Kui see on Sinu esimene külastus, siis tutvu
palun korduma kippuvate küsimustega klikates selleks ülal asetseval lingil. Enne uue postituse lisamist pead Sa registreeruma.
Postituste lugemiseks vali meelepärane foorum allpool olevast nimekirjast.
Teade
Collapse
Foorumi reeglid.
Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
Kuna digitali siin ei ole hetkel siis küsin teistelt ....äkki oskate aidata.Valmistan sellist jullandust(http://www.velleman.be/downloads/0/Manual_MK132.pdf)
ja digital soovitas järgmist:Asja saab muidugi tunduvalt lihtsustada, kui paned suts suurema nupu kohe sinna T1 asemele (klemmide V ja V2 vahele) ja jätad selle transsidega (t1,t2) osa täitsa ära, need võimendavad aint nuppu.
Selle kohta nüüd küsimus:need takid ja kondeka mis seal transide juures on(R10,R3,R9,C1) jätan ka ära ve ja kas need R1 ja R4 jätan ikka alles??????
Nii. digital on tagasi, digitali netijuhe oli paar päeva remondi tõttu nurgas kokku keritud ... Enivei. Trans T1 lülitab asja sisse/välja. r3 on selle transi baasitakisti, mille eesmärk on transi baasi(juht)voolu piiramine...
Nimelt transi avamiseks piisab teatud voolust. Transi tööpõhimõttest siis naca. transil on kolm jalga: emitter(nool), kollektor(ilma nooleta), baas(keskmine kriips). Vastavalt noole suunale on 2 tyypi transse: PNP(nool keskele suunatud) ja NPN(nool väljapoole suunatud). Trans koosneb teglt kahest väga eriliselt ehitatud dioodist. Tegelikult saab seda ka 2 dioodina kasutada, kui vaja peaks olema. Üks diood on emitri ja baasi vahel, teine kollektori ja baasi vahel. Mõlemad on siis kas suunatud baasi poole või suunatud baasist eemale.
Ja transi tööpõhimõte... Üks transi siire(loe:diood) töötab vastupingega(B-K) ja teine päripingega(B-E). Kui hakkad siis sellest baasi õigetpidi dioodist voolu läbi laskma, hakkab ka teisest TAGURPIDI dioodist vool läbi lippama. Ja see teine vool on beeta korda suurem (beeta või siis ametlikult H21E. Vooluvõimendustegur). See suurem vool jooxeb kollektorist emitrisse (NPN) või emitrist kollektorisse (PNP) ja väiksem emitrist baasi(PNP) või baasist emitrisse(NPN). Mõtle naca selle üle ja kõik saab selgeks.
Niisiis. Kui nyyd oled naca mõelnud ja jahmatavapanevalt avastanud, et asi ei olegi nii keeruline, vaatame skeemi edasi.
Kõigepealt T2. Kui nupsi alla vajutad, hakkab läbi T2 baasi voolu tulvama... Selle tagajärjel nagu maagiliselt ühendatakse ära selle transi emitter ja kollektor. See ühendab R3 otsa maha. See omakorda paneb tulvama patareist läbi transi T1 emitri-baasi ja taki R3 ja läbi transi T2 kollektori-baasi voolu. Mis omakorda avab transi T1. Ja lülitab klemmile V2 pinge peale... st lülitab skeemi sisse.
Ja lülitist jookseb palju väiksem vool, kui kogu skeemi vool. Lülitist jookseb beeta1*beeta2 väiksem vool, keskmise transi beeta on nii 100 kandis... seega lülitit läbib nii lihtsalt öeldes 10000 korda väiksem vool. tegelt see ei ole selle skeemi puhul eesmärk.
Siin on üks kavalus. Seal on nimelt kondensaator C1. Ja see konde laetakse ära, kui nupsi vajutad. Ja ta hakkab ise pärast nupu lahti laskmist voolu andma... Kuni tühjaks saab. Ja et konde tühjeneb 10000 korda väiksema vooluga 10000 korda aeglasemini, saame juba päris väikse kondega sellise paar minutit delay efekti. Et nigu jääks sisse lülitatuks...
Kui nüüd loobud T1,T2,R3,R9,R10,C1-st, säästad naca rahas a pead seda nupsi asja töö ajal all hoidma. Või siis paned sinna mingi konde kohe V2 klemmi ja maa vahele. A siis ei püsi ta nii kaua, kui selle orig. lülitusega. Või jälle pead jube kolaka konde panema.
VAU.....nii põhjalikku seletust ma küll ei osanud oodata!Sain targemaks isegi.TNX Digital!
A kui suur konde tuleks sinna(maa ja V2) vahele panna et see värk vähemalt 5seki töös püsiks?
Ohh....tonnine isegi kuskil nurgas olemas.....vist!
A võibolla teen ikkagi transidega...mingi 6-7EEKi läheb kallimaks(kui sedagi),see summa vist ära ei tapa
Konde kondeks... Suurus on antud süsteemil oluline ja kui see kuskile kruvikeeraja sisse tahta monteerida, siis ei saa sellele panustada, et laua all mingi lüüt ripub... Kui jamamiseks aega on, siis pane ilma selle osata asi kokku ja testi niisama. võibolla leiad, et asi ei peagi sees püsima pääe nupu vajutust ja sul on mugavam seda nuppu ise all hoida. Ja võibolla meeldib lühem aeg rohkem... Juurde saab alati teha... Tegelt ära saab ka võtta alati a siis on juba aeg ja vahendid kulutatud...
See asi on transiga süsteemis lihtsalt arvutatav.
tau=R*C (r oomides ja c faradites). Konde täitsa tühjaks saab umbes 3 tau jooksul. See tau on antud skeemis 4,7 sekundit. Asi on eksponentsiaalne - esimese tau jooksul tühjeneb 100%-lt 37%-le. Siis teise tau jooksul jälle 37 % esialgsest ehk 14% ja kolmanda tau lõpuks 5 %-ni... seda loetakse tühjaks.
Antud skeemis hakkab trans tasa sulgema ja lõpuks lülitab välja. See välja lülitamine on tõenäoliselt juba esimese tau jooksul. Seega ega ta eriti kaua ei hoia ja niikuinii tuleb nuppu licuda... Siis tekib küs, kas on asjal üldse mõtet. Eks ise otsustad. Niisama nupp külge ja kõik.
Või kui otsustad asja adapterist toita jätad nupu kaa ära. Et saba seina ja las helendab!
Comment