Vahelduvvoolu SSR ja poolsiinus pinge

[raidu]

Küsimus.

Mis põhjusel ei ole vahelduvvoolu SSR võimeline tüürima dioodist läbi lastud vahelduvvoolu?

Täpsemalt oli vaja üks 120V küttekeha panna tööle. Kust lihtsam saada sinna lähedane pinge kui lasta võrgupinge läbi dioodi. SSR'id aga keelduvad seda tüürimast. Miks?

Sai proovitud mitu SSR'i
kõigil 5-30V juht ning olenevalt mudelist kas 25-250AC või 480VAC või mingi müstiline amerikanode 150VAC SSR
Valgustage mind palun...

[dumb_user]

Vs: Vahelduvvoolu SSR ja poolsiinus pinge

Et siis misasi see dioodist läbi astud vahelduvvool on ? Uuri natuke seda siis saad ka vastuse oma küsimusele.

[radiotehnika35]

Vs: Vahelduvvoolu SSR ja poolsiinus pinge

To asi on jah natuke imelik, lugesin, siis lugesin veel ja järeldus on ka sama, et mis asi ikkagi on "dioodist läbi lastud vahelduvpinge" mingi uus senitundmatu huvitav leiutis? Siis padavai patendiametisse!

Diood nüüd küll ei ole kohane lahendus selle 120V töötava küttekeha toiteks otse 230V võrgupingega - vaja ikka sobiv trafo mis 230V teeb 120 ja sellega tüüri palju tahad seda küttekeha, siis võid selle releega ka seda juba edasi regullida. Miks seda dioodi sinna vaja oli? Ega diood võrgupinget ei tee niipalju madalamaks. See tekitab lihtsalt alalispinge/voolu aga see jääb ikka samale tasemele võrgupingega. Lihtsalt vaja trafo ja ei mingit dioodi!


Hm, kas need SSR-d üldse oleks mõeldavad iseseisvalt ilma sobiva sisendpingeta küttekeha tüürimiseks?
Kas need taluvad seda võimsust mis neil tuleb hajutada?

[minimum]

Vs: Vahelduvvoolu SSR ja poolsiinus pinge

Switching Mode:Zero Crossing

ehk SSR peaks lülituma kui pinge on 0.
Selle leidmiseks ilmselt on vaja täisperioodi.

[raidu]

Vs: Vahelduvvoolu SSR ja poolsiinus pinge

Kui keegi ei tea mis juhtub kui vahelduvvool lasta läbi dioodi siis palun teil võta mõni õpik ja seda uurida.
Ennem väike lühikursus:

Võrgupinge 230VAC läbi dioodi, rõhutan ühe dioodi, mitte dioodsilla, lastes saate 115VAC poolsiinus (efektiiv) pinget. Sobib ideaalselt 110-120V pirnide ja küttekehade tarbeks.
Kasutades 230VAC puhul dioodsilda, saate 230V lainetava pinge mis ei ole kaugeltki veel alalisvool.
Kasutades 230VAC puhul dioodsilda ja piisavalt suurt kondekat saate alalisvoolu, ning lõuapoolikutele ülessanne: Arvutage välja pinge. 230VDC on vale vastus.

10A 120V trahvo maksab 100+€
10A 1000V diood maksab alla euro
20A 1000V diood maksis paar euri

Tulles tagasi teema juurde.
AC SSR vs DC SSR tuleb sellest, et AC SSR'il on väljundis 2 MOSFET'i (seljad koos), et juhtida vahelduvvoolu. Ilmselgetel põhjustel ei ole ühe MOSFET'iga võimalik vahelduvvoolu juhtida. DC SSR'il on väljundis 1 mosfet. Ilmselgetel põhjustel ei ole tal kahte vaja.
Loogika ütleks, et AC SSR peaks juhtima ka alalisvoolu ning poolsiisnusvoolu.(mis on siis vahelduvvool lastud läbi ühe dioodi, mine tee patent kui tahad!!)
Iga viimne kui üks PID controlleriga ahi on SSR'iga.(No va. 1700+ kraadised, küttekeha iseärasuste tõttu on seal vähe keerulisemad muundurid, mida meil nimetatakse millegipärast ?sagedusegeneraatoriteks?
Eks arvutage kaua mehhaaniline relee vastu peaks kui sisse/välja lülitamine käib sekundis korra/paar.

