ometi on see väga nõrk, täpselt jahuma ei hakka, olen seda kord juba proovinud - mõnele jälle miski ei meeldi ja lähebki lahti...
Hea oleks ise mõõta, siis tulemusi kõrvutada normaalsetega...

[murphy]

Vs: Mis tapab varistore?

Vat ei tea, vb rohkem mu põhimõttes siis asi et "Pole rikas et osta odavat". Tööstus seadmed on paremad kui odavad laiatarbe seadmed. PFC on vajalik voolupiikide eemaldamiseks siinuse tipust. Ja et EE õnnelik oleks. Suurtel inverteritel on võrgu poolel seline asine 10kg filter. Inglaste puhul muidugi ei imesta neil ongi kombeks olla lohakas ja muidu asju üle t**a teha.

[Pläsku]

Vs: Mis tapab varistore?

Peaks olema spektrianalüsaator, kui ma ei eksi. http://lab.radioscanner.ru/product/rohde-schwarz-fsh/ .
Lihtlabane lahendus peaks olema hea muudetava sagedusega ribafilter ja oss.

[erku]

Vs: Mis tapab varistore?

Teemasse tagasi tulles:
"Kohvipaksult" edasi kommenteerides, on selge et SVC471D-14A on 385V DC standardtükk (niipalju kui ma segaselt pdf-ilt aru sain), mis kindlasti ei saa olla otse või mõne pisifiltri taga võrgus, sest nii piiripeal asja lihtsalt... Seal ei saaks arvutuslikult alla 420V DC üldse olla. Reeglina pannakse 450V või 470V DC mõni komponent. Ok, kui on 385V siis peab seal korralik tõsisem stabiilne filter ees olema; aga kui vaadata juttu kondedest, siis filtritest pole seal suurt haisugi, siit ka vajadus 450V konde järgi jkms.

Mis on põhjuseks, on raske pimesi öelda. Võib olla et filtreid lihtsalt ei ole, on filterelemendid tuksis/lühisega, või on asi valesti või valedest juppidest koostatud. Aga see mis kirjelduses, tundub esmaselt ebanormaalne kooslus olevat igatahes.

[moi]

Vs: Mis tapab varistore?

Peaks olema spektrianalüsaator, kui ma ei eksi. http://lab.radioscanner.ru/product/rohde-schwarz-fsh/ .
Lihtlabane lahendus peaks olema hea muudetava sagedusega ribafilter ja oss.

Kui võrk galvaaniliselt ära eraldada ja nivood kokku sobitada saab ka helikaardi ja softis spektraalanalüsaatoriga - http://www.fesb.hr/~mateljan/arta/

[rainadov]

Vs: Mis tapab varistore?

Huvitav kas on ka kuskil uuringuid, kuidas ja kui kaugele levivad need erinevat sorti "kõrgsageduslikud supid" erinevates tingimustes ? Liin ise on ju olemuselt madalpääsfilter, st peaks olema vahe, kas meil on lahtised juhtmed, õhukaabel või maakaabel. Samuti alajaamast väljuvad samadelt trafo otstelt kiirtena laiali eri pikkusega liinid. Kui nüüd ühel neist on kuskil keskel kõrgsagedusliku solgi generaator, kuidas on lood naaberliinidega, kas alajaama trafo kaitseb neid piisavalt? Kas läbi selle ka kõrgepingepoolele midagi lekib? Väga palju muutujaid...
Ise pole enam ammu ossi sisendit seinakontakti toppinud , ei tea mis sealt võib nüüd vastu vaadata...

Elektrivõrgud ise ju kasutavad kõrgepingeliine tihendusega kõrgsageduskanaliteks (telefonid, distantsjuhtimine). Liini otstel on LC filtrid. Kui mälu ei peta, siis asjad toimivad mõnesaja kHz -se kandvaga. Üldjuhul trafost edasi signaalid ei lähe. Samas kodudes olevad elektroonilised voolumõõtjad tahetakse tulevikus võtta seda tehnoloogiat kasutades jälgimise alla. Siiani on takistuseks trafod ja häired! Ei saa ju kliendi juurde voolumõõtjatega koos paigaldada saatjaid-võimendajaid! Kunagi, nii aastat 20 tagasi, sai Tartus, tehases vaadata võrgu "siinust" ja see oli siinusest väga kaugel. Natuke hullem kui siin inglaste näites. Põhjuseks oli see, et alalisvoolumootorite (80-150[kW]) juhtimine läks perutama! Sellised anomaaliad võrgust põhjustasid opvõimu sisendil 3-4[V] pingeimpulsi. Ohmi seadus voolutugevusest nagu ei kehtiks!!! Kui oma silmaga poleks näinud...ei usuks. Sisend oli lühistatud 4 ruutmillimeetrise traadiga, pikkust 20[mm], kaks kõrvuti klemmi. Ja sellel traadikesel olidki aegajalt see 3-4[V] ossiga nähtav!! Näed lühisega klemme, näed traati ja näed ossi pilti! Minu ja ka teiste mõistus keeldus arusaamisest! Aga nähtav fakt! Ei aidanud filtrid, stabilitronid sisendil ega midagi. Tuli tolle asukoha mootorite toiteks vedada uus 3 faasiline fiider alajaamast! Küsimus lahenes kohe!

