Erinevate tootjate patareide võimsus

[m4rtin]

Soetasin täna poest kahe erineva tootja 1.5V AA tüüpi patareid. "GP greencell" patareide pinge oli 1.50V ja "Panasonic EVOIA" pinge 1.56V. Mis aga erines oli vool- esimese puhul 3.33A ja teise puhul 8.27A. Testisin mõlema tootja puhul kahe uue(realiseerimisaja lõpuni oli kõigil mitu aastat) pakendist võetud patareiga. On see tavaline, et patareide võimsus nii suurel määral erineb? Mis on selle tehniliseks põhjuseks?

[Pläsku]

Vs: erinevate tootjate patareide võimsus

Ja küsiks, kas oli hinnavahe ka? Ei ole sedasi kunagi voolu mõõtnud, aga kogemus D LR20 patareidega, mida kallimad, seda kauemini kestavad ja kaalult on ka tunduvalt raskemad. Hetkel sellised suht kirvehinnaga taskulambi sees, ei mäletagi täpselt, millal sügisel panin, ja täiesti töövõimelised. Lootust on, et veavad ehk kevadeni välja. Odavaid säästukaid oleks juba mitu komplekti selle ajaga läinud ja ilmselt lõpptulemusena oleks summa suurem, kui kallistel. Eks sealt tuleneb ka see voolude erinevus, ühtedes seda vajalikku materjali rohkem kasutatud, kui teistes. Sealt tuleneb nii hinna, kaalu, kui ka voolu erinevus. Üldiselt võib öelda, et äri. Isegi nõukogudeaja patareid kestsid kauem, kui praegused odavad patareid.

[A.S.]

Vs: erinevate tootjate patareide võimsus

Pole see vool hinnaga eriti seotud midagi. Meil siin Kodak'i patareid (tegelikult küll elemendid) ühed odavamad, vool aga kõige suurem. Kuna sellist voolu pisikesest patareist nagunii tarbima ei hakka, siis pole voolu suurusel olulist tähtsust, see näitab vaid sisetakistust.

[martinj]

Vs: erinevate tootjate patareide võimsus

Patareide mahutavus sõltub palju tootjast ja ka koormusvoolust. Ei mäleta enam allikat, aga kuskil oli test, et väikese voolu korral (ca mõni mA) pole vahet, mis patareid kasutad, tühjaks saavad umbes samal ajal.Põhjus pidavat selles olema, et siis saab keemiline reaktsioon ühtlasemalt käia ja elektrolüüt "kuluda". Sestap ei ole mõtet kelladesse panna kalleid isendeid. Hoopis teine lugu on suure voolu korral. Siis määrab palju patarei tüüp (süsinik-tsink, vs "alkaline" ) ja sisendtakistus. Parematest patareidest saab energia lihtsalt kiiremini kätte (lihtsalt keemia on sees parem ja reaktsioon on võimeline kiiremini toimuma).
Vilets keemia (eriti on näha seda süsiktsinkpatareide puhul) põhjustab "mäluefekti". Teed omaarust patarei tühjaks - ootad veidi (mõne minuti) ja saad uuesti mõnda aega kasutada.

Sisendtakistuse järgi ma hindangi patareisid. Ega tühispinge nii naljalt ei kukugi (see on määratud ainete omadustega) vaid suureneb kulumisel sisendtakistus.


Muide, pleieris, kaameras vms äratrööbatud AA patareid käivad veel suht kaua kellade sees. Testitud.

Ehk patareitootjate reklaam on mingis osas jama. Uuemaid "high energy" jms iseneid saab lihtsalt kiiremini tühjaks imeda ehk nad on hetkega võimelised rohkem välja andma.

[alfons]

Vs: erinevate tootjate patareide võimsus

...
Muide, pleieris, kaameras vms äratrööbatud AA patareid käivad veel suht kaua kellade sees. Testitud.

Ja pultides.

