Vajaminevad mõõteriistad

[Pläsku]

Vs: Vajaminevad mõõteriistad

Kui kaitsmed tagasi panid ja tööle ei hakkanud, siis tuleb plokk lahti kruvida. Kõigepealt kontrolli, et toitetrafo primaarmähisel katkestust ei ole. Takistus peaks oletatavasti kuhugi 100 oomi kanti jääma. Siis muidugi kontrollida, kas võrgupinge jõuab ikka primaarmähisele ja siis pinget sekundaaril.

[Bruno5]

Seinajuhe on töökorras üritades mõõta sain löögi kätte.

Trafo on mingi metallkarbi sees, juhtmed tulevad seest välja ja lähevad trükkplaatide külge. Milliseid juhtmeid kus kohast mõõta?
Lisan trafo pildid:

[Scott]

Vs: Vajaminevad mõõteriistad

Toiteploki trafol on skeemi järgi 8 juhet: primaari poolel 1-2 ja 3-4-5-6. Juhtmed 7-8 on sekundaar (need ei tohi kusagil primaariga kokku saada) ja sealt tuleb vahelduv umbes 12 volti, mis läheb alaldisse.

2 ja 3 vahel peaks olema ühendus, võrgujuhe läheb 1 ja 4 või soovitavalt 1 ja 5 külge. Kas nii on, saad oommeetri ja skeemi (passis lk 60) järgi üle kontrollida. Nummerdus on kas trafol ja/või trükkplaadil kohas, kuhu juhtmed lähevad. Ajad ahelas järge põhimõttel ühest seinapistiku klemmist sisse ja läbi lüliti-kaitsme-trafo-ühenduspistikute teisest jälle välja.

Skeem siit http://www.rlocman.ru/op/tovar.html?di=47970&/S1-101

Kui trafo korras, siis võib viga olla toiteploki muudes elementides (alaldi jne). Ühendusskeem on lk 77 ja alaldi lk 80 keskel, aga selliselt esitatud skeemi lugemine on algajale keeruline ja nummerdus on segadusse ajav. Üks numbriviga trafo sekundaarklemmide tähistuses on ka. Võib-olla keegi kogenum aitab toiteploki üle vaadata?

Ja niimoodi lambist ei saa katki minna, kui just miskit lahti ei tulnud. Kontrolli veelkord, et mõni juhe poleks lahti või pistik halvasti ühendatud.
...

Soovitus piltide kohta. Et piltidest abi oleks, siis võiks seadet pildistada laual valge või muu heleda ühtlast tooni aluse peal (A3 joonistuspaber on kõige parem, ei peegelda tagasi), korraliku valguse või sumendatud välguga. Esimene pilt kogu seadmest üldiselt, nii, et kogu kaader oleks siiski täis. Skeemiplaadist soovitavalt mõlemalt poolt. Ülejäänud pildid juba konkreetselt vajalikust kohast.

[A.R.]

Vs: Vajaminevad mõõteriistad

Hommikul proovisin seina kõik toimis, aga enam ei taha tööle hakata.

Katsu täpsemalt kirjeldada mida sa tegid sellest hetkest kui riist töötas
kuni selleni kui ta enam ei töötanud.

Probleemiga abi saada tahan meistrite käest mitte sosseppadelt.

Hoia ennast sellest ossist vähemalt 2,5 meetri kaugusel.
Kui tahad seda riista veel kunagi käima saada.

Ja elektroonikahariduse omandamist võiks alustada osutiga testrist.
Selles vallas tundub ka mõningaid puudujääke olevat.

[Bruno5]

Vs: Vajaminevad mõõteriistad

Eriti ei teinudki midagi proovisin tööle töötas, aga hiljem enam toiteplokil tuli põlema ei hakanud.
Tõmbasin ploki seest välja ja pakkisin ossi kasti tagasi kasutades pehmenduseks roosat vahtkummi ja sulgesin kasti kaane ega kavatse teda enam puuduta kui saan lasta toiteploki kellegil üle vaadata lasta.
Sain kätte ka L2-41 mikroskeemide mõõtja.
Pildid:




Sooviks teada kuidas kasutada. Esi paneelil on selline plastik plaat aukudega ja karbis on mingid pisikesed plasti asjad mis käivad aukudesse, kas selleks, et programmeerida masinat?

[tcumen]

Vs: Vajaminevad mõõteriistad

Loogikakive saad sellega katsetada.

Испытатель интегральных схем Л2-41 предназначен для определения годности интегральных цифровых схем путем их проверки на выполнение логических функций И, ИЛИ, НЕ.

http://zapadpribor.com/index.php?page=product&id=9455

[mats13]

Vs: Vajaminevad mõõteriistad

Väga põnev lugeda! Oleks väga huvitav teada kas nii tegutsedes on võimalik elektroonikat mingil määral selgeks saada? Vanasti usuti, et alustada tuleb algusest , mitte keskelt. Selle ossi toiteploki vea leidmine ja parandus oleks vist paras ülesanne kui juba pinget oskab mõõta ja skeemi tunneb.

[Bruno5]

Vs: Vajaminevad mõõteriistad

mats13, mis moodi tegutsedes äkki selgitaksid enda juttu natuke(jääb arusaamatuks).

[A.R.]

Vs: Vajaminevad mõõteriistad

mis moodi tegutsedes?

Vast oleks hea teha selgeks mõned mõisted.
Pinge, vool, laeng, takistus. Kuidas neid mõõta?
Mahtuvus, induktiivsus, sagedus, periood. Kuidas neid mõõta?
Trafo, diood. Mis see veel on?
Elektron, küte, anood, katood, võre. Kuidas neid mõõta?
Emitter, kollektor, baas, pnp, npn, auk. Kuidas neid mõõta?

Siis osata need asjad ära tunda skeemil ja seadmes.
Siis saada aru miks on seal just selline detail.
Siis osata hinnata kui suur võiks olla mingis punktis pinge, milline vool.
Kuidas need näidud muutuvad kui muuta mingit elementi.

Kui need asjad on arusaadavad siis hakkab sealt tagant juba elektroonikahuviline paistma.
Nii lihtne see ongi.

[A.S.]

Vs: Vajaminevad mõõteriistad

Kunagi oli raamatusari "See on imelihtne!", seal oli asjadest suhteliselt lihtsalt ja arusaadavalt kirjutatud.

[Bruno5]

Vs: Vajaminevad mõõteriistad

Kunagi oli raamatusari "See on imelihtne!", seal oli asjadest suhteliselt lihtsalt ja arusaadavalt kirjutatud.

Kas saaks raamatute nimekirja mis kuulusid selle sarja alla?

[A.S.]

Vs: Vajaminevad mõõteriistad

Lisaks eelpoolmainitule mingi nimekiri sellele eelnenud raamatutest on näiteks http://www.kasutatudraamat.ee/index....htne&op=4&fp=0
Aga mitte ei mäleta, on see täielik...

E: Ja oligi vähemalt http://www.vanaraamat.ee/Ehitus-tehn...b5244-t70.html puudu.

[mats13]