[murphy]

Vs: Mis tapab varistore?

Nojh, igast suurvoolud indutseerivad pingeid lähedal hästi. Paraku igast ulme tulemusi on aga saadud kui skoobi probe GND asub teises plaadi otsas või on liiga pikk, ja ka kui skoop on maandatud mürarikkase kohta tekitatakse GND loop ja igast ulmeid ilmub. Eestis siiski vist seda tehnoloogiat ei kasutata, äiksekaitses peaks jooksma optiline. Kasutati USA-a ja venemaal ammu aeg tagasi. Praegu teeks sideamet sellise jura peale kõva kisa.
See mõnisada kHz kiirguks hästi. Koduvõrgus aga pole kiirgumine probleem, kaablid suht lähestiku ja toimib nö keerupaari efekt. Kaabel liinid samuti. Vanad 4 traadiga, seal võib all tõesti kyriseda aga siiski on suht lähestiku seega ei sega.

[radiotehnika35]

Vs: Mis tapab varistore?

Siin kusagil peitub ilmselt ka põhjus niisugusele nähtusele: Viimase 2 aasta jooksul on monopol saanud koduses elektrikilbis 2 elektroonilist arvestit välja vahetada - lihtsalt hakkab imelikult kõrisema ja mõne aja pärast on jokk, õnneks elekter seepärast ei kao aga arvesti displei jääb pimedaks. Hetkel on 3. arvesti mis ka oma loomulikku (niisugune tunne on jäänud - iga suvi sama jama) manalateed paar nädalat tagasi kuulutama hakkas. Varem oli 90-te alguses paigaldatud kettaga arvesti, töötas nagu kell, ainsagi tõrketa.Need elektroonilised aga põlevad seest tühjaks - eelmisel suvel nägin ka ise kui vahetati ja kaarleek oli sisemuses tööd teinud. Eks siin ole ilmselt see nõrkvoolusüsteemi / jõuosa lähestikkuse lahenduse fenomen mängus.
Samas võimalik, et ka kusagil läheduses möllanud äike? Kuidas äike käitub liiniga kui ei toimu otsetabamust aga kusagile väga lähedale tabab? Majast 200-300m oli mitu kõrget kuuske, aastate jooksul need kõik langenud äikese saagiks - 90-te keskel oli kõige suurem, seda mäletan hästi, olin sel hetkel väljas kui pauk käis, puutüvi oli maast u. 3m kõrgusel pilbasteks, üks 4*4cm ja pool meetrit pikad tükid, 10-15m raadiuses oli kõik võsaalune neid täis. Tol korral ainsatki seadet laiali ei lennanud aga eelmisel aastal läks arvutimonitor nii - ehk pool km. eemal lõi jälle puusse ja hommikul monitor (mis oli võrgust eemaldatud!!!) enam pilti ette ei võtnud. Kui äike suutis tema ca. 2m toitejuhtmes "sobiva" pinge indutseerida siis seletatav...Igaljuhul tollest 90-te juhuses mäletan, et äikselöögi hetkel oli ka omal tõsiselt imelik tunne, võimalik, et ainult heliefekt selle tekitas aga villase kampsuni tunne oli küll...

[murphy]

Vs: Mis tapab varistore?

No mul 20m lähedal puuse tappis maha pööningul olnud Elioni toiteploki ja upsi. Ploki vahetas tehnik välja, upsil oli 1 rada aurustunud(varistorid olid tugevamad kui rada), peale jootmist elas jälle. Eks osalt oma viga oli kh. Antennimasti maandus läks yhelt poolt maja, toide tuli teiselt poolt maja ja oligi suur antenn, lühiskeerd. Tööruum oli 50m metallkast(sandwich paneelid), toide ja võrk tulid läbi maakaabli. Seal kõik õnneks elas. Naabril(200m) olid aga õhuliinid võrgu jaoks, seal võrgukaartid seda pauku vastu ei pidanud. Aga muidugi RVK-d lendasid igalpool välja. See nende iva ongi, Varistorid on toitekates maa ja toite vahel ka. Ylepinge puhul juhivad, kui korralik elektrisysteem ja RVK siis lendab RVK välja. Ei tea küll RVK reageerimisaega aga pakun et võiks suht kiire olla et vältida varistoride jms aurustumist. Mil elektrike elamisse puutub siis kingsepa kingad on selle asja nimi.

[rainadov]

Vs: Mis tapab varistore?

