Ostsilloskoopidest ja pingete mõõtmisest nendega

[fre]

Vs: Ostsilloskoopidest ja pingete mõõtmisest nendega.

ПЭШОММ - manganiin-takistustraat email- ja siidisolatsiooniga.
Dešifreering:

http://radioelectronic.ru/obmotochnye-provoda-vysokogo-soprotivleniya/

Arvan et sobib, miks mitte...

[Pläsku]

Vs: Ostsilloskoopidest ja pingete mõõtmisest nendega.

http://www.rt20.mybb2.ru/viewtopic.p...st=0&sk=t&sd=a e. провода пэшомм - kas on tegu manganiin-takistustraadiga?

Käsiraamatu järgi manganiintraat, email ja siid ühes kihis, pehme traat, valmistatakse läbimõõdus (isolatsioonita) 0,05 - 1,0 mm.

[radiotehnika35]

Vs: Ostsilloskoopidest ja pingete mõõtmisest nendega

Sain ka ise lõpuks samale järeldusele - jälle valed otsingusõnad.

Üks tabel kah, kui kellelgi peaks veel tarvis olema:

http://proelectro2.ru/info/id_206

Siis tuleb sellega proovida aga nüüd vaja mõtelda kuidas keskmine juhtsoon kaablist välja tirida õnnestub.
Käepärast on niisugust:
http://www.repic.co.jp/contents/prod...pdf/rg400u.pdf aga sel kesksoon on peenekiuline ja naljalt ei jõua seda välja tõmmata.
Oleks just vaja mingit varianti mida saaks kiiresti teha
Üks foorumlane vihjas üht kaablit mil on kesksoon vabalt isoleertorus liikuv aga selle pendeldamine seal mulle ei sümpatiseeri, vähemalt mõttes küll mitte aga mahtuvuse osas võimalik, et ma natuke mõtlen üle.
Igasugused "peno-materjalid" on atsetoonis lahustuvad, huvitav kas mingit niisugust materjali ei ole mis vahuline ja lahustuks atsetoonis, lahustaks, laseks selle näit. süstla abil torusse ja kui see atsetoon sealt on ära auranud siis oleks mingi fiksaator olemas?
Või...


E: joota saab küll, ka kampolidinktuuriga aga ega hästi joodis ei märga seda.

Ja OT: Mõni aeg tagasi kerisin samast traadisordist ühe pisikese trafomähise(huvitaval kombel töötab, ei märka, et oleks küttekehaks muutunud) - see oleks nüüd paras rumalate juhtumuste alafoorumisse sobitada .
Kui mõni testriparandaja niisugust traati vajab siis väikeses koguses võib seda küsida - mul pm. täis rullid.

[mikumaku]

Vs: Ostsilloskoopidest ja pingete mõõtmisest nendega.

100-oomine koaksiaalkaabel oli venelasel täitsa olemas. Arvutuskeskuste saalide põrandaalused olid teda täis jämedate kimpudena- jessu kappidevahelised ühendused olid kõik sellega. Nüüd hakkan aru saama, miks. Aga ärge kartke jämedat kaablit, neid on täitsa pehmeid olemas, ise sõrmejämedused. Siis ei pea nende imeterastraatidega jändama, saab sinna ka vähe jämedama soone sisse tirida. Peale kesksoone võib ka varjega jännata. Lihtsalt idee- kuidas oleks auto küünlajuhtmega kui sellele ise sukk ümber panna. Kaasajal on see juba ise oma olemuselt paras takistustraat

[kreeklane]

Vs: Ostsilloskoopidest ja pingete mõõtmisest nendega.

C1-94 kasutati nikroomsoonega kaablit kus siis jaguriks oli 9.09Moomi takisti koos 15pF kondensaatoriga.otsal trimmerkondensator4/20pF

[radiotehnika35]

Vs: Ostsilloskoopidest ja pingete mõõtmisest nendega.

C1-94 kasutati nikroomsoonega kaablit kus siis jaguriks oli 9.09Moomi takisti koos 15pF kondensaatoriga.otsal trimmerkondensator4/20pF

Kas Sul on selle ossi originaalkaabel olemas? Kui siis äkki võimalik mõõta tema takistust ja mahtuvust?
Saaks ka tõesti mikumaku mõtte järgi teha - korra käis mõte peast läbi, et võtaks selle varjesuka maha (sel RG400/U tuleb välimine kaitsekest ülihästi maha) ja näit. termokahaneva toru paar kihti ümber kesksoone isolatsiooni ja siis see sukk uuesti peale ja selle otsa veel üks termokahanev - nikerdamist küll palju aga kuu oodata on ka pikk aeg kuna tellitud juhe peaks saabuma.


Ja mõõtetundla juures siis sel originaalproovikul oli ainult takisti ja püsikonde? Teises, ossipoolses otsas siis karbikeses see komp. trimmerkonde?