Vs: Vajaminevad mõõteriistad

Sinuga oleks huvitav lobiseda, Kui viitsid, võid mulle ka otse kirjutada mats.kuusk@gmail.com. Minule jääb ka palju arusaamatuks tänapäevasest eesti keelest. Proovin seletada. Alustuseks poleks rohkem riistu tarvis kui tester ja kolb tinutamiseks. Muidugi on ju hea kui neid rohkem oleks aga mida konkreetselt vajaon see selgub kasvamise käigus. Igasugune vigade otsimist elektri riistades teen mina näiteks nii. Kindlasti kontrollin mitu korda üle alguse ja lõpu, et olla kindel, et viga ikka alguse ja lõpu vahele jääb.Nõiteks selle toiteploki puhul kas 220 ikka tõesti sisse läheb ja kas väljundpinge ikka tõesti puudub. (Kurb kogemus oli kui testri juhe oli ära murdunud ja ühes laua otsas mõõtes andis õhendust ning teises mitte.) Oletame, et vea asukoht on selge, et on sisendi ja väljuni vahel. Siis kontrollin umbes keskelt, kuhu poole viga jääb. Keskpaik sõltub muidugi ka sellest kuidas mõõtmiseks sobivad punktid on kättesaadavad. Kui on trafoga toiteplokk siis kas pärast dioodsilda on alaldatud pinge olemas? Vastustest näitab kumma poole peale viga jääb. Järelejäänud vigase poole jagan jälle poolaks ja nii edasi. Lihtsa toiteploki puhul rohkem jagada eriti ei saa. Alguse poolel on dioodid, kondekas, trafo. Teisel poolel (stabilisaator kui on?) Täpsemalt ma ei oska öelda, ei leidnud selle konkreetse toiteploki skeemi. Kui see plokk on 12 Voldine siis võib ehkasendada mõne arvuti toiteplokiga. Neil kõigil on 12 V väljund olemas aga võib juhtuda, et on vaja pisut ka 5 volti koormata, et väljaei lülituks. Üks asi mida algaja peaks esimeses järjekorras ära õppima on pisut matemaatikat ja ampri, voldi takistiuse ,induktiivsuse, mahtuvuse mõisted ning seosed nende vahel. Kui suur on vool 12 V ja 5 W pirnis? Kui suur on selle pirni takistus? Pisikese nipiga küsimus, kas testriga mõõtes saane sama takistuse? Kõige olulisem abivahend on loogiline mõtlemine ja ka soovitusel, et "usalda , aga kontrolli!" Kui mingit viga pole pikemat aega üles leitud siis on ühte neist reeglitest rikutud. Kas minu jutust oli kasu?

[sebastian]

Vs: Vajaminevad mõõteriistad

Bruno5, sinu ühest vanemas postitusest loen, et tester näitas 2 oomi, kuigi oleks pidanud näitama hoopis vähem.
Missugust testrit kasutad, ma välja ei lugenud, aga kui juhtmed kokku paned, peaks õige näit olema alla 1 oomi.

Väga tähtis on, et mõõduriist näitaks õigesti. Muidu võib edaspidi juhtuda, et mõõdad mingi detaili, näidu järgi arvad, et polegi korras, aga tegelikult hoopis tester valetab.

Esimene asi, mida kindlasti tuleks teha: kontrolli testrijuhtmeid.
Pane lihtsal mõõteotsad kindlalt kokku, keera valikuratas kõige väiksemat takistust mõõtma (0...200 oomi tavaliselt) ja mudi juhtmeid.
Eriti pistikute ja mõõteotsikute lähedalt. Kui näit ei muutu, siis katkestusi juhtmetes vähemalt pole.
Teine asi: võta juhtmed testri küljest ja ühenda testri pesad lühikese jämedama traadiga. Parimal juhul näitab nüüd 0 oomi. Oleneb testrist, võib näidata ka 0,2 või rohkemgi. Igatahes märgi see näit üles ja proovi nüüd sama testrijuhtmetega.
Kui erinevus on 1 või 2 oomi, siis testrijuhtmed järelikult viletsapoolsed. Normaalsed testrijuhtmed annavad erinevuseks 0,1 oomi või alla selle.
See erinevus ongi testrijuhtmete enda takistus.
Kui erinevust nagu polnudki, aga ikka näitab 2 oomi ja testri peal nuppu pole, millega saaks "nulli" õigeks panna, pole suurt midagi teha - tester ise lihtsalt valetab.
Viimasel juhul pead lihtsalt oma mõõdetavale takistusele alati 2 oomi juurde liitma. Mõõdad suuri takistusi, pole see oluline, aga väikeste puhul küll.
Samuti on testrijuhtmete võimalikult väike takistus oluline, kui tugevat (amprites) voolu mõõdad.

Lihtsalt üks väike õpetus. Kui oled juba kontrollinud, siis tore

[Bruno5]

Vs: Vajaminevad mõõteriistad

Lisaks eelpoolmainitule mingi nimekiri sellele eelnenud raamatutest on näiteks http://www.kasutatudraamat.ee/index....htne&op=4&fp=0
Aga mitte ei mäleta, on see täielik...

E: Ja oligi vähemalt http://www.vanaraamat.ee/Ehitus-tehn...b5244-t70.html puudu.

Need ongi kõik mõtlen, et rohkem pole?