Siin kusagil peitub ilmselt ka põhjus niisugusele nähtusele: Viimase 2 aasta jooksul on monopol saanud koduses elektrikilbis 2 elektroonilist arvestit välja vahetada - lihtsalt hakkab imelikult kõrisema ja mõne aja pärast on jokk, õnneks elekter seepärast ei kao aga arvesti displei jääb pimedaks. Hetkel on 3. arvesti mis ka oma loomulikku (niisugune tunne on jäänud - iga suvi sama jama) manalateed paar nädalat tagasi kuulutama hakkas. Varem oli 90-te alguses paigaldatud kettaga arvesti, töötas nagu kell, ainsagi tõrketa.Need elektroonilised aga põlevad seest tühjaks - eelmisel suvel nägin ka ise kui vahetati ja kaarleek oli sisemuses tööd teinud. Eks siin ole ilmselt see nõrkvoolusüsteemi / jõuosa lähestikkuse lahenduse fenomen mängus.
Samas võimalik, et ka kusagil läheduses möllanud äike? Kuidas äike käitub liiniga kui ei toimu otsetabamust aga kusagile väga lähedale tabab? Majast 200-300m oli mitu kõrget kuuske, aastate jooksul need kõik langenud äikese saagiks - 90-te keskel oli kõige suurem, seda mäletan hästi, olin sel hetkel väljas kui pauk käis, puutüvi oli maast u. 3m kõrgusel pilbasteks, üks 4*4cm ja pool meetrit pikad tükid, 10-15m raadiuses oli kõik võsaalune neid täis. Tol korral ainsatki seadet laiali ei lennanud aga eelmisel aastal läks arvutimonitor nii - ehk pool km. eemal lõi jälle puusse ja hommikul monitor (mis oli võrgust eemaldatud!!!) enam pilti ette ei võtnud. Kui äike suutis tema ca. 2m toitejuhtmes "sobiva" pinge indutseerida siis seletatav...Igaljuhul tollest 90-te juhuses mäletan, et äikselöögi hetkel oli ka omal tõsiselt imelik tunne, võimalik, et ainult heliefekt selle tekitas aga villase kampsuni tunne oli küll...

Äikesel, aurul ja hullul pidi hirmus jõud olema. Võrguelekter jääb kuhugi teise ja kolmanda vahele.

[Pläsku]

Vs: Mis tapab varistore?

Äike indutseerib liini kenakese impulsi. Mul aastatega juba vähemalt 5 programmkella vahetatud, viimati kuuaega tagasi. Imekombel elektrooniline arvesti jäi hinge. Mõni aasta tagasi tegi ühe ilmatuma käraka ainult ühe korra mõne kilomeetri kaugusel, toas pirn põles, see andis otsad, elkarjuse türistor läks. Kunagi üks mees unustas telekale antenni järgi, relee transs toiteplokis läks hingusele. Ühel kunagisel töökaaslasel läheduses oleva äikese ajal lapsed vaatasid telekat. Tekkis järsk pingekõikumine, selle tagajärjel vene lampidega värviteleka kineskoobi ekraanile lõi prao sisse.

[radiotehnika35]

Vs: Mis tapab varistore?

Äike indutseerib liini kenakese impulsi. Mul aastatega juba vähemalt 5 programmkella vahetatud, viimati kuuaega tagasi. Imekombel elektrooniline arvesti jäi hinge. Mõni aasta tagasi tegi ühe ilmatuma käraka ainult ühe korra mõne kilomeetri kaugusel, toas pirn põles, see andis otsad, elkarjuse türistor läks. Kunagi üks mees unustas telekale antenni järgi, relee transs toiteplokis läks hingusele. Ühel kunagisel töökaaslasel läheduses oleva äikese ajal lapsed vaatasid telekat. Tekkis järsk pingekõikumine, selle tagajärjel vene lampidega värviteleka kineskoobi ekraanile lõi prao sisse.

Njah, päris jupike aega juba teemast natuke väljas aga mõni mode ka ei taha vist reageerida, et osa mis varistoride asja otseselt ei puuduta või jääb kuhugile tõe ja mütoloogia vahepeale, saaks kuhugi ringi tõstetud (siin äikese teemasid mõni aeg tagasi oli mitmeid).
Igaljuhul kohe selle teleka ja elektripirni teemal meenus eelmisest suvest juhus kus äikeselöögi ajal olin elektrilambist umbes 2-3m eemal ja samal hetkel kui väljas lõi valgeks toimus ka elektrihõõglambis lahendus, nagu xenovälk aga suhteliselt nõrk, pigem ka nagu suure konde lühistamisel, niisugune huvitav sinakas helendus . Lambis endas käis ka "plõks", kusjuures lamp oli välja lülitatud - öölamp, juhe oli siiski võrgus. Pärast töötas lamp ilusti, tol korral ei läinud samuti üksi muu asi rikki (elektroonilisi asju peaks niisugune nähtus küll kurvastama).
Äike ju midagi EMP sarnast.
"Parimad" EMP-d pidid üle 50 000V laengut ühemeetrises juhis indutseerima, äike vist nii kuri ei ole kui otsetabamus välja jätta...

[qwerty]

Vs: Mis tapab varistore?

Maakohas on äike ka üks kandidaatidest. Ma küsiks aga seda, et mis sa sellele poest mingit asendust otsid (ostad). Videomakk pole midagi väärt ning mina jätaks selle varistori sinna panemata või siis paneks mõne mingist pidusest PC PSU'st, kui juhtub vedelema.