minimumi vastus oli siis täiesti õige.
Tõepoolest on tegemist Zero crossing switching SSR'idega. Peaks leidma ka Random switching SSR'i varudest. Kui see töötab, siis väga hea, kui mitte, siis proovin DC SSR'i

[A.R.]

Vs: Vahelduvvoolu SSR ja poolsiinus pinge

Kui keegi ei tea mis juhtub kui vahelduvvool lasta läbi dioodi siis
palun teil võta mõni õpik ja seda uurida.

Kui me pingestame mingi koormuse, näiteks elektripliidi ja kui oletame et takistus ei sõltu temperatuurist
siis koormusel eraldub võimsus on P=U*U/R.

Kui võrrelda pingesid 230 V ja 120 V siis 100 oomil eraldub vastavalt
P230=230x230/100=529 W
P120=120x120/100=144W
ehk P230/P120 = 3,6 on korda suurem

Mis juhtub kui vahelduvvool läbib dioodi?
Vanasti lõigati ära üks poolperiood. Järelikult peaks siis ka eralduv võimsus olema 2 korda väiksem.
Aga nende erinevate koormuste siin arvutatud erinevus oli suurem.

Mina järeldaksin nüüd et toites 120 V seadet läbi dioodi 230 V võrgust
koormame seda seadet umbes kaks korda üle.
Vast see ei tee midagi aga ilus oleks seda teada.

Kui nüüd hakata PICiga toidet juhtima siis ei ole mingit probleemi teha kindlaks kas pinge on
allapoole nt 3 või 5 volti ehk üle selle.

Saab määrata ka tõusu algusmoment ning lülitada koormus taha natuke hiljem.
Nii umbes pulsi maksimumi kohal. Siis kasutame kuumutamiseks umbes veerandi aega ja
vastavalt saame ka veerandi võimsusest. Selle väljundvõimsuse lülitaja lülitamiseks võime kasutada optroni.
Siis ei sea me ohtu PICi ja väljundi juhtimine on lihtne. Võimsuse osa ei ole seotud PICi potentsiaaliga.

Miks siis 115 V ei ole sama kui pool 230 V.
Äkki on asi selles et pinge muutus on küll pea sama aga elektroonikute keeles rääkides
see läbi dioodi tulnu sisaldab ka alaliskomponenti.

Selles on kerge veenduda tehes näiteks Fourier pöörde.
Isegi excel võimaldab teha FFT teisendust.
Ja mõistlikud inimesed tavaliselt ikka kasutavad seda.

_____________
Nii tundub mulle isiklikult, ilma õpikuta.
Aga mida TEIE arvate?

[raidu]

Vs: Vahelduvvoolu SSR ja poolsiinus pinge

Heh. et küsimus kas dioodiga pinge alla toomine on mõistlik?

Alustame siis algusest.
Mul on kütteelement mis on ette nähtud töötama 120V ja mingi 400W kanti oli 440w vist.
Takistus on külmalt 38 oomi. Kuumenedes takistus suureneb. Ebaoluline hetkel.

Lastes pinge peale 230V läbi dioodi sain tulemused fluke üüberkalli (~20k EEK maksis) rms testriga:
Vool 3.6 - 3.8A (olenevalt siis küttekeha temperatuurist. Tegemist kuni 1000 kraadi küttekehaga)
Pinge 118V

Niih. Kas on miskit on ikka valesti ja arvate, et on vaja osta ~100€ trafo?
Ja lahenduseks mõtlesin dioodiga paraleelselt panna ühe takisiti, mille väärtusi pole veel arvutanud.
Eesmärk, pinge peab paari voldi jagu käima teiselpool telge. Oskab keegi selle kalkulatsiooni kiirelt teha?
Asi nimelt selles, et SSR lülitab sisse ainult siis kui pinge on 0, mis dioodi puhul hästi ei juhtu.
Või panna ssr väljundisse paraleelselt takk?

Ahjaa.. ilma koormuseta ta näitas jah, et pinge kuskil 180-190 V
Eks kuskil on väike mahtuvuslik komponent sees.

[A.R.]

Vs: Vahelduvvoolu SSR ja poolsiinus pinge

U	P	I	        r
120	400	3,333333333	36
120	440	3,666666667	32,72727273

R=38 oomi.
Ilmselt on tegu negatiivse temperatuurikoefitsiendiga.

Mittesiinuspinge mõõtmisel esineb mitmeid raskusi.
Võiks soovitada kahte sarnast hõõglampi,
millest ühte toidetakse alalisvooluga ja teist tundmatu kujuga vooluga.
Kui heledusedon võrdsed on võrdsed ka voolude effektiivväärtused.
Nii saab lihtsalt kalibreerida vahelduvvoolu mõõteriista.
Vastavalt definitsioonile.

Mis on SSR
http://en.wikipedia.org/wiki/SSR pakub mitmeid vastused.
Milline neist on kasutusel?

[radiotehnika35]

Vs: Vahelduvvoolu SSR ja poolsiinus pinge

2 lõuapoolikut ennem....

Jõuan koju siis teen ekstra sinule paar pilti testri näidust - tester tunneb kas tegu alalis-komponenti(sisaldava) pingega või mitte...
Võta raamat, loe, ka ühe dioodiga saab näit. akut laadida - eks proovi seda teha vahelduvvooluga, ja siis mõtle, et kas ikka kõik on nii lõuapoolikud...
Ja "lõuapoolikute" ülesande vastus on 230*ruutjuur2 , kehtib muide ka väikese mahtuvuse puhul, ei pea olema kolosaalne.

[fre]

Vs: Vahelduvvoolu SSR ja poolsiinus pinge

Kui keegi ei tea mis juhtub kui vahelduvvool lasta läbi dioodi siis palun teil võta mõni õpik ja seda uurida.
Ennem väike lühikursus:

Võrgupinge 230VAC läbi dioodi, rõhutan ühe dioodi, mitte dioodsilla, lastes saate 115VAC poolsiinus (efektiiv) pinget. Sobib ideaalselt 110-120V pirnide ja küttekehade tarbeks.
Kasutades 230VAC puhul dioodsilda, saate 230V lainetava pinge mis ei ole kaugeltki veel alalisvool.
Kasutades 230VAC puhul dioodsilda ja piisavalt suurt kondekat saate alalisvoolu, ning lõuapoolikutele ülessanne: Arvutage välja pinge. 230VDC on vale vastus.
.....

Jah, õpiku võiks võtta, sest
"Võrgupinge 230VAC läbi dioodi, rõhutan ühe dioodi, mitte dioodsilla, lastes saate 115VAC ..."
väide on vale. Siis ei saa me mitte enam vahelduvvoolu (inglisekeelne lühend AC), vaid
(pulseeriva) alalisvoolu, sest õpiku järgi -
"Elektrivoolu, mille tugevus ja suund perioodiliselt muutub, nimetatakse vahelduvvooluks".
Samuti on vale väide, et
"Kasutades 230VAC puhul dioodsilda, saate 230V lainetava pinge mis ei ole kaugeltki veel alalisvool".
Alalisvool on see küll, kuid samuti pulseeriv.
Edasi võiks õpikust midagi uurida vahelduvpinge effektiiv- ja amplituudväärtuste kohta.
Kasutades kondensaatorit peale silda, võime saada rohkem või vähem silutud alalispinge,
mille pulsatsioon ja keskmine saadav väärtus sõltuvad juba koormusest (kui selline on).

[urmo]

Vs: Vahelduvvoolu SSR ja poolsiinus pinge

Selle dioodiga on ikkagi paras kebens; aga kas nii ei tööta, et annad SSR-i sisendisse juba läbi dioodi 230V?
Või nii ongi jama? (Ma ei lugenud seda ka kusagilt välja: eeldan, et diood on väljundi poolel).
Teine katse: lisaks küttekehale (see siis dioodiga koos) SSR-i väljundisse midagi lisaks koormama (15W pirn, takisti) ehk see tekitab puudu jääva poolperioodi ...

[raidu]

Vs: Vahelduvvoolu SSR ja poolsiinus pinge

Nii, aga kes ütles, et seal on tegemist vahelduvvooluga?
Dioodist läbi lastud vahelduvvool e. vahelduvvool mis on lastud dioodist läbi. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Si...ified_sine.svg
Seda ei saa nimetada vahelduvvooluks ega alalisvooluks. Poolsiinusvool? Impuls ta ka ei ole. Nimetage ta siis ära, et edaspidi saaks kasutada terminit millest kõik aru saavad ja ei hakka ümber nurga idioodiks sõimama ning patendiametisse saatma...
Ehk siis tegemist: http://en.wikipedia.org/wiki/Rectifi..._rectification

Kui seda elektrienergiat kasutatakse kütmiseks, siis tähtis on efektiivpinge ning efektiivtakistus. Olgu ta impuls, poolsiinus, siinus vahet pole. Soojaeraldus sama. Küttekeha töötab ka alalisvooluga. Lihtsalt kasutades dioodsilda, pole efektiivpinge enam 115 kanti vaid 230 kanti ning piisava mahtuvuse korral (mis siluks ära perioodilised pinge langused) oleks jah potentsiaalide erinevus lausa 230*sqrt(2) mistõttu võib see küttekeha koostööst üsna ruttu loobuda.

Teine variant oleks panna jadamisi 400w 120v elektripirn. Mul keldris isegi 500W 120v (või 110V mis iganes see leningradi pinge oli) pirne peaks olema. Aga kellegile ei meeldiks kui ta siraks.

Kolmas variant oleks kasutada kahte küttekeha jadamisi. Ka see ei toida. 230V variandid olid lihtsalt liiga suured.

Küttekeha: CRFC-7512/120-C-A

http://www.omega.co.uk/ppt/pptsc.asp?ref=CRFC&Nav=heak01

SSR: SSRL240DC25

http://www.omega.co.uk/ppt/pptsc.asp?ref=SSRL240_660&flag=1

Kontroller: CN7823

http://www.omega.co.uk/ppt/pptsc.asp?ref=CN7800&flag=1

SSR'e on veel....

Saan täitsa aru miks AC SSR tahab lülitada 0 seisus. Väiksem soojaeraldus kuna poololekus pole praktiliselt pinget peal. Kuna ma kasutan kas 25A või 50A SSR'i ~4A peal, ei tohiks tal probleeme olla ka nn. Elusalt lülitada. DC SSR puhul muud nagu üle ei jäägi.

Ja lõppkokkuvõttes pole küsimus kui mitu volti jääb pinget alles kui võrgupinge lasta läbi dioodi.
Küsimus on: Kas on võimalik panna AC SSR mis on zero crossing lülitusega tööle panna võrgupingega mis on lastud läbi dioodi (nimetust te pole veel sellele toonud)

Minu teooria. Dioodiga paralleelselt panna takisi, mis tagasi suunal (dioodi blokeerimise suunal) laseks läbi ~1V.
Ehk oletame: (täiesti ilma igasuguse matemaatikata, pole vaja selgitada mis tegelikult pinge väärtused on). Ahelas oleva küttekeha parameetrid leiab ülevalt.
Läbi dioodi lastes saame poolsiinus (poollaine) pinge mis võngub vahemikus 300V ja 0V. Mis juhtuvuse ning võimsusega takisti tuleks dioodiga paraleelselt ühendada, et alumine pool ei oleks 0V vaid nt -5V?
On see nüüd tõesti nii idiootne teema? Või on see nii innovaatiline, et peab järgmise patendi taotluse tegema?

SSR= Solid State Relay

[radiotehnika35]

Vs: Vahelduvvoolu SSR ja poolsiinus pinge

Üteldi ju ära - pulseeriv alalis(komponenti sisaldav) vool.
Tester on? Mõõda - alalis ja vahelduv piirkondades - mida näiduks saad?
kas lihtsam ei oleks üldse leida mõni suur traattakisti (PEV-100, 150) ja kasutada seda - see võimsus ei ole nii suur, et peaks end nüüd selle pisikese küttekeha pärast lõhki tõmbama.

Sellest nullhetkel lülitamisest on siin varem juttu ka olnud, eelmisel kevadel maadlesin ise sellega. Ka mõtlesin lolliks ja lõpuks ei olnudki tarvis

Triac on niisugune olemas (üks alaliik) suletav türistor vist oli eestikeelne nimetus täpsemalt.
Ja takisti leiad voolu järgi - palju on tarvis voolu, selle järgi arvutad - võta oma küsimus alaldi järel oleva kondekaga, kui neid tarvis ühendada jadamisi (näit. et saada kõrgem tööpinge kui üksikul kondekal) siis on tarvis kondekaga paraleelselt takisti, muidu asi ei toimi, see vool antud juhul ei pea olema suur. Võimsuse saad ka samast kui need kaks eelmist on teada - ei ole tegelikult nii raske aga see lahendus ilmselt ikka ei taha töötada, hakkab kuidas jumal juhatab tööle

Ja kõige lihtsam on tõesti selle küttekehaga jadamisi siis tõesti kasvõi suur traattakisti - ma usun, et see küttekeha nii pisike ikka ei ole ja lisa takisti kütaks kah sooja. Ma usun, et leidub lähemal neid takisteid mida saab kasutada aga mul paar sületäit niisuguseid suuri jurakaid, annaks täiesti tasuta.

[fre]

Vs: Vahelduvvoolu SSR ja poolsiinus pinge

.....
Dioodist läbi lastud vahelduvvool .....
Seda ei saa nimetada vahelduvvooluks ega alalisvooluks.
.....
Kas on võimalik panna AC SSR mis on zero crossing lülitusega tööle panna võrgupingega mis on lastud läbi dioodi (nimetust te pole veel sellele toonud)
.....
SSR= Solid State Relay

See on siiski alalisvool, nagu eespool kirjutasin. Pulseeriv alalisvool.

Kui selle SSR sees on vahelduvvoolul normaalselt töötav "zero crossing circuit",
ei tarvitse ta (sõltuvalt konkreetsest skeemilahendusest muidugi) alalisvooluga
enam normaalselt töötada. Kui see SSR näiteks panna otse või ka läbi sümistori
koormust lülitama, vajab ta ilmselt mingil määral "asjast arusaamiseks" ka seda
teist (dioodiga äralõigatud) poolperioodi. Kuna tegemist on siinsel juhul muidugi
ebatavalise koormusega, ei saa niisama lihtsalt konkreetset lahendust anda.

[mikumaku]

Vs: Vahelduvvoolu SSR ja poolsiinus pinge

See SSR on sisuliselt optosümistor ja vene ajal teda nii ka nimetati. Siis tulid kapitalistid, lisasid mõned vidinad, panid ta ilusasse kesta ja nimetasid pooljuhtreleeks. Veel natuke hiljem lisasid selle zero crossingu ja peamine põhjus selle lisavidina väljamõtlemiseks olid ilmselt siinuse pooleksraiumisel tekkivad kõrgsagedushäired.
Neid optosümistore mida veel releedeks ei sõimata, on ka kaasajal saada. Võta ja juhi kuidas tahad.