Kas mu tester peksab segast? (trafo ja alalise-vahelduva mõõtmine)

[elukaz]

Vs: Kas mu tester peksab segast?

Ma mõõdan ka trafo lühisvoolu aga see ei tähenda et ma voolu pingega sassi ajan. Vaja on teha vahet lühisel ja maks lubatud pideval voolul millega asi maha ei põle. Antud juhul need siis 6 ja 1,2A. Trafo enda lühis veel suurem sest 6A puhul jäi dioodsild ka vahele. Sellise mõõtmisega võib trafo plärisema ajada, kui vähegi pikemalt hoida siis hakkab pihta soojuspaisumine ja kui asi maha jahtub kuivab jälle kokku ja ei ole enam nii tihe.

[murphy]

Vs: Kas mu tester peksab segast?

kuivab on termopaisumisel küll huvitav termin. Need kuubikud jooksevadgi mahapõlemis piiril seega vahet pole kas on lyhis või mitte, põleb nagunii - varem või hiljem.

[traxx]

Vs: Kas mu tester peksab segast?

Kuna küsimus jällegi trafo kohta siis ei hakanud uut teemat tegema.
Niisiis:
Seekord oleks küsimus selle kohta et kui palju mul võimendi trafo''koormab''(ei teagi kuidas sõnastada)pikendusjuhet?
Trafo primaar mähise takistus on 83,3 oomi ja seinast tuleb umbes 230 volti,230/83,3=2,76A.Tahaks teada et mitu(ei oska ka seda sõnastada)W tekitab see trafo pikendusjuhtmele?Mina saan tulemuseks 635W mis on ilmselgelt vale arv!See sõltub kindlasti sellest et kas trafol on sekundaar mähisele midagi taha topitud või mitte...
Tahaks et keegi seletaks asja lahti!(tekst on ilmselgelt väga segane aga loodan et küsimus enamvähem arusaadav)

[A.R.]

Vs: Kas mu tester peksab segast?

Trafo primaar mähise takistus on 83,3 oomi ja seinast tuleb umbes 230 volti,230/83,3=2,76A.

Kuidas on see mähise takistus mõõdetud?
Kas testri oommeetriga? Siis on see nö alalisvoolutakistus.
Kui trafo pingestada 230 V ALALISPINGEGA siis sealt läheb läbi 2,76 A.

Aga sellisel juhul sekundaarpoolel on ainult kaks lühikest pingesähvatust.
1. siis kui pinge sisse lülitame ja 2. kui voolu katkestame.

Kardan siiski et see 230 V on nn vahelduvpinge, mis muudab oma suunda 50 korda sekundis.
Sellisele pinge muutusele avaldab trafo mähis (nn induktiivsus) reaktiivtakistust,
mis on palju suurem kui alalisvoolutakistus. Seega on ka vool palju väiksem.

Kui trafot sekundaarpoolelt koormata, siis primaarvool suureneb.
Siseneva voolu suurus (X sisendpinge) vastab enamvähem väljundis kasutatavale võimsusele.
On sellest natuke, kadude võrra, suurem. Seal on veel mängus nn cos fii.
Aga selles tast mõni teine kord.

[mikumaku]

Vs: Kas mu tester peksab segast?

Mida siis tegelikult teada taheti, kas seda kui palju trafo tarbib voolu/võimsust elektrivõrgust või seda milline pingelang/võimsusekadu tekib pikendusjuhtmes, kui seda trafot juhuslikult läbi selle toita ? Ega trafo ei ole tarbija, ta on kõigest muundaja, mis toidab tarbijaid, kellest me veel midagi ei tea ja kes määravad kogu olukorra.

[tiidu93]

Vs: Kas mu tester peksab segast? (trafo ja alalise-vahelduva mõõtmine)

Üks tähelepanek!
Ei tea, kas kõigil testritel niimoodi, aga tavalise odava testriga ei saa korralikult ju voolutugevust mõõta! Testrijuhtmed on jube peenikesed- mul ühes vooluringis näitas testrijuhtmetega ca 2.7A, paksemate juhtmetega aga ca 7A xD

[traxx]

Vs: Kas mu tester peksab segast? (trafo ja alalise-vahelduva mõõtmine)

Jutt käis jah 230VAC,ja teada tahtsingi seda et kui palju võimsust ta elektrivõrgust tarbib.Niiet kui ma arvutan sek.mähise võimsuse siis see on peaaegu võrdne pri.mähise poolt tarbitava elektriga?Ja kui ma tahan sek.mähise võimsust arvutada siis kas ma pean pinget mõõtma enne diood silda või peale seda?Ja veel üks asi,kui mul on trafo ja teada on ainult väljund pinge,siis kuidas ma saan arvutada tema poolt välja antava voolu tugevuse niiõelda''normaal tingimustes''?

[A.R.]

Vs: Kas mu tester peksab segast? (trafo ja alalise-vahelduva mõõtmine)

Jutt käis jah 230VAC,ja teada tahtsingi seda et kui palju võimsust ta elektrivõrgust tarbib.

Kui mõõta ära sisendVOOL siis saad teada

Niiet kui ma arvutan sek.mähise võimsuse siis see on peaaegu võrdne pri.mähise poolt tarbitava elektriga?Ja kui ma tahan sek.mähise võimsust arvutada siis kas ma pean pinget mõõtma enne diood silda või peale seda?

Enne dioode on tegu vahelduvpingega,
peale dioode pulseeriva alalispingega ja
kondensaatoritel silutud alalispingega.
Mida Sa mõõta tahad?

Ja veel üks asi,kui mul on trafo ja teada on ainult väljund pinge,
siis kuidas ma saan arvutada tema poolt välja antava voolu tugevuse
niiõelda ''normaal tingimustes''?

