Elektroonikas algaja

[qratman]

Tre, loen hetkel sellist raamatut nagu "Raadio, See on imelihtne..." ja kuna ma olen väga algaja neis elektroonika asjades, siis tekkisid mõned küsimused.

1. Selles raamatus räägitakse, et antennis on korraga mitmed erisageduslikud voolud ja neist selekteeritakse välja siis vajalik. Antenn on ju ka omamoodi juhe või mis?Ma ei mõista kuidas saab ühes juhtmes korraga olla mitmeid voole? IMO peaks ju kõik elektronid liikuma ühiselt ühes suunas ???

2. Seal kasutatkse raadiolampe(või elektronlampe). Minu teada tänapäeva elektroonikas selliseid asju enam ei kasutata, siit küsimus, et kuna neid nimetatakse dioodideks, trioodideks jne. kas siis võib need elektronlambid asendada "tänapäevaste/tavaliste"(kui nii öelda võib) dioodide ja trioodidega?

3. Ültse, päris vana raamat see, mis te arvate, kas tasub ültse nii vana raamatu järgi õppida või tuleks midagi kaasaegsemat lugeda? Üldpõhimõtted peaks ju selgeks saama?
Muidu huvitavalt kahekõnena kirjutatud raamat

[digital]

1)Igasuguse voolu saab jaotada laiali sageduse järgi voolude summaks. Et nagu meil on nii suur vool sellise sagedusega komponenti jne. Seda nimetatakse Fourier' teisenduseks. Pmst on jah üks vool aga mõtteliselt võime kujutada seda mitme summana.

2)Elektronlamp-dioodi võib niisama üks-ühele asendada germaaniumdioodiga, kütet siis sellele enam ei lähe vaja.
Triood jne lampidega on asi keerulisem. Lamp oli pingevõimendi aga bipolaartransistor on vooluvõimendi ja seepärast on vaja natu skeemi ringi teha. Samamoodi ei vaja enam transistor sadades voltides anoodpinget, st kõik pinged on palju madalamad. Ka lülitused võivad olla natuke teistsugused aga idee on ikka sama - ühe elektroodi ja ühise eletroodi vahelise pingega või läbiva vooluga juhitakse kolmandast elektroodist ühisesse elektroodi minevat voolu, selle suurust.

3) Idee kohapealt ei ole nagu mitte midagi muutunud. Füüsika ikka sama ja raadio ka. Ei mäleta nüüd seda konkreetset raamatut aga arvan, et seal kirjeldatakse amplituudmodulatsiooni. Ka tänapäeval on jaamu AM-i peal ja ka raadioamatöörid peavad sidet üle AM'i ning ka Ameerikas on väga-väga levinud AM. Siiski on enamus tavakuulajatele orienteeritud jaamu fm-i peal ja seal käib asi natu teist moodi. Võnkering jääb ikka samaks aga nüüd kõrgsagedusest madalsagedusliku komponendi detekteerimine käib teist moodi, nüüd on dioodi ja kondeka asemel hoopis palju keerulisem fm-detektor. Samuti on lisandunud igasugused muud asjad nagu fm stereo (kahes eri variandis - vene ja lääne oma) ja rds info näiteks.

[martinj]

Lisaks digitali jutule lisan seda, et lampe kasutatakse tänapäeval ikka päris mitmetes kohtades. Ühe koha leiad kohe, kui avad siin võimendifoorumi Teine koht , kus ilma lampideta veel minuarust ei saa on võimsad saatjad.

Transistoritest on lampidele oma käitumiselt väga lähedal väljatransistorid (isegi tööpõhimõttes võid mõningaid sarnasusi leida) Mõlemas "kägistab" ( vist tsitaat raamatst Transistor-see on imelihtne) tüürpinge elektrone. Pinged erinevad siiski kümneid kuni sadu kordi.


Raamatust endast veel niipalju, et see on minuarust väga hea raamat ja kuna elektroonika alustõed pole veel siiamaani muutunud. Targemaks saad kindlasti

P.S minuarust on see viga, et Tipi elektroonikakursusel lampe ei käsitleta .....

