Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Li-ion isetehtud laadijate ohutus

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    Li-ion isetehtud laadijate ohutus

    Näiteks skeem:

    http://www.shdesigns.org/pdf/lionchg2.pdf

    K
    ui ohutu see ikkagi on akude seisukohalt? Näiteks suutsin täna ühe vuffel li-ion moblaaku õhku lasta, seda pelgalt püüdes klemmidele juhtmeid joota. Üks hetk viskas mingil põhjusel lühisesse, temperatuur hakkas väga kiiresti tõusma - õnneks oli oidu nii palju, et aku aknast välja visata. Ei tahaks enam sellist olukorda kogeda, Lexani taha varjuda iga kord akut laadides tundub ka veider.
    viimati muutis kasutaja ponxpinks; 13 m 2011, 23:26.

    #2
    Vs: Li-ion isetehtud laadijate ohutus

    suurt keerukust ei ole miskit, kui väljundpingega ei liialda ja/või voolu liiga suureks ei lase, siis ei juhtu miskit.
    Küll on tööstuslikel laadijatel jadapaki ühtlustusvõimalus olemas. Isetehtul reeglina ei ole. Odavate(vahel ka kvaliteetsete) akude kasutamisel on võimalus, et elemendid pärinevad erinevatest partiidest, on seisnud erineva pikkusega aja, on eelnevalt kasutatud ehk kokkuvõtteks on elementide koormamisel-laadimisel nende pinge pisut erinev. Tasakaalustamata akudes see erinevus paraku iga tsükli järel suureneb ja aku kaotab mahutavust, kuigi elementide seisukord ei pruugi oluliselt olla muutunud võrreldes uuega.
    Reha otsa astumine on inimlik, sellel hüppama jäämine pisut rumalam tegevus

    Comment


      #3
      Vs: Li-ion isetehtud laadijate ohutus

      Ilusas hõbedases kohvris Hiina kruvikeerajas Li-Ion akuga koos leitud kohutav transsidest, getinaksist, juhtmetest ja liimipulgast koosnev moodustis. Töötab, lihtsalt kogematta piilusin sisse. Tüübikinnitus jne.??

      Comment


        #4
        Vs: Li-ion isetehtud laadijate ohutus

        Esmalt postitatud reuter poolt Vaata postitust
        Suurt keerukust ei ole miskit, kui väljundpingega ei liialda ja/või voolu liiga suureks ei lase, siis ei juhtu miskit. .....
        Just nii ta on.
        Mul on mobiiltelefoni akuga õhukene taskulamp tehtud. Sain sellise aku, mille elektroonikaosa oli rikkis, aga akuelement ise veel täitsa tip-top. Ära visata ei raatsinud, nii saigi selle baasil taskulamp "leiutatud". Kaheksa LED-i (paiknevad ühes reas klaastekstoliidist raami serval) on rööbiti nagu hiina taskulambis nad olid, aga koguvool on piiratud 120...150mA peale. Pole nii nagu odavas hiina lambis, kus voolu piiras vaid patarei (kolm elementi AAA) sisetakistus ja uue patareikomplektiga lamp soojeneb käes tuntavalt - kõigepealt tõmbab patarei tühjaks ja siis põleb veel natuke aega... Lisaks voolu piirajale on sellel veel muidugi lüliti ja pisike laadimispesa (2,5mm pistikule). Et laadimispesa kaudu akut lühistada poleks võimalik, on selle ja aku vahel jadamisi Shottky diood.
        Laen seda taskulampi tavalise (trafoga) Nokia võrgulaadijaga, kuid vahekarbi kaudu. Karbis olev skeem on reguleeritud nii et aku ei saa mingil juhul pinget üle 4,2V, selle saavutamisel vähendab laadimisvoolu nullini. Laadimisvoolu piiraja ei osutunud vajalikuks, Nokia laadija seda ülearu ei andnudki. Pingepiiraja skeemilahendust ei hakka praegu täpsemalt kirjeldama, mainiks vaid et "põhitegijaks" on laialtlevinud (ka elektroonikaromu toiteplokkide piirkonnast tihti leitav) "reguleeritav stabilitron" TL431 - http://www.fairchildsemi.com/ds/TL/TL431A.pdf
        viimati muutis kasutaja fre; 14 m 2011, 11:41.
        Elektroonika töötab suitsu baasil.
        Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
        Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

        Comment


          #5
          Vs: Li-ion isetehtud laadijate ohutus

          2x LM317 on lihtsaim varjant. Panna siis jadasse toite poolt esimene voolupiiramis reziimi ja teine pinge reziimi. Laadida 0,5C ja 4-4,1V per element(ma tean et 4,2V on täis aga ma isiklikult ei riskiks). Ohutuse poolepealt võtaks ma kõrgema hinnaga isendid, odavamad on tihti mingid wufflid ja töökindlus pole kiita. Laadiks aga ikkagi metallkarbis mis vooderdatud näiteks vannitoa keraamilise plaadiga. Viimane et tagada isolatsioon ja samas mittepõlev pind.
          Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
          1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
          2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

          Comment


            #6
            Vs: Li-ion isetehtud laadijate ohutus

            Milleks sellise jamaga tegeleda? Vähem kui 1€ saab laadimiseks täiesti korraliku kivi, millel ühte otsa vaid toide pista ning teise aku.

            Comment


              #7
              Vs: Li-ion isetehtud laadijate ohutus

              Isetegemise rõõm.

              Comment


                #8
                Vs: Li-ion isetehtud laadijate ohutus

                Kus selline 1€ kivi leidub? 2x LM317 idee välgatas mulle ise ka pähe, kuid li-ion aku tahab mingist alates voolutugevuse vähenemist, lm317 pakub ju ühtlast voolutugevust. Samas pole ma sellest kontseptsioonist täielikult veel aru saanud ja võin täitsa pada ajada.

                Comment


                  #9
                  Vs: Li-ion isetehtud laadijate ohutus

                  Kas sa ei arva ,et vool väheneb ise aku täitudes? (pinge ju sätitud 4,2V peale).

                  Comment


                    #10
                    Vs: Li-ion isetehtud laadijate ohutus

                    Üldiselt laetakse neid akusid alguses konstantse vooluga ning seejärel konstantse pingega. Vajadusel alguses ka eellaadimine konstantse vooluga, mis on madalam kui põhilaadimise vool (märksõnaks preconditioning).
                    Kive leiab kamaluga näiteks siit: http://ee.farnell.com/jsp/search/browse.jsp?N=202737+710&Ns=P_PRICE_FARNELL_EE|0&lo cale=et_EE&appliedparametrics=true&getResults=true &suppressRedirect=true&originalQueryURL=/jsp/search/browse.jsp%3FN%3D202737%26No%3D0%26getResults%3Dtr ue%26appliedparametrics%3Dtrue%26locale%3Det_EE%26 divisionLocale%3Det_EE%26catalogId%3D%26prevNValue s%3D202737

                    Comment


                      #11
                      Vs: Li-ion isetehtud laadijate ohutus

                      Kle doss. Lahmid niisama? Vaata võimsusi. Ja korpusi ka iga hobielektroonik ise joodab?? Jah vool väheneb ise mingit ymberlylitamist pole vaja. Mitme elemendilise paki jadas laadimisel tuleks lülitada iga elemendiga paraleeli takisti. Takistitest minev vool tuleks juurde liida laadimisvoolule LM317. Takistitest võiks täis pinge korral kuni 25% voolust läbi minna. Aga seda siis uutel pakkidel, Vanu ma ei usaldaks nii laadida sest tegelikult tuleb piirata max pinget per element sõltumatta teistest elementidest. Muidugi on igast kive jms seda teevad aga pakendid ja tihti kasutus keerukusega algaja hakkama ei saa. Seega kõige ohutum oleks paki laadimisel igale elemendile oma 2x LM317. Toiteks saab kasutada suvalisi seinakuubikuid.
                      Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
                      1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
                      2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

                      Comment


                        #12
                        Vs: Li-ion isetehtud laadijate ohutus

                        Mina küll probleem ei näe. Seal ju täitsa olemas kivid, mille viikude samm ca 1mm. 5 koiba laseb kasvõi õhkmontaazis kokku ja nt USB otsast toide peale
                        Reha otsa astumine on inimlik, sellel hüppama jäämine pisut rumalam tegevus

                        Comment


                          #13
                          Vs: Li-ion isetehtud laadijate ohutus

                          huvitav ma nägin QFN korpuseid. USB osas häkkinime lõppeb algajale põlenud emaplaadiga. Aga Kui võimalik siis jh. Arvetada tuleks et need pisikesed vajavad yldjuhul jahutust. Traatide otsas saad vb 0,5W kätte. Lyhise korral põleb maha, üle kuumutades algaja jootekolviga põleb maha, konded liiga kaugel kivist ei käitu normaalselt. Ei tundu ohutum kui 2x LM317.
                          Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
                          1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
                          2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

                          Comment


                            #14
                            Vs: Li-ion isetehtud laadijate ohutus

                            Aga kui võtta mõni vana Alcatel telefon, lüüa sisse Masterkood 000000* , mis on tegelikult servise osa ja valida menüüst Power osa, siis on piltlikult näha kuidas laadimine käib.
                            Laetakse püsiva vooluga portsionite kaupa ja pinge järgi. Piltlikult laetakse ca 7-10 sek ja siis paus 3-5 sek ja tulem ning tsükkel kordub. Sama asi on kasutuses mõnedes valvekeskustes, näiteks Paradox´il. Mis on vahe; vahe on ehk selles, milline on aku eluiga ja jätkusuutlikus kokkuvõttes.
                            Nühi põllukivi palju tahad, teemantit tast ikka ei saa

                            Comment


                              #15
                              Vs: Li-ion isetehtud laadijate ohutus

                              *Algaja* ei peaks üleüldse LiPode laadimisskeemidega tegelema, enne kui ei ole selge, kuidas need akud täpsemalt käituvad või kuidas kas või lineaarne regulaator toimib. QFN ei pea kasutama, nimekiri on pikk ja lai, SOT23 on täiesti ok. USB osas on normaalsetel plaatidel voolupiirang emaplaadil, aga ohutuse mõttes saab ka enda plaadile lihtsalt PTC panna. Maha põleda võivad asjad alati, ka 317 puhul.
                              Ja ei lahmi, vaid kirjeldan seda, kuidas tänapäeval asjad käivad. Õppimiseks ja isetegemise rõõmuks jah 317 või isegi ise lineaarne regu teha, aga kui vaja töökindlat ja lihtsat laadijat, siis ma ei saa aru, miks mõnda spetskivi ei võiks kasutada.

                              Comment

                              Working...
                              X