Vene trafo tänapäeva vooluvõrku?

[traxx]

Leitsin garaazist suure trafo.
Esimese mähise takistus on 1115oomi.Seega arvan et see on primaarmähis?
Teise mähise takistus on 29oomi.Kas see on siis sekundaarmähis?
http://fotoalbum.ee/photos/kyttesegu/94472565
Küsimus on siis selles ,kas tohib ta toppida tänapäevasesse vooluvõrku?

[vanemleitnant]

Vs: Vene trafo tänapäeva vooluvõrku?

Milleks sa seda tahad vooluvõrku toppida?

[traxx]

Vs: Vene trafo tänapäeva vooluvõrku?

Erilist põhjust ei olegi,tahtsin lihtsalt teada kas sobib ja siis mõõta mis ta väljundpinge on.See mida rainadov rääkis on üpris ulme veel minu jaoks niiet jätan asja pigem sinna paika

[rainadov]

Vs: Vene trafo tänapäeva vooluvõrku?

Eks lülita ta siis sellisel kujul vooluvõrku, soovitavalt järjestikku mingi 1-2 [A] katsmega. Aga tõesti milleks? Mida tähendab sõnapaar suur trafo? Kui täpsemalt tahad teada, millise isendiga on tegu, võta kaitseplekid maha, aga ära lammuta trafot laiali. Nõelu-põimi (kui mahub?) 10-20 keerdu suvalist mähisetraati keerdudena mähisealusele peale ilma lühiskeerdudeta ja lase sinna 50[Hz] vahelduvvool teadaoleva pingega, umbes 1-2 volti. Edasi mõõdad väljundpinged olemasolevatel mähistel. Saadki teada peale mõnigaid aritmeetilisi tehteid trafol olevate mähiste keerdude arvud, teades juurdekeritud mähise keerdude arvu ja sellele lastud pinget. Sedasi saad teada, kas trafol on või ei ole mähist, mis on suuteline antud trafoplekkide (järsku on tegemist mitte 50[Hz] töötamiseks mõeldud trafoga) korral taluma 50[Hz],~220[V] pinget.Edasi võid katsetada juba voolude määramist ja vaadata millist koormust iga mähis talub, et koormamisel pinge mähisel ei kukuks rohkem kui 15-20%, sellest mis oli samal mähisel koormuseta! Koormustesti alusta suuremate takistustega. Seega väiksemalt voolult liigud suurema suunas. Trafo võimsuse saad ka trafosüdamiku ristlõike järgi. Valemid otsi raamatutest! Kõik!

[mats13]

Vs: Vene trafo tänapäeva vooluvõrku?

Kas takistuse mõõtsid ikka õieti? Suurel trafol mähise takistus üle kilooomi paneb mõtlema. Väga pisikesel trafol on selline primaarmähise takistus. Kuidas asi välja näeb? Ega ei ole juhuslikult plekkastis pigi täis valatud ja kaalub mitu kg? Sellisel juhul on ehk tegu katla süüte trafoga ja primaamähis on väiksema takisusega mähis, välja tuleb umbes 10000 volti , 1 cm või pikem säde.

[traxx]

Vs: Vene trafo tänapäeva vooluvõrku?

Sees on ainult trafo,ei mingit pigi ega muud sodi seal pole.Kontrollisin uuesti takistust ja sain sama tulemuse.Mõõdud on 9x11cm koos ümbrisega ja kaalub natuke üle 2kg.

[rainadov]

Vs: Vene trafo tänapäeva vooluvõrku?

Jõudu. Ruumalal on 3 mõõtu, aga otsustades pinnamõõdu, kaalu ja foto järgi on see trafoke 150-180[W] isend. Kas Teil on digimõõteriist või osutiga? Kui osutiga, siis on asi parem. Takistust mõõtes saab osuti jooksu järgi ka ligilähedaselt otsustada induktiivsuse üle. Kui osuti liigub aeglaselt (0,5-1 sekund) oma lõppseisu, on tegemist suurema induktiivsusega. Kahe mähise võrdlust saab ju teha. Kas mähiste külgedel kirju pole? Kui osuti liigub kiiresti, siis on tavaliselt induktiivsus väike või võivad ka lühiskeerud olla. Üldjuhul suurem induktiivsus näitab ka suuremat pinget mähisele. Nüüd peate otsustama, kas teete temaga "loomkatseid" või mitte ehk siiski annate pädevamale asjatundjal selle otsustamise. Ka teiste vastajate vastused on õiged! Kõige lihtsamast moodustest on nüüd kokkuvõttes kirjutatud kahe kirjaga kõik. Katsetamise korral igaljuhul kaitse vahele. Üldjuhul on vene trafod töö-ja lollikindlamad! Trafo ei tohi kõvasti uriseda, kuumeneda ega praksuda! Kui neid asju toimub, siis kohe välja lülitada, muidu võib ka suitsema minna. Jõudu otsustamisel ja tegutsemisel!