[saformo]

1. ... antennis on korraga mitmed erisageduslikud voolud ja neist selekteeritakse välja siis vajalik ... Ma ei mõista kuidas saab ühes juhtmes korraga olla mitmeid voole?
2. Seal kasutatkse raadiolampe(või elektronlampe). Minu teada tänapäeva elektroonikas selliseid asju enam ei kasutata ...
3. ... kas tasub ültse nii vana raamatu järgi õppida või tuleks midagi kaasaegsemat lugeda? Üldpõhimõtted peaks ju selgeks saama? ...

1. Ühes juhtmes saab olla tõesti mitmeid voole. Nt võimendusega antenn, kus toas on + - toiteosa ja üleval katusel võimendi. Toite + - läheb tavalise 75 oomise kaabli kaudu üles (+ keskmine soon ja - varjestus) võimendisse ja sama juhtme kaudu tuleb vahelduvsignaal alla. Niisiis alalis ja vahelduv korraga ühes juhtmes, vahelduv aga eraldatakse kondensaatoritega, kust alalis läbi ei lähe. Seega teineteist ei sega.
Antenn on täis kõiki sagedusi, mis seal kandis üldse selle antenniga vastu võtta on võimalik, selekteerimine toimub vastuvõtjas sobivale sagedusele häälestamisega.

2. Ka tänapäevastes seadmetes on lambid kasutusel, nt koobiga monitorid. Koop ehk toru on ju lamp, millel on küte, katood, võre, anood, nagu tavalisel raadiolambilgi (lisaks muu vajalik kujutise tekitamiseks).

3. Investeerida tuleks ikka tulevikku. Aga asjast arusaamiseks võib vana kirjandus kindlasti kasulik olla, selles pole kahtlust. Ehk nagu sa ise arvad Üldpõhimõtted peaks ju selgeks saama?

[smartman]

Mina isiklikult küll õpiks pigem uuema aja raamatu järgi kus räägitakse lampide asemel transistorist.

[ronald]

Kui tahad teoorias targaks saada ja teada kuidas üldiselt asjad töötavad, siis pole sellel raamtul viga midagi. Kuidas transistoritega lülitusi kokku panna, sa sealt ei õpi küll, aga kui midagi targemat pole, loe seda edasi ja püüa asjadest aru saada ilma et neid ehitad. See on selline humoorikas raamat ma ütleks Isegi kunagi seda lugenud, aga koer näksis mul seda natuke ja nüüd teine hoopis kadunud kahjuks.

[urmo]

Mina arvan ka, et keegi pole syndinud tuumafyysik...
Köik asjad algavad lihtsatest, alguseks on see hea kyll, kui tunned et jöud yle käib, vötad järgmise raamatu, kus on juba juttu transistoridest j.n.e. ( kuni tuumafyysikuks saad )

[qratman]

Suur tänu kõigile vastajatele

to digital:
Seal räägitakse ikka FMist

[bisti]

Oskab keegi öelda mis eelis on välja transil

[eq]

Oskab keegi öelda mis eelis on välja transil

www.hot.ee/qwerty009 --> kasulikku --> transistorid

[contramortem]

Omaltpoolt tahaks lisada, et lambid pole veel kuhugi kadunud ja nende hingeeluga tasub tutvuda... ja tõesti, miks on lambid välja jäetud õppeprogramminest? Kas või puht huvi pärast võib neid uurida ja kui sul on ikka uhke omavalmistatud lampvõimendi, kas see ei ole siis uhkuse asi? Ja kui õppida tundma elektroonika algtõdesid, kas on päris õige alustada raadiost? Näiteks antenn on juba terve teadus. Seal pole midagi juhuslikku, ei mõõtmete ega kuju osas. Ja kui ei tea veel korralikult ohmi seadust ja muid alalisvooluga seotud protsesse, kas siis on õige hakata pead murdma amplituudmodulatsiooniga? Samm-sammult asjade selgekstegemine viib parema tulemuseni. Kuigi huvi pärast võib uurida mida iganes, aga ega kõigest sel juhul aru ei saagi. Igatahes jõudu jaksu esimeste sammude sooritamisel!