[ddig]

Vs: erinevate tootjate patareide võimsus

Ma pole ise suurem asi patareiteadlane, kuid kolleeg teadis laiast ilmast leitava info põhjal rääkida, et Panasonic´ul pidavat patareide tehnoloogia nö üle prahi olema.
Olen nüüd ka huvi pärast mõned korrad ostnud ning midagi ette heita ei saaks. Peamised kasutuskohad on erinevad led-valgustid (pea-, taskulamp), laserkaugusmõõdik vms. Otsest võrdlust küll ühegi teise kaubamärgiga ei ole teinud aga tunde järgi ütleks, et Würth´ist ostetud patareidega (tootja?) võrreldes kestavad kauem. Samas vist teevad kõik patareitootjad erinevaid seeriad, mis ka erinevates kasutusotstarvetes erinevalt esinevad.

Teab keegi kommenteerida võimalikku erinevust patareide tehnoloogiates?

[m4rtin]

Vs: erinevate tootjate patareide võimsus

Ja küsiks, kas oli hinnavahe ka?

Jah, hinnavahe oli tugevalt "GP greencell" patareide kasuks. Kusjuures kaaluvahet tunnetasin ma samuti- "Panasonic EVOIA" patarei on hinnanguliselt julgelt 30% raskem.

Sisendtakistuse järgi ma hindangi patareisid. Ega tühispinge nii naljalt ei kukugi (see on määratud ainete omadustega) vaid suureneb kulumisel sisendtakistus.

Kuidas sa patarei sisendtakistust mõõdad? Millioommeetriga?

Ma pole ise suurem asi patareiteadlane, kuid kolleeg teadis laiast ilmast leitava info põhjal rääkida, et Panasonic´ul pidavat patareide tehnoloogia nö üle prahi olema.

Need "Panasonic EVOIA" on kah kollase kleepsu järgi pakendil "Guiness World Records World's No.1 Long lasting AA Alkaline battery"


Lisaks veel seda, et nagu ma aru saan, siis patarei sisendtakistus aja jooksul kasvab? Mis seda tingib kui tehniliselt selgitada?

[fre]

Vs: erinevate tootjate patareide võimsus

.....
Siis määrab palju patarei tüüp (süsinik-tsink, vs "alkaline" ) ja sisendtakistus.
.....
Sisendtakistuse järgi ma hindangi patareisid.
.....

Kuna on tehnikafoorum, üritaks oskussõnu ehk termineid ikka õigesti kasutada...
Vooluallika puhul ei räägi me sisendtakistusest ega ka väljundtakistusest, vaid ikka
sisetakistusest (inglise k. internal resistance, vene k. внутреннее сопротивление).

Seesuguse voolu mõõtmisega, nagu teema esmapostituses on mainitud, saabki just
sisetakistusi (orienteeruvalt) võrrelda. Mahutavuse kohta ma nii üks-ühelist sõltuvust
ei julgeks pakkuda. Kui kohtate toiteallikal sõna(osa) PHOTO, võiks ka sellelt väikest
sisetakistust eeldada. Seesugused peavad ka suutma lühiaegselt suurt voolu anda.

[Pläsku]

Vs: erinevate tootjate patareide võimsus

Kuidas sa patarei sisendtakistust mõõdad? Millioommeetriga?

http://www.elfafoorum.eu/threads/11994-Kuidas-mõõta-vooluallika-sisetakistust

[ottok]

Vs: erinevate tootjate patareide võimsus

Ehk haakub teemaga:
AA patarei vs AA akupatarei
Kas on keegi viitsinud kokku lüüa plussid ja miinused ja mis kokkuvõttes tuleb odavam?
Minu arvamus ilma mõõtmisteta vaid suht subjektiivne
Laual 2 pulti,põhikasutus
Laua all 2 pulti , harva kasutatavad
Teleka all 1 pult, ainult teleka algseadistuseks
Veel üks kirjutva dvd pleieri peal,harva kasutatav
Lastel Wii mäng 2 pulti
Wii mängus akud,laadija kõrval või laadijas alati 2 valmis/valmivat akut
Ülejäänutes läbisegi akud,patareid
Patareid tõesti ca aasta kestavad ( kuidagi välja kujunenud,et jõulude aega hakkavad kustuma)
Tasapisi olen hakanud kõiki välja vahetama akude vastu (panasonic)
Ja kuidagi väga rahulikuks mugavaks on elu muutunud-
Aku tühi,uued või laetud asemele,tühjad laadima ja laetuna ootama uut vahetust
Isegi suure arvuti klaveri AAA patareid asendasin akudega,samuti hiires
Leian,et üldkokkuvõttes odavam/mugavam kui joosta poes patareide järele
Ps. Taskulamp,millega õues vaja vahel ringi tuulata on suurte patareidega
Jälle laiskus,pole viitsinud led pealampi osta
Kas mu lähenemine õige?
Kes tõestab,lükkab ümber jne....

