Cat5 kaablitester

[tann200]

Siin on päris mitu erinevat varianti, kuidas ehitada sellist asja:http://atomiccomputers.com/projects/
ise hakkasin mõnda aega tagasi ehitama seda varianti, kuna tundus lihtsaim:http://www.library.bcnz.ac.nz/mark/Tester/
Avaldage arvamust

[digital]

Mõlemad neist on ikkagi suht lihtsad asjad, mis mõõdavad ainult kaablisoonte korrasolekut ja õiget järjekorda, mitte aga midagi muud. Esimene on niisama huvitav lahendus.... et türistoriga generaator ja siis üks loendur taga. Esimene kontrollib paarhaaval, pingestatakse igat paari järjest ja kasutaja näeb järjest ja kui siis teises otsas on paaril õige polaarsus, siis süttib roheline, muidu punane lamp.Niimoodi peaksid siis kõik rohelised kordamööda vilkuma, siis on kaabel korras.
Teine lahendus kontrollib kaablit soonhaaval ja siis kasutab ülejäänud sooni maajuhtidena. Seal on 8 dioodi ja peaksid need järgemööda põlema. Sellisega on võimalik ka aru saada mis juhtmed on vahetuses, mitte ainult konstanteerida fakti, et midagi ei tööta.
Põhimõtteliselt on mõlemad suht mittepraktilised, kuna nad ei kontrolli midagi muud peale kaabli juhtivuse. Kaabel aga võib ka korraliku juhtivuse korral üldse mitte näiteks 100M peal töötada. Seega põhimõtteliselt on asi sama tarbitav kui mingi läpakaga käia kõik pesad läbi ja kontrollida, kas nii läpaka kui ka hubi peal lambike sütib, muidugi läpakaga saad ainult teada, kas süttib aga see seade näitab ka ära et mis soonest viga otsida.
Korralikud kaablitestrid on hoopis teist moodi riistad. Nimelt kontrollitakse kaablitel päris paljusid parameetreid, mis on korralikuks tööks vajalikud. Ainult nii saab garanteerida, et igasuguse standardile vastava võrgukaardiga ikka asi töötaks... mitte nii, et mõnega töötab, mõnega läheb 50% pakettidest kaduma ja mõnega ei tööta üldse.... Kusjuures sellist olukorda pole liiga keeruline tekitada.. Näiteks kaablil liiga järsk nurk või keegi sõlme sisse vedanud või on otsast karbis enne pistikut liiga pikalt paarid lahti keritud või on näiteks paaride ühed otsad mõlemal pool ära vahetatud või see "hiina" standard - värvid heleduse järjekorras
Seega korralik kaablitester veel mõõdab erinevate sageduste juures kaablikaod, kontrollib, et ikka kõik paarid on õieti pandud jne. Sellist aga ise ei ehita. Töös nähtud selliseid, selline kena suurema testri suurune karp vedelkristallpuuteekraaniga jne.

[felch]

Aga kui võtta sama läpakas ja pingida? Saaks ju ka kenasti kätte kas ja kuidas paketid kulgevad.

[vtl]

...Teine lahendus kontrollib kaablit soonhaaval ja siis kasutab ülejäänud sooni maajuhtidena. Seal on 8 dioodi ja peaksid need järgemööda põlema. Sellisega on võimalik ka aru saada mis juhtmed on vahetuses, mitte ainult konstanteerida fakti, et midagi ei tööta.

selliseid testreid on mitmel pool (a-kaabel, tevalo, oomikas, k-salong) ka müüa - väike suitsupakisuurune karbike saatjaks ja tulemasina suurune "pulk" vastuvõtjaks".
hind oli suurusjärk tuhatkond krooni (tundub nagu kallis, samas tööriistana kaasavedamiseks sobivat viisakat karpi on tülikas teha.)

kuskil nägin veel ca 500 krooniga, aga ei mäleta enam, kus...
täiendus: leidsin üles - http://www.ronex.ee/lan.html VTLAN3 ja maksab isegi ainult 299 krooni. selle hinna eest on imho igal juhul mõtekas osta, mitte ise teha.

ps. ülalviidatud 2. skeemil clock-generaatorina vilkuvat valgusdioodi kasutada on andekas

Põhimõtteliselt on mõlemad suht mittepraktilised, kuna nad ei kontrolli midagi muud peale kaabli juhtivuse. Kaabel aga võib ka korraliku juhtivuse korral üldse mitte näiteks 100M peal töötada.

kui võrk koostatakse sertifitseeritud tükkidest (cat5 pesad-pistikud, cat5 kaabel) ning paigaldamisel ei rikuta nõudeid[1] (lubatud segmendi pikkus, kaabli max. painderaadius), siis tegelikult sellisest elementaarsest testrist piisab.
niikuinii taandub kogu kontroll ainult sellele, kas crimbitud pesa annab kontakti või ei.