E: kesksoont kaablitel naljalt kätte ei saa, kiskusin, ei midagi - käis mõte ka peast läbi, et ehk laseks selle kesksoone madalpingelise trafoga kuumaks ja tõmbaks siis aga kahtlane - sulatab ehk isolatsiooni läbi ja siis pole ikka head nahka oodata.

[fre]

Vs: Ostsilloskoopidest ja pingete mõõtmisest nendega.

.....
Ja mõõtetundla juures siis sel originaalproovikul oli ainult takisti ja püsikonde? Teises, ossipoolses otsas siis karbikeses see komp. trimmerkonde?
.....

Oma ümbertehtud kaablist kirjutasin (eespool sama link) ja just sarnane skeem ongi:

http://www.elfafoorum.eu/threads/23006-jagur?p=182375&viewfull=1#post182375

Selle praeguse kaabli (mingi varjestatud audiokaabel algselt olnud) välisläbimõõt on
vaid 3,6mm, aga tänu peenele kesksoonele on ta pikkus isegi 80cm originaaldetaile
vahetamata, täitsa piisav. Vaheisolatsioon on jah mingi poorne, originaalsoone sain
sellest ettevaatlikult pikkamisi tõmmates edukalt seest kätte.

[radiotehnika35]

Vs: Ostsilloskoopidest ja pingete mõõtmisest nendega

Peab mõtlema ja katsetama, et kuidas ma selle kesksoone kätte saan või siis tõesti proovima 0-st aretada - eksperimenteerimine on vähemalt huvitav kah

Igaljuhul on selles osas nüüd üsna selge (muidugi, ei pretendeeri täiuslikule tõele aga), jäi silma üks niisugune huvitav kirjutis:

http://www.edn.com/electronics-blogs/anablog/4309895/Neat-Aussie-vBlog-but-don-8217-t-go-by-his-explanation-of-scope-probe-EMI-sensitivity

milles niisugune lõik:
Barrie Gilbert answered my question as to what the heck a cro-probe is and noted:
Significantly, at one point in making a sketch, he shows the probe tip as being not simply shorted to to its local ground clip but as if connected to an actual physical ground, maybe in attempting to set the stage for creating a large closed loop through the outer conductor. But the scope’s input, at its BNC connector, should respond only to the voltages appearing differentially between its inner pin and the chassis-grounded outer ring.
He refers the probe’s lead as "just a co-ax cable". That is not quite true. Such a simple transmission line would ring like crazy when terminated only by the scope’s (principally-capacitive) input, rather than by the characteristic impedance. In fact, the center conductor of a scope probe is a thin highly resistive wire - often made of Nichrome (thus very lossy). It was the invention of John Kobbe, a good friend of mine, from the halcyon days of Tektronix in the early years. His patent is long expired.

Et siis sedaviisi sel korral, eks ma katsetan edasi, kui kuidagi ei saa siis kuidagi ikka saab .

Esimene katsemudel kah siin all:
Kaabli vahetus ei muutnud muidu midagi ekraanil nähtavat - takistite nominaalidega peab ka ilmselt veel eksperimenteerima.

[A.R.]

Vs: Ostsilloskoopidest ja pingete mõõtmisest nendega

z=1/wC							
f	2Pif	        C pF	C F	  R1/(R1+R2)    z oom	   z ko	
60000	376991,1184	40	4,00E-11	        6,63E+04   6,63E+01   R1
60000	376991,1184	15	1,50E-11  0,727272727	1,77E+05   1,77E+02   R2

Minul paistavad tulbad korralikud. Kuidas teil?

Arvutasin nende kondensaatorite takistuse 60kHz juures ja mahtuvusliku pingejagaja teguri.
Kuna seal on jagamas ka oomilised takistid siis tuleks natuke kompleksarvudega tegeleda.
Kui mahtuvustakistused on 66 ja 177 koomi siis peaks nad üsnagi mõjuma 9 ja 1 Moomi kõrval.

Vast siit tuleb ka see väiksem jagamistegur.
Pole see tühine 60 kHz ni tühine midagi. Väriseb juba kenasti.
____________________
Muuses, kaabli sukkadest.
Kunagi oli meil FIs probleem et ühe kaabliga ossi pilt värises,teisega ei värisenud.
Häire põhjuseks oli telemast 1,5 km kaugusel.

Ühel kaablil oli peal ühekordne, teisel kahekordne sukk.

[fre]

Vs: Ostsilloskoopidest ja pingete mõõtmisest nendega

Peab mõtlema ja katsetama, et kuidas ma selle kesksoone kätte saan või siis tõesti proovima 0-st aretada - eksperimenteerimine on vähemalt huvitav kah
.....
Kaabli vahetus ei muutnud muidu midagi ekraanil nähtavat - takistite nominaalidega peab ka ilmselt veel eksperimenteerima.

Kui juba proovimiseks läheb - ma pakun et ei pea just kindlasti kõrgsagedus-koaksiaalkaablite
hulgast sobivat (millest kesksoont välja tirida) valima, sest nagu eespool kirjutasin, võib ka
varjestatud helikaablite poole vaadata. Eeldatavalt on need tehtud paremini ka väntsutamisi
taluma. Tasuks vaid jälgida varjestussuka kvaliteeti-vastupidavust ja tihedust.
Topeltvarjestus ja muud häirete vähendamise nipid oleks ilmselt juba rohkem proffide teema...
Ja muide, ostsillograafidel С1-94 on erinevaid modifikatsioone. Kui tal on selline sisendpesa
nagu skeemil http://monitor.espec.ws/section30/topic67017.html (tavaline 3 otsaga audio),
saab juba seesolevat 1. kontaktiga ühendatud trimmerit ära kasutada. 1:10 jaguriga juhtme
pistikus tuleb siis lihtsalt kontaktid 1 ja 3 kokku ühendada ja tundla sisse pole muud vaja kui
täpselt üheksa korda sisendtakistust ületavat takistit ja sellega sillatud kondensaatorit.
Trimmeri keeramisest ja kaabli maksimaalsest pikkusest olen juba kirjutanud...
Kuidas Y-kanali sisendtakistust mõõta, jätan esialgu seekord veel selgitamata...

[radiotehnika35]

Vs: Ostsilloskoopidest ja pingete mõõtmisest nendega

Ja muide, ostsillograafidel С1-94 on erinevaid modifikatsioone. Kui tal on selline sisendpesa
nagu skeemil

Mul just see õnnetu versioon ongi - selle DIN pesaga.
Mõtlesin selle asendada BNC-ga aga tõesti, ehk isegi jätta või peab siis teistmoodi tegema BNC puhul - alumiiniumtorust see ossi sisendipoolne trimmerit sisaldav jupp oleks mõeldav? Või peab ta olema terasest? Magnetiga ma ju sinna ligi nagunii ei jähe ja raadiaparaatides küllalt varjestusi alumiiniumist - peab ju saama nii? Lihtsam töödelda ka seda.
Kui koju saan siis vaatan, et kas see kompensatsioon midagi muudab.

A.R. mul pisikeste takistite valik jama - oleks siis täpselt 1M võtta, nad kipuvad olema kõik sinna 980-990k kanti - ei saa neist ka kokku sobivat, ikka tuleks mingi oomiline sinna sokutada vahele. Ühte/kahte ainult ka ei usalda - ei taha seda asja suureks ajada ja seepärast seal mul 0805 SMD takistid. Peaks hakkama special tellima kui näit. tekitada mingi variant 510k kokku laotuna - need ilmselt võivad sinna 500k juurde jääda - tellimine hetkel paha, peaks järgmise nädala lõpuni ootama - oomikas viimasel ajal on hakanud jälle venitama

[mikumaku]

Vs: Ostsilloskoopidest ja pingete mõõtmisest nendega

Ei pea olema terasest. Vene tööstuslikel juhtmetel on need karbid küll alumiiniumist ja enamasti isegi mitte toru, vaid suvalised kandilised. Kui üldse ei viitsi metalliga jamada, siis vala oma aretus silikooni sisse, mähi foolium ümber ja termokahanev toru kõige otsa. Ikka vaskfoolium, et joota saaks.
Täppistakistite osas astu läbi, leiame lahenduse.

[A.R.]

Vs: Ostsilloskoopidest ja pingete mõõtmisest nendega

Hea kui on täpsed ja täpistakistid. Nende testrite aegu sai valitud nii et suurtest tuli natuke alla vajaliku ja siis valisid
nendest väiksematest sinna otsa ka natuke alla ja lõpuks siis päris väikestest paika.

Kunagi kui mõõtsin auto süüteküünla otsast ossiga pinget siis oli mul seal mingi pikk megades poiss.
Aga see oli ammu. Täpselt enam ei mäleta.

Korralikud inimesed nii ei tee.
___________________________
Oomist tellisin eile õhtul 34 bitise nihkeregistri, 40 jalga kivi.
Tartus ei olnud aga täna lõunaks oli kohal.

[Shele]

Vs: Ostsilloskoopidest ja pingete mõõtmisest nendega

Korralikud inimesed nii ei tee.[/QUOTE]

Korralikud ja andekad inimesed just nii teevad! McGuyver elab veel edasi. Täpistakisteid mul on, isegi pakkuda, aga see pole lahendus. Ise tegin kah kunagi 1/100 jagaja, puht juhuslikest juppidest ja kalibreerisin lihtviisil ära. Oss, eriti skoobiversioon pole tegelikult üldse mingi mõõteriist: --- graaf võib olla. 60 kHz on nii mage sagedus, et selle võib unustada kui just tõsitäpismõõtmist kavas pole.

