Kui see on Sinu esimene külastus, siis tutvu
palun korduma kippuvate küsimustega klikates selleks ülal asetseval lingil. Enne uue postituse lisamist pead Sa registreeruma.
Postituste lugemiseks vali meelepärane foorum allpool olevast nimekirjast.
Teade
Collapse
Foorumi reeglid.
Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
Olen lugenud, et potentsiomeeter ei sobi rakenduste puhul, kus kõrge pinge või suur vool potentsiomeetrit läbib. Miks see nii on? Ning kas sellistel puhkudel kasutatakse reostaati?
Üks põhjus on see ,et kui klemmid liiga lähestiku tekkib ülelöök.
Huvitav mida eritüübiliste potekate kohta siis öelda, on ka selliseid mis on just kõrgepingeahelas töötamiseks? Need on ju ka potentsiomeetrid. Naljamehed olete!
Eks ta rohkem keeleline vaidlus ole. Ajalooliselt oli algul küll potekas ümmargune ja keeratav ning reostaat sirge ja lükatav. Siis õpiti tegema sirgeid potekaid ja ümmargusi reostaate ja mõisted ähmastusid. Nii erinevatele pingetele kui vooludele toodetakse kõikvõimalikke isendeid ja selle järgi täpset jaotuse reeglit teha nimetuse valimisel pole vast mõtet. Siin ei ole vääritimõistmine nii probleemne kui mõnes muus keelelises küsimuses, näiteks see ammujahutud kõlari-valjuhääldi probleem.
Kas ei sobiks nii et potentsiomeetri (3 klemmi) on vahend pinge muutmiseks ja
reostaat (2 klemmi) on vahend voolu muutmiseks.
Miks mitte aga need raiped (vool ja pinge) on ju omavahel seotud koos takistusega ja selle va ohmu seaduse peaaegutundjatel läheb veel raskemaks.
Peale selle olen eestikeelsetes raamatutes näinud räägitavat potentsiomeetrite kakspunkt- ja kolmpunktlülitusest või midagi seesugust. Ja siis veel see kas kahe juhtme korral kolmas klemm on ühendatud ja miks, jälle oleks nagu eraldi mõistet vaja... või siiski mitte.
kas kahe juhtme korral kolmas klemm on ühendatud ja miks,
jälle oleks nagu eraldi mõistet vaja... või siiski mitte.
Potentsiomeetrit annab tõesti kasutada nagu takistit, nagu reostaati ja
nagu potentsiomeeter on mõeldud - potentsiaali muutmiseks.
AGA
Vajadusel saab potentsiomeetrit muidugi kasutada ka riidenagina.
Võimalik on potentsiomeetrit kasutada ka vee keetmiseks.
Tobedamat ideed hetkel pähe ei tule.
Teema pealkiri peake ka minu küsimusele sobima. Tegin kunagi motikale kütteniidist käepidemesoojendused aga koguaeg neid sisse ja välja lülitada on jama (võimsus ühel käepidemel on 20W. Kokku seega 40W). Sooviksin ahelasse vahele ühendada poteka (et reguleerida just paras võimsus) aga kurask, ei oska selle väärtust välja arvutada.
Sooviks et miinimumasendis oleks käepidemete koguvõimsus ligikaugu 10W. Aku pealt tuleb töötamise ajal kuni 14,4V seega max asendis on voolutugevus 2,8A. Mis võimsusega peab potekas olema, et ta mul ahelas maha ei põleks?
Teema pealkiri peake ka minu küsimusele sobima. Tegin kunagi motikale kütteniidist käepidemesoojendused aga koguaeg neid sisse ja välja lülitada on jama (võimsus ühel käepidemel on 20W. Kokku seega 40W). Sooviksin ahelasse vahele ühendada poteka (et reguleerida just paras võimsus) aga kurask, ei oska selle väärtust välja arvutada.
Sooviks et miinimumasendis oleks käepidemete koguvõimsus ligikaugu 10W. Aku pealt tuleb töötamise ajal kuni 14,4V seega max asendis on voolutugevus 2,8A. Mis võimsusega peab potekas olema, et ta mul ahelas maha ei põleks?
Ise küsid, ise vastad. Kõige hullem , mis juhtuda võib, on pool võimsust (kui takistused võrdsed).
Lineaarreguleerimist nii suure võimsuse juures heaks ei pea. Põhimõtteliselt siis saab kasutada suvalist potet + emitterjärgurit.
Mina teeks nii. Kui liiga palavaks läheb, ühendaks need küttekehad jadamisi. Ja kaks korda jahedam kohe.
Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...
Kas potentsiomeeter (reostaat) kardab võimsust või voolu?
Kui pote takistus on pea minimaalne, siis on vool pea max ja
see väike lõik peab VOOLU vastu pidama.
Midagi sulavkaitse sarnane olukord.
Aga kas ei oleks õigem et seal on selline sisse-välja lülitaja
mis siis KESKMISE võimsuse paika paneb. Mõni Hz sagedust.
Comment