[1]muidugi, nõnda "usaldada" võib ainult seda kaablit, mida ise paika oled pannud. miskeid suvalised ehitusmehed on sellist käkki kokku keeranud, et siga ka ei näksi. näiteks ehituse käigus katki rebitud kaablit on jätkatud otsade näpu vahel kokkukeerutamise teel kusagil kipsplaadi taga jms.

Seega põhimõtteliselt on asi sama tarbitav kui mingi läpakaga käia kõik pesad läbi ja kontrollida, kas nii läpaka kui ka hubi peal lambike sütib, muidugi läpakaga saad ainult teada, kas süttib aga see seade näitab ka ära et mis soonest viga otsida.

vabalt võib eksisteerida ka olukord, kus ühel pool link-dioodike põleb, samas teisel pool on pime ja sidet pole.
kahes otsas kontrollimas käia on tüütu.

Korralikud kaablitestrid on hoopis teist moodi riistad...

seda loomulikult. aktiivse kaablitestri vastu ei saa.

[vtl]

Aga kui võtta sama läpakas ja pingida? Saaks ju ka kenasti kätte kas ja kuidas paketid kulgevad.

võrgukaardid suudavad palju vigu ära parandada ja sa ei pruugi ping-iga näha, milline olukord tegelikult kaablis valitseb. samas, paned teise võrgukaardi ja see ei pruugi enam hakkama saada.

[urmo]

Tasub ikka ise ehitada: Saab teadmisi elektroonikast ja alati tekib vajadus parendada (upgradeda), siis töö käigus leiab alati, kuidas peaks asi töötama.
Ise sai tehtud kunagi loenduri baasil, kus saatja poolel olid liini takistite asemel pirnid: lyhise korral kohe näha! Vastuvötja poolel samuti topelt(roheline-punane) dioodid määramaks paaride öiget järjekorda ja polaarsust.

[tann200]

Jah, PT Mikro rakvere kaupluses on see suitsupakisuurune testrike täitsa olemas ja hinnaks 290 eeki. Kusjuures, kui vidinad ise osta ja kokku panna, tuleb hind ikka odavam küll ;D
Ehitamise koha pealt pakub ka minusugusele algajale ikka päris head väljakutset selline asi tööle saada. :

[vtl]

Tasub ikka ise ehitada: Saab teadmisi elektroonikast...

Kusjuures, kui vidinad ise osta ja kokku panna, tuleb hind ikka odavam küll...

ok, vaatame... kui me hinda võrdleme, siis oleks õiglane vaadata pulkade n.n. letihinda, mitte sahtlinurka või kuskilt maha tinutamist:

ainuüksi cat5 rj45 pesa maksab suurusjärk 40-50 krooni/tk., 18 ledi veel teist samapalju, loendur jms. pulgad veel paarkümmend krooni, 150-200 krooni on juba koos.
nüüd on veel vaja lüliteid (tööriista peab saama ju ka välja lülitada), korpust, mille seest patarei kohe välja ei kuku, trükkplaati...

ma ei taha sugugi iseehitamise entusiasmi jahutada, aga imho on mõtet oma aega ja energiat kontsentreerida selliste asjade tegemisele, mida olemas/v.saada ei ole või mis on põhjendamatult kallid.

Ehitamise koha pealt pakub ka minusugusele algajale ikka päris head väljakutset selline asi tööle saada. :

muig. mis seal "tööle saada"... loendur töötab niigi, kui talle vool peale anda (ja kui ta õigesti ühendatud on)

aga kui iseehitamise soov ikkagi jõus on, siis rj45 pesad oleks mõistlik ilmselt maha tinutada mõne vana tuksis võrgukaardi pealt ja led-ide asemel on mõistlik võtta n.n. "led bar" tuleb odavam ja kompaktsem.