[radiotehnika35]

Vs: Ostsilloskoopidest ja pingete mõõtmisest nendega

Korralikud inimesed nii ei tee.

Kiskusin oma ossi lahti, et seda ühendamist uurida.
Sel jah saab trimmerit kasutada mis seal sees on. Aga see aparaat ise on tegelikult ka üsna nigelas seisus kui aus olla.
Plaadil on eelmine omanik mõned kondekad ära vahetanud ja radasid lahti kuumutanud .
Üks suur kondekas, aksiaalne elektrolüüt K50-24 1000uF/63V? on otsast päris ära mõranenud (see kummist seib). Ime, et see asi mul siiani üldse pilti on näidanud.
Mõned tükid veel paistavad kuidagi väsinud.
Toru on tal ka vahetatud - originaal oli 8LO7 aga sel on mingi ...DG7..., mul kusagil see paber ka mis kaasa sain kui selle kunagi head aastad tagasi ostsin.
Eks ta vist on juba niivana, et tahaks korralikku hooldamist kah.

Muide, nägin ühte Teslacoil-i lugu netis kus ka mõõta oli tarvis - see kaskaad koosnes seal päris heast hulgast suuretakistuslikest takistitest, ma tegija täpset juttu ei mäleta, et mis ossile tegi aga vist oli 1:10000 (kümnele tuhandele) suhe, 500kV oli teoreetiline mõõtepiir. Pea kaks meetrit oli see toru. Philipsi kõrgepingetakistitest tegi, vaatasin - ka Farnellis saadaval, paarkümmend senti/tk.

Et seesugune lugu.
Mis aga puutub "korralikesse inimestesse" siis need on peaasjalikult ühes teises foorumis, meie siin ei ole korralikud ja meie eksperimenteerime ja peame improviseerima - isiklikult ei ole küll ei soovi ega ka mõistlikku põhjendatud võimalust ostmaks mitmesaja € eest seda proovikut poest. Tellisin ka omale ühed juhtmed aga kohaletulek võtab aega, palju odavamad ja netis (tehti eksperiment, et veenduda kui halvad/head nad ikkagi on) neist kirjutati ka, et ei ole üldse halvemad kui kordades kallimad...


E: Shele - mul vaja impulsstoitekaid näppida sellega, päris juhuslik näit pole ka hea. Ideeliselt poleks ju vaja üldse aga on probleeme, et asi ei käi nii nagu peab - draiver ei käita edasist õigesti ilmselt aga juhuslik elementidega katsetamine pole ka lahendus - mis neid draivereid ja väljatransse ikka sinna prügikasti loopida - vaja on nähe kus viga on ja see osa on väga võimalik - impulsi ajad paigast vms. või tsüklid valed - testriga seda ei mõõda.
Takistitega tegelikult probleemi ei oleks (kui kasutaks S2-29 vms.), neid on olemas kah aga suht suured on aga tuli mõte, et väga hull ei ole kui viigud maha lõigata ja otsad värvist puhtaks - saab otse plaadile ka joota nagu SMD.
Eks peab eksperimenteerima sest nagu mainitud - tellitud juhtmega läheb veel palju aega.
Ja eksperimenteerimine on just õige, sellega 100% päri!


Ja veel OT ka: Tegelikult ega päris aus olla siis kuni mõne päeva tagusele vajadusele ma arvasin, et uhked "bling-bling" mõõtekaablid on põhimõttel, et mida kallim ja tuntuma firma koaks. seda parem - nüüd on selles osas ka üsna tõelähedane selgus ja ka mõistlik põhjendus, et miks nad niisugused on ja peavad olema, nagu nad on tegelikkuses.
Ja kui on teada siis miks mitte proovida - võibolla saab ka ise päris hea teha .
Nagu Alo minumäletamist mööda on ka korduvalt ütelnud - inimene õpib kogu elu (edasist kahjuks ei mäleta ).

Ka kui aus olla siis ma leian, et niisugune info võiks olla kättesaadavam. Näit. ma olen 2-3inimesega PS-s ka arutanud seda juhtmete muret, et oss tavaliselt müüakse ilma kaabliteta - kuhu need on jäänud küll?
Pole ju mingi lahendus ka see kui keegi just ostab ja hakkab sellega kohe mõõtma suvalise juhtmejupiga kõrgemaid pingeid, muidugi leidub pärast arvajaid, et "ise oli loll, surigi üks vähemaks" - pole ju lahendus, lahendus oleks pigem ikka, et hädapärase mõõtmise saab teostatud ka end mitte lolliks jooksmata. Ma usun, et kes juba omale ossi raatsib soetada ei ole ühe võimendi ehitamise peal väljas ja las siis õpib