IKT valdkonnas jääb maas vedelev raha üles korjamata

[vasaraonu]

http://uudised.err.ee/index.php?06279589

"Täna ei ole vist noortele kohale jõudnud, et IKT on valdkond, kus sa tuled ülikooli, jah, algul on raskem, sest sul on füüsikat ja matemaatikat rohkem kui harjunud ollakse, aga sul on töökoht, mille palk algab Eesti keskmisest ja sul on võimalik päris ruttu, mõne aastaga jõuda vähemalt kahekordse Eesti keskmiseni".

[kaurman]

Vs: IKT valdkonnas jääb maas vedelev raha üles korjamata.

Tore jutt asekantslerilt, aga tahaks pisut tasakaalustada. Ma arvan, et selliseid erialasid, kus raha nö maas vedeleb (ka otseselt töö tegija jaoks), on teisigi, sh elektroonika, aga no ei saa igaühest ju elektroonikut. Mina näiteks oleksin täitsa rahul, kui elektriasjandust rohkem jagaks. Mitte raha pärast, aga asi pakub kuigivõrd huvi... Siiski tuleb tõdeda, et ma ei ole nö "otsa peale" saanud... On see nüüd laiskus või andetus või... Ja ma arvan, et ikt-ga on paljudel sama asi.

Hullem veel, mõni lähebki sinna kohe selle mõttega, et ai, ma nüüd hakkan raha tegema. Mine tea, võib-olla esialgu hakkabki, aga paljudel jäävad õpingud pooleli ja võib-olla ka ettevalmistus lünklikuks. Ma ise arvan ka, et ehkki igaüks võib näiteks programmeerimise mingil tasemel selgeks saada, kehtib siin sama, mis mujal. Mingist piirist edasi on vaja suurt huvi ja nn andekust. Kui silme ees aiunult rahanumbrid, siis vaevalt, et inimene suudab ennast sedasi arendada.

Ma ise pole küll palgalise programmeerijana töötanud, aga niipalju kui ma kuulnud olen, ei ole see amet sugugi meelakkumine. Pahatihti üsna tüütu nn liinitöö või lihtsalt tohutu vastutus ja pinge. Seda head palka ju päris eimillegi eest enamasti ei maksta. Silma on hakanud ka selline asi, et paljud kipuvad oma võimeid selgelt üle hindama... Ma ise ei ole mingi it-spets, aga see jutt, mida mõni noorem, kes ennast sedasi tituleerib, vahel räägib, on küll selline, et lase aga olla...

[aqv]

Vs: IKT valdkonnas jääb maas vedelev raha üles korjamata.

Ega väga palju vahet ei ole, kas stantisida seibe või koodiridu. Neid koodiridade stantsijad on ju Äripäeva piltidel näha firma peremehe selja taga seinaääri mööda. Mitte üldse halvustades, vabrik nagu vabrik ikka, lihtsalt kastekannude asemel toodab mobiilimänge.

[A.R.]

Vs: IKT valdkonnas jääb maas vedelev raha üles korjamata.

no ei saa igaühest ju elektroonikut.

Selleks et saada hakkama elektroonikaga on vaja lugeda läbi ca 5 lk selgitavat juttu ja
saad sellest aru.

Umbes 50% elektroonikat on oskus teha vahet mis on pinge ja mis on vool ning neid mitte segi ajada.

Kui suudame saada aru milline võiks olla potentsiaal meie skeemi sõlmpunktides ja millest see sõltub
võime hakata autosid ja arvuteid parandama.
Kui saame hakkama ka tegelike pingete mõõtmisega on juba lootust edukale tulemusele.

See teine pool elektroonikat võiks olla teadmised mis on:
Takisti
Pinge ja voolu korrutis
Sagedus
Mahtuvus
Pool (mitte see 1/2, vaid traadist keritud)
cosinus fii
imaginaararv ja komplekstakistus.

Kui suudame veel ka mõista mis mõte on trafo keerdudel ja miks on seal traadid eri jämedusega
oleme juba peaaegu profid ja suudaks lahendada pea kõik siinse foorumi probleemid.

Programmi kirjutamine on ka väga lihtne ridade tegemine ainult et
vahete vahel on seal nende ridade vahel väikesed vahed vahel ja
see nende vahel vahet tegemine vahel ei õnnestu.
___________
Need arusaamad elektroonikast ja programmidest andis 8 aastat ülikooli ja poolsada aastat harjutamist.
Kui Te ei usu, proovige ise järele ja veenduge.

Mis puutub huvisse elektroonika vastu siis seda uurisin:
AHHAAs, kõik on niigi selge ainult et kuidas saada LED vilkuma.
Noortekeskuses, kedagi see ei huvita
Gümnaasiumis, me teame juba kõike isegi.

[kaurman]

Vs: IKT valdkonnas jääb maas vedelev raha üles korjamata.

Selleks et saada hakkama elektroonikaga on vaja lugeda läbi ca 5 lk selgitavat juttu ja
saad sellest aru.

Umbes 50% elektroonikat on oskus teha vahet mis on pinge ja mis on vool ning neid mitte segi ajada.

Kui suudame saada aru milline võiks olla potentsiaal meie skeemi sõlmpunktides ja millest see sõltub
võime hakata autosid ja arvuteid parandama.
Kui saame hakkama ka tegelike pingete mõõtmisega on juba lootust edukale tulemusele.

See teine pool elektroonikat võiks olla teadmised mis on:
Takisti
Pinge ja voolu korrutis
Sagedus
Mahtuvus
Pool (mitte see 1/2, vaid traadist keritud)
cosinus fii
imaginaararv ja komplekstakistus.

Kui suudame veel ka mõista mis mõte on trafo keerdudel ja miks on seal traadid eri jämedusega
oleme juba peaaegu profid ja suudaks lahendada pea kõik siinse foorumi probleemid.

Programmi kirjutamine on ka väga lihtne ridade tegemine ainult et
vahete vahel on seal nende ridade vahel väikesed vahed vahel ja
see nende vahel vahet tegemine vahel ei õnnestu.
___________
Need arusaamad elektroonikast ja programmidest andis 8 aastat ülikooli ja poolsada aastat harjutamist.
Kui Te ei usu, proovige ise järele ja veenduge.

Mis puutub huvisse elektroonika vastu siis seda uurisin:
AHHAAs, kõik on niigi selge ainult et kuidas saada LED vilkuma.
Noortekeskuses, kedagi see ei huvita
Gümnaasiumis, me teame juba kõike isegi.

Kui sellest elektroonika käsitlusest lähtuda, siis mine tea ehk ei olegi rong mu joaks veel lõplikult läinud, kuna midagi asjassepuutuvast ma paistan hoomavat. Ole tänatud
Üldjoontes saab samasuguse lihtsustamisega hakkama ka programmeerimise puhul, kas pole? Hea küll, real ja real on vahe, aga eri tüüpi takistitel on ka vahe (palju "müra" tekitab, kuidas soojusele reageerib jne)...


Ma arvan (ehkki ei saa kindlalt väita, kuna pole skeemi koostamisega kokku puutunud), et elektroonika ja programmeerimine on olemuslikult ikka pagana sarnased asjad. Programmeerimise puhul ma võin küll nõustuda nendega, kes ütlevad, et oluline pole mitte teada kõikide funktsioonide nimetusi peast või muud taolist, vaid ennekõike tuleb omandada oskus teatud viisil mõelda. Tuleb osata probleem X nö paberile panna ja seejärel üks suur probleem / ülesanne paljudeks väikesteks lahti võtta. Kas see on see on ka elektrooniku nn olemuslik oskus? (paremat fraasi ei tulnud oma mõtte väljendamiseks pähe). Mõtlen midagi niisugust, mille järgi õige elektrooniku võiks ära tunda.

[Shele]

Vs: IKT valdkonnas jääb maas vedelev raha üles korjamata.

Ma arvan (ehkki ei saa kindlalt väita, kuna pole skeemi koostamisega kokku puutunud), et elektroonika ja programmeerimine on olemuslikult ikka pagana sarnased asjad. Programmeerimise puhul ma võin küll nõustuda nendega, kes ütlevad, et oluline pole mitte teada kõikide funktsioonide nimetusi peast või muud taolist, vaid ennekõike tuleb omandada oskus teatud viisil mõelda. Tuleb osata probleem X nö paberile panna ja seejärel üks suur probleem / ülesanne paljudeks väikesteks lahti võtta. Kas see on see on ka elektrooniku nn olemuslik oskus? (paremat fraasi ei tulnud oma mõtte väljendamiseks pähe). Mõtlen midagi niisugust, mille järgi õige elektrooniku võiks ära tunda.

Kõik loomingulisedtööd on sarnased ja nõuavad oskust teatud viisil mõelda. Ka elektroonilul. Minumeelest on vaja aru saada kahest asjast: teha vahet: põhjusel ja tagajärjel ning olulisel ja ebaolulisel. Hea, kui avastad olulise põhjuse ja mõttetu on tegeleda ebaolulise tagajärjega. Ja peast pead tedma Kirkoffi ja Ohmi seadusi ning taipama kuidas neid kusagil rakendada. Ka mõnede materjalide ja komponentide omaduste tundmine ei tee paha. Edu!

[A.R.]

Vs: IKT valdkonnas jääb maas vedelev raha üles korjamata.

eri tüüpi takistitel on ka vahe (palju "müra" tekitab, kuidas soojusele reageerib jne)...
----
Ma arvan (ehkki ei saa kindlalt väita, kuna pole skeemi koostamisega kokku puutunud), et elektroonika ja programmeerimine on olemuslikult ikka pagana sarnased asjad.

Digielektroonