Mõõtevahendit tarvis

[Liftimees]

Kui kellelgi igav on siis võiks mõtteid mõlgutada näiteks sellise asja üle: oleks vaja seadet/riisapuud/abivahendit, millega saab mõõta pinge all oleva trossi koormust. Pinge all ei mõelda siin volte. Tegemist tõsteseadmega ja tavaliselt on trosse 3-6 tk. Et asi kaua kestaks siis on ülimalt tähtis, et trossid oleksid ühtlaselt koormatud. Abivahendi eesmärk polegi mõõta konkreetselt njuutoneid või kilgramme vaid seda, et kas antud tross on rohkem või vähem koormatud kui eelmine.

Ise olen kaalunud ideid kangi-vedru valdkonnast ja mingisuguste painet mõõtvate anduriteni pole veel jõudnud.

Laske aga oma ideedel tulla ning äkki saab mitmest poolikust midagi asjalikku.

Kkindlasti pole minu eesmärk kaasfoorumlaste abi kasutades ise rikkaks saada. Taoline vahend vähendab oluliselt "kõhutunde" järgi töötamist ning isegi sellise asja odavalt tootmine ei tee mind rikkaks, kuna puudub turg.

Nii, et võtke lonks kohvi ja genereerima

[klm]

Löö väikese haamrikesega vastu trossi ja mõõda võnkesagedust.

Vajalikud vahendid saad korralikust muusikariistade poest.
Näiteks elektrikitarri helipea ja klaveri häälestamiseks kasutatav sagedusmõõtja.
Mõõta saad töö käigus - ilma et peaksid midagi trossidele vahele paigutama.
-------------
PS. Kui on hea kuulmine ja omavõnkesagedus jääb kuuldepiirkonda, siis saad ka kõrvaga kuulates trossid "häälde".

[Shele]

Vs: Mõõtevahendit tarvis

See on väga hea idee: eriti, kui pole vaja mõõta absoluutsuurusi. Sagedusmõõtjad on ka osadel multimeetritel. Üks probleem võib tekkida, kui trossid on pikad, siis on võnkesagedus madal.
Sel juhul võib mõõta perioodi. Sellise asja tegemine pole eiti raske.

[fre]

Vs: Mõõtevahendit tarvis

Ma ei tea kas nüüd veel seda põhimõtet kasutatakse, kuid veel elektronkaalude algusaastatel küll,
kui anduriks oligi selline süsteem. Kas seal just jupp trossi oli või hoopis üks kiud terastraati, enam
täpselt ei mäletagi. See pandi siis pidevalt elektromagnetsüsteemi abil resonantssagedusel võnkuma
justnagu ostsillaator ja mõõdeti selle sagedust. Mingid püsimälud olid seal ka (mida antud juhul poleks
vaja), sest sageduse (võib-olla mõõdeti hoopis perioodi) ja tõmbejõu sõltuvus ei olnud kuigi lineaarne.
Mäletan et mingi kõrgetooniline vilin kostis töötamisel ja tooni kõrgus sõltus kaaludel olevast massist.
Mehhaanika oli muidu nagu kaaludel ikka, prismad ja kangid...

[A.R.]

Vs: Mõõtevahendit tarvis

Tegemist tõsteseadmega ja tavaliselt on trosse 3-6 tk.
Et asi kaua kestaks siis on ülimalt tähtis, et trossid oleksid ühtlaselt koormatud.
Ise olen kaalunud ideid kangi-vedru valdkonnast
Nii, et võtke lonks kohvi ja genereerima

Lonksuga pole midagi teha. Tuleb vaadata et tass oleks kogu aeg täis
ja et tal juhtumisi auku põhjas poleks.
Muidu saab ootamatult tühjaks ja siis mõte ei liigu.
*
Kui võtta tali, siis selle trossid on kõik võrdse pinge all.
Kui võtta kaks trossi ja kinnitada kangi otstesse ning keskpaik panna teljele,
siis peaksid trossid ise valima võrdse pinge. Kui lõtk väga suur ei ole.

Kolm trossi saaks ka niimoodi keskelt kinnitatud kolmnurga abil pingesse viia.
Kui nüüd võtta kas kolm kahelist või kaks kolmelist õlga
siis peaksid nad kõik kuuekesi suutma pinget võrdsustada.

Kas nii saaks?
*

Mul pole küll trossidega rohkem kogemust kui kunagi sai
lifti katusel suurt mõõteriista tõstetud aga see oli ammu ja
tookord me lifti eriti ümber ehitama ei pidanud.
Ülemused said närvivapustuse aga kõik jäid ellu.

[Liftimees]

Vs: Mõõtevahendit tarvis

seda kangide kaudu tasakaalustamist kasutatakse üsna laialt. Trossi üks kinnitus on vedruga leevendatud ja teine ots siis sellise kangisüsteemi küljes. Sellisel juhul toimub jah automaatne balanseerimine. Probleem just kohtades, kus mõlemad otsad kinnituvad vedrude või pukside vahendusel. Kui üks tross on näiteks 2 cm lähem siis üle trumli vedades avaldab see tross natukene rohkem rohkem survet ja see soon hakkab kiiremini kuluma. Tulemuseks on kallis remont :P

P.S. Mis suurt mõõteriista oli vaja lifti katusel katsetada ?

[A.R.]

Vs: Mõõtevahendit tarvis

seda kangide kaudu tasakaalustamist kasutatakse üsna laialt.

Polnud kuulnud aga tuli mõte et nii vast saaks

Trossi üks kinnitus on vedruga leevendatud ja teine ots siis sellise kangisüsteemi küljes. Sellisel juhul toimub jah automaatne balanseerimine.
Probleem just kohtades, kus mõlemad otsad kinnituvad vedrude või pukside vahendusel.
Kui üks tross on näiteks 2 cm lähem siis üle trumli vedades avaldab see tross natukene rohkem rohkem survet ja see soon hakkab kiiremini kuluma. Tulemuseks on kallis remont :P

Kas sinna teise kinnituseasemele ei anna panna ratast? Üle selle toimub ka tasakaalustus.
Kui on kaks pikka trossi ja rattad (soonega ) ning need kangi otsas siis 2 cm peaks ta ära seadma.

P.S. Mis suurt mõõteriista oli vaja lifti katusel katsetada ?

See oli selline üks meeter diam ja paar meetrit pikk infrapuna spektromeeter. Oli vaja viia 4. korrusele.
Suurde kaubalifti ei mahtunud. Aga liftisahti oleks mahtunud.
Üks mees oli siis liftis, vajutas nuppe. Lifti katusele panime puust alused ja sinna peale riista.
Igast seinast oli ca 3 cm. Seisime seal kõrval ja jälgisime. Ühtegi jõnksu seinas ette ei jäänud ja nii sõitsimegi kohale. Tasa ja targu.

Pärast öeldi et nii ei tohi teha. Vabandasime ja pakkusime et toome siis tagasi. Et pukid veel alles.
Soovitati metsa minna.

Niipalju liftidest.
________________

Aga kas ei olnud mitte selliseid plaate mis ajavad pinget välja kui neid pigistada?
Umbes nagu grammofoni nõel.

[jassa]

Vs: Mõõtevahendit tarvis

Aga kas ei olnud mitte selliseid plaate mis ajavad pinget välja kui neid pigistada?

Guugelda "tension load cell"