[vasaraonu]

Vs: erinevate tootjate patareide võimsus

Lugemist patareidest.

[ottok]

Vs: erinevate tootjate patareide võimsus

Minu inglise keel piirdub turisti keelega- how much? Where is? Thank you,fuck you! i love you
Nii pikka tehnilist teksti muutub võõraks

[reuter]

Vs: erinevate tootjate patareide võimsus

Akude puuduseks on isetühjenemine ja aastaga see juhtub pm ka kõige parematel isenditel. Tavaelementidel lubatakse elueaks ca 10a ja selle aja möödudes peaks olemaveel 80% energiast seal sees. Akudel on lisaks komme ka vaikselt ära kärvata ja seda olenematta laadimiskordadest. Nt liitiumisendid on 3a möödudes üsna kindlalt surnud või kohe-kohe suremas. Nixx elementidel on see iga varieeruv, aga 10 aastat tavaliselt ükski ära ei ela.
Kui nüüd vaadata hinda, siis teleka pulti, suitsuandurisse jms sarnasesse kohta ma akusid ei raatsiks panna, sest ühe aku hinna eest saab terve lehe odavamaid alkaline elemente ja aku ostmine 2...5 laadimistsükliks ei ole minu meelest mingil moel põhjendatud. Fotokates jpt sarnastes suurtarbijates on asi jälle vastupidine. Eriti mingites vahepealsetes tehnikaimedes, mis algselt akudele töötama mõeldud. Mõni lausa ei taha saada enda sisendis üle 1,4V pinget ja siis ülejääk vist aetakse soojuseks. Mul nt papsil üks vanem Olympus fotokas, mis noname 1800mAh akudega tegi ca 100 pilti ja uute Panasonic Industrial elementidega vaevu 10.
Akud ka muidugi erinevad, on selliseid, millel väike sisetakistus ja seega saab kasutada suurt voolu, puuduseks suur isetühjenemine, mis võib olla isegi kuni 10% kuus, neil reeglina numbriliselt suht väike mahutavus. Teisalt on pikaealised, suure mahutavusega, väikse isetühjenemisega, aga sisetakistus märksa suurem ja seega ka suure voolu juures kukub sellise elemendi klemmidel pinge kiiremini. Lisaks on veel miskit vahepealset, nagu Sanyo Eneloop. Mahutavus ei ole väga suur, aga jaksu hoiab pikalt sees ja ka voolu lubab päris viisakslt tarbida.
Kallimad Alkaline elemendid on mõeldud asendama akusid nt mudelite vms januste asjade juures. Mudelitel kusjuures kiirusnäitajad kah pisut paranevad selliste elementide kasutamisel, sest toitepinge saab pisut kõrgem.

[virgonur]

Vs: erinevate tootjate patareide võimsus

Nt liitiumisendid on 3a möödudes üsna kindlalt surnud või kohe-kohe suremas.

Üldistad liiga. Korralikel elementidel ei ole ka 5a haruldane saavutus.
Näiteks hetkel kasutada oleva läpaka aku toodetud ~4a tagasi ja suremise märke veel ei näita (reaalne tööaeg aku pealt 4-5h).

[martinj]

Vs: erinevate tootjate patareide võimsus

Kuna on tehnikafoorum, üritaks oskussõnu ehk termineid ikka õigesti kasutada...

Ma tean, see oli kogemata .Kõigil juhtub.

Samas sisetakistuse muutuse järgi saab ju päris palju oletada. Pea alati on mul mõõtmise ajal võrdluseks sama firma sama tüüpi "uus" patarei.
Kuigi tegelikult oleks kõige õigem immiteerida reaalset tööolukorda , panna vastavale koormusvoolule takisti ja mõõta pinge kukkumist.