Kui väljundPINGET teada ei ole siis seda saab lihtsasti mõõta.
Kui mõõtmise ajal mõõteriist enam ei mõõda siis oli pinge lubatust kõrgem.
(On ka nii juhtunud )

Kõige lihtsam on tööstusliku trafo puhul lugeda mis tema kohta on kirjutatud.
Või teise, umbes sama suure kohta.
Ja siis hindad oma trafo võimsust "kaalu ja gabariitide" järgi.
Edasi pingestad ja koormad.
Kena oleks kui ta eriti kuumaks ei läheks.

Kui on käepärast ostsillograaf, siis on seal näha kui sekundaarpinge kuju hakkab muutuma.
Kui vool läheb nii suureks et südamiku magnetväli pinge kasvades enam ei suurene
siis on VOOL liiga suur.

Kõige lihtsam lahendus on tunnistada et mahapõlenud trafo vool OLI liiga suur.

[onujüri]

Vs: Kas mu tester peksab segast? (trafo ja alalise-vahelduva mõõtmine)

On ju olemas L. Abo raamat pealkirjaga "Raadioseadmete üksikosad" ast.1981. Seal on trafode kohta suht põhjalikud kirjeldused ja arvutusvalemid nii võimsuse, pingete kui ka voolude jaoks...

[traxx]

Vs: Kas mu tester peksab segast? (trafo ja alalise-vahelduva mõõtmine)

Mida Sa mõõta tahad?


Tahakski teada,et kui trafo peal on 18V ja 2,5A siis need kokku korrutades saan trafo võimsuse,ja ka umbes selle et kui palju trafo ise voolu tarbib?Ja kas VA ja W on trafo puhul võrdsed?

[A.R.]

Vs: Kas mu tester peksab segast? (trafo ja alalise-vahelduva mõõtmine)

18x2,5 on siis enamvähem võimsus. Kaod ja muu juurde.

VA ja W vahe peaks olema seotud selle cosiinusega.
Kui koormuseks on aktiivkoormus (ei ole pool ega mahtuvus) siis
peaks nad sarnased olema.

Neid trafo asju on ka mujal pikalt seletatud. Nt Isotamm, Raadioamatööri käsiraamat. 1958. (oli vist nii)
Venekeelseid "amatatööre" on ka õige mitu. Aga eks ta natuke ka rauast sõltu.

[imelik poiss]

Vs: Kas mu tester peksab segast? (trafo ja alalise-vahelduva mõõtmine)

Peale vahelduvvooli filtreerimist kordub pinge 1,414 korra.

Ei tea, kas tasus nõrgad juhtmed multimeetril ära vahetada.
Algul mõõtis et, trafost tuleb 22,3A (originaal juhtmetega)
Hiljem 31A kui juhtmed tugevamate vastu vahetasin, trafo on 250va 12v seega
Ise arvutades saaksime ~20A
Neid peenikesi ja näruseid juhtmeid ei tahaks ikkagi tagasi panna.
8ndas klassis olin ma paras lollpea, õpitakse kaua.

[radiotehnika35]

Vs: Kas mu tester peksab segast? (trafo ja alalise-vahelduva mõõtmine)

8ndas klassis olin ma paras lollpea, õpitakse kaua.

On nüüd siis midagi muutunud? Õppima oleks pidanud, mitte ma ei tea...jooki laskma...see-aeg kui elutarkusi õpetati!

[mikumaku]

Vs: Kas mu tester peksab segast? (trafo ja alalise-vahelduva mõõtmine)

Trafo võimsuse defineerimisega ja selle talle sildi peale kirjutamisega on tegelikult lood veel segasemad kui paljuräägitud võimendi väljundvõimsuse numbritega. Kui seal peal on mingid arvud tootja poolt siis iial ei tea mis standardid on arvutustel aluseks võetud ja mis rakendusse konkreetne trafo arvutatud on. On muidugi valemid ja hea tava voolutiheduse kohta mähisetraadis ja magnetvälja tiheduse kohta südamikus ja üldotstarbelised toitetrafod nii arvutataksegi aga peale selle tehakse trafosid küllalt ka üle- ja aladimensioneeritult igasugustel põhjustel. Peale selle ideoloogilised nüansid nii vanadel venelastel kui uutel hiinlastel. Tulemuseks on see et mõni trafo kärssab kui teda nominaalilähedaselt koormata, mõni aga talub 1,5 - kordset koormust aastaid ja ei tee teist nägugi. Jahutustingimused, kooste ja materjalide kvaliteet jne mängivad suurt rolli.

Testrijuhtmetest.
Oli kunagi vaja jälgida mõnda aega mingit 6-8 A-st voolu. Tester oli tubli aga juhtmed hakkasid tilkuma. Peale seda võtsin vanad TL-4 juhtmed ja mõõtsin edasi.

Kasutegurist.
Reaalselt sööb trafo ise 10 - 20 % sisendvõimsusest, mis läheb soojuseks. See oleneb väga paljudest asjadest ja kindlasti koormusest (mitu % maksimumist) ja mittelineaarselt.
Kas seda arvestada, otsustagu igaüks ise oma rakenduses.

[spirit]

Vs: Kas mu tester peksab segast? (trafo ja alalise-vahelduva mõõtmine)

Ostsin kunagi westbaltist sellise trafo http://www.westbalt.ee/catalog/produ...ducts_id=14382
peal ilusti kirjas 2*12V 2000mA, reaalselt aga hakkas asi juba 1A juures peris kuumaks minema ning pinge kukkus alla 24V (2*12) alaldi kondekalt mõõtes. Võimalik, et peeti nende kirjadega silmas, et tühijooksul saab tõesti 2*12V kätte ja lühisesse lastes tuleb 2A ära kah...