[traxx]

Vs: Vene trafo tänapäeva vooluvõrku?

Aga millist kaitset kasutada?Kas 250V 3A kõlbab või peaks väiksem A arv?

[RaunoK]

Vs: Vene trafo tänapäeva vooluvõrku?

Suurema takistusega mähisel peaks sisselülitamisel kuni ca 0,2A impulss olema. Kui mul kogemata veel midagi arvestamata pole jäänud siis peaks testimiseks ilusti piisama 0,5A kaitsmest.

[traxx]

Vs: Vene trafo tänapäeva vooluvõrku?

Oleksin võinud seda eelmises küsimuses küsida,aga ei tulnud selle peale:kui mul ei ole nii väikest kaitset,kas suurem kõlbab,kas siis suurem võimalus et laseb korgid välja kui kasutan suuremat?

[erku]

Vs: Vene trafo tänapäeva vooluvõrku?

See vist miski 140W, katseks kõlbab 3A küll. Mainitud väidetava võrguotste takistus viitab liialt-väga peenele traadile 230V võrgu jaoks (alla 0,2mm) või pigem 380/400V vääringule (mis ka päris ei klapi).
Seda käima ajades ühendaks kaitsemaanduse külge ja kaitse läheb faasi poole või kui on oht et nulli ja maa vahel võib ka "laks" esineda, siis läheks 2 kaitset, üks nulli teine faasi ja maandusjuhe läheb otse korpuse külge. Kõiksugu ohutusvõtteid tuleks kasutada (nagu et ei hoia miskit tobedat lülitit peopesas ja seade on pika kabla otsas kaugemal kui pistiku seina lükkad või ongi seinas ja kilbist lükkad autom kaitsega matsu peale jne; tasub mõelda ennem kui ennast ohtu seada).

Need on igavesed ohtlikud rondid; tuhk-kuivanud isolatsioonimaterjaliga, murenenud laki jms võimalustega. Tulenevalt primaarist, sa sealt suurt miskit ei saa ja ei maksagi jännata; vanaraua kast igatseb teist ammu juba taga arvatavalt.

[rainadov]

Vs: Vene trafo tänapäeva vooluvõrku?

Kaitsmega algsab juba kogemuste lugu. Kuna me ei tea, mis trafoga on tegemist, siis peakski "loomkatseid" alustama väiksemast kaitsmest. Kaitse on selleks, et kaitsta trafot ja pärast alles elamist. Eluaseme kaitsmeks on korteri, maja kaitsmed. Üldiselt peaks see katses osalev kaitse ennem reageerima kui korteri, maja j.n.e kaitsmed! Meeles tuleb pidada, et elektrijaamade võimsusest jätkub igaljuhul, et ükskõik milline elamine, maja maha põletada. Seega sellist katset teha pole vaja. Tavaliselt on korteri kaitse 6-10[A], maja kaitse juba suurem. Nii see jada läheb. Pinge on ikka 220[V]. See jääb Eesti süsteemis faasile samaks. Kui selle jada ettekujutust pole, soovitan trafo ülevaatamine ja katsed jätta asjatundjale. Tuleb tervisele ja elamisele kasuks. Pealegi tuleb ka hoolitseda, et ise pinge alla ei sattu! Selles on hr.erku näpunäited õigeaegsed ja loe tema kirjutist tähelepanelikult! Me ju veel ei tea, milline pinge sealt trafost ka välja võib tulla. Üks asi jäi rääkimata, kontrollida tuleb oommeetriga ka mähistevahelist takistust! Võibolla on tegu trafoga, kus ühendused mähiste vahel on tehtud trafo sees! Ka tuleb kontrollida, et mõni mähis pole ühenduses trafo raudadega-kerega.

[otsija]

Vs: Vene trafo tänapäeva vooluvõrku?

100W või võimsam hõõglamp(230V) jadamisi vahele, kui eredalt süttib, siis kas lühiskeerud või väiksemale pingele mõeldud mähis, kui üldse ei sütti või õrnalt hõõgub, siis peaks primaar sobiv olema(või kõrgemale pingele) ja võid sekundaarmähiselt pinget mõõta. Kui pirn ei sütti eredalt, siis võid juba otse vooluvõrku ka ühendada(siiski kaitse vahele igaks juhuks) ja edasi jälgida mõne aja jooksul kas trafo kuumeneb liigselt ja kas teeb kahtlast plärinat vms.