kooliraadio ?

[jannozz50]

a tegelt ei osanud ma seda teemat kuhugile mujale sokutada .. sry kui vale teema alla läx :-/

et siis kyssa selline et mida on vaja algatuseks kui ma tahan teha oma kooliraadiot ?
tegelt ma isegi ei tea mida see tähendada võik aga asi tundup huvitav olevat :P yx õpetaja kysis kas ma ei tahad seda tegema hakata ...

[felch]

eks mingi võrk ole vajalik kui tahad musa/kõnet koridoridesse lasta. Valjukad, mingi võimendi(d), pult, stuudioruum, mikrid...

[jannozz50]

hm .. a nii ei sa teha et teed kuskile sageduse peale .. ntx 111.1 mhz ?
et see kes tahab , kuulab pleierist kooliraadiot . ?
ja mis aparaadid täpsemalt vaja oleksid ? palju hinnad võixxid nii u. olla ?
ja kas ise saab ka midagi töötavat kokku aretada ? kui jah siis mida täpsemalt ja paluks skeeme ka ..

[une18]

paide gümnaasium lasi omale hiljuti kooliraadio süsteemi panna. ma ei tea, kes tegi pakkumise, aga hinnaks sai 100000eek. selle raha eest paigaldati 40-50 king audio ovaali mingis kastis, juhtmestik, cd dekk, algeline mixer, mingi (vist vene)võim, mikrid ja veel üht teist. ei ole ise kaemas käind aga räägitakse, et p....s värk

[felch]

Sa pead uurima, mis sagedusel saatmine lubatud on. Niisama ei saa - antenniga auto sõidab kohe õuele. Neil on käerauad kah...

[jannozz50]

aa ;D a kus kohast siis saan naq neid sagedusi kyssada kusilt ? :P
ja ntx puldiautodel on ju ka oma sagedus . kas nii madalate sageduste pealt (20 - 60 hz) ei saax asja kuidagi tööle panna ?

[pobeeda]

aa ;D a kus kohast siis saan naq neid sagedusi kyssada kusilt ? :P
ja ntx puldiautodel on ju ka oma sagedus . kas nii madalate sageduste pealt (20 - 60 hz) ei saax asja kuidagi tööle panna ?

huvi pärast küsin, et kui sa nii madala sageduse peale asja paned, kuidas siis teised sul seda vastu võtavad. ehitad kõigil pleierid ümber v? lihtsalt huvipakkuv teema minu jaoks

[ilm]

Elfa kataloogis vajalik tehnika olemas.
Näiteks:
PA amplifier 240W - kood 30-410-43
Loud speakers for 100V-system - kood 30-417-04, 30-417-20
Mikker - kood 30-411-26
Siis veel kaablid + musa seadmed.
Eks ta nii 50000-100000 EEK kanti kisub.

[warwas]

kui uusi asju kasutama hakkad, siis jah... ega alla 100k hakkama eriti ei saa...

hoopis teine lugu on nõuk. aegse translatsioonitehnikaga... Asi hulka lollikindlam & mis kõige tähtsam - ODAVAM!

Niipalju taustainfox, et kooliraadio on igati kift ettevõtmine... sai isegi gümnaasiumi ajal asjaga tegeletud...

[felch]

Vene tehnika kasutamine võib olla tõesti odavakas lahenduseks. Vähemalt esialgu. TRansavõimendi andis välja umbes sadakond volti signaali (kompenseerimaks kadu pikkadel traaatidel). Valjukatel oli alati pinget sobitav trafo küljes.
raadiomudelid töötavad 27MHz peal. See on nn. citizen band ehk sagedusriba kus iga matc võib saata (mitte üle 10mW vist). NEid sagedusi on veelgi kuid kuna iga matc ka saadab, on seal müra piisavalt. Seda enam et kasutatakse AM-i.
Kooliraadio kuulajatel peab olema mingi teine võimalus - vaevalt nad hakkavad kõik sinu vastuvõtjaid ostma. Parem vea juhtmed + valjukad.
Sagedused leiab sideameti lehelt.

[digital]

Sõltub koolimajast. Mina kõigepealt kaardistasin kõik olemasoleva raadiovõrgu koolimajas, kus ma töötan...(sai ka kõlareid paigaldatud kooli juubelpeo jaoks) Seal oli vahepeal igasugust rahvast üle käinud ja pidi ka nullist hakkama. Lihtsalt oli paar raadiokappi seina peal pluss vanad televisjuuni jämedad koaksid. Nagu ikka, pooled traadid olid katkestuses jne. Siiski leidsime piisavalt töökorras liine, et ei pidanud kõige suuremaid magistraale vedama, näiteks maja ühest otsast teise jne.
Kõige õigem on sellist asja teha muidugi 100v nivoo peal. Kuna tol hetkel paremat saada ei olnud, sai hangitud 8 kõlarit s-30 ja tehtud neile metallist kinnitused, mis seda seina suhtes umbes 30kraadi allapoole hoiaksid... sellise piluga, et oleks kerge paigaldada. Siis kruvid seina ja kõlarid üles. Siis sai ostetud tavalist 2x1,5mm^2 elektrikaablit ja veetud sellega liinid raadioruumist magistraali kapini üle koridori ja siis igalt poolt magistraalidest väljaviigud maja tiibadesse. Kuna siiski suht õnnestus olemasolevaid liine kasutada, saime umbes 20 meetri kaabliga hakkama. Kõik ühendused sai joodetud, et garanteerida minimaalseid kadusid. 4-oomised s-90 sai kahekaupa jada pandud, et oleks takistus 8 oomi. Muidugi kaablid olid peened ja sinna lisandus kõige pikematele liinidele veel 10 oomi aga see on paratamatus. Kõige taga on siis raadioruumis 2 radiotehnika y101 võimu ja siis üks arvuti. Arvuti lpt-pordis olev releedega karp lülitab võimudele toiteid ja vastav soft lülitab õigel ajal võime sisse ja siis annab winambile play ja fadeout/stop käske ning seab volüümi. Nüüd juba aasta möödas ja töötab siiani see süsteem, vahepeal on muidugi võimus kondekaid vahetatud jms pisemaid asju ümber tehtud.
Seega... kuna niikuinii ei ole vaja eriti suurt võimsust, siis praegune süsteem on täiesti piisav. Muidugi läheb kvaliteet nendes pikkades liinides kaduma. Kui saaks kuskilt trafosid, siis paigaldaks kõlaritesse trafod ja võimude väljunditesse ka aga seni pole õnnestunud see. Isegi vahetundide ajal ei ole võim kunagi oma piiri peal, heal juhul umbes pool võimsust.

[jannozz50]

huvi pärast küsin, et kui sa nii madala sageduse peale asja paned, kuidas siis teised sul seda vastu võtavad. ehitad kõigil pleierid ümber v? lihtsalt huvipakkuv teema minu jaoks

uups .. ma selle peale ei tulnudki ...

[sayonara]

Mul on kunagi au olnud kooliraadiot aretada. Meil oli asi nõnda, et need sellid, kes kolm aastat niisama musa olid krappidest lasknud, lõikasid kõikvõimalikud juhtmed läbi, kui kooli ära lõpetasid. Niiet pidime alates seinakontaktidesse voolu tagasisaamisest kuni mikrite juhtmeteni kõik ära lappima/uuesti vedama. Kuna alustasime ilma igasuguste teadmisteta keskkooli alguses, siis sai ka mitu korda elektrofunki mängitud ja pinge all juhtme otsas breigitud. ;D
Anyway - süsteem sai tööle. Oli teine selline, et üks suur vene kobakas lükkas vastava kõlari sisse (neid nuppe oli seal oma 50) - see oli põhividin. Siis oli meil üks isetehtud mikserpult ja mõnus veneaegne lintmakk. Samuti olid veneaegsed mikrofonid, mis kuskilt kellegi kodust leitud. Kõige kallim vidin kogu süsteemi juures oli mingi TOSHIBA makk, mille direktor suure surmaga eraldas.
Niiet saab ka väääga odavalt, kui pealehakkamist on. Asja juures tasub vast mainimist, et hakkasime ka kindlal nädalapäeva raadiosaateid tegema (versus muusika laskmine) ning kunagi hiljem on nii mõnigi meist sel elualal ka leiba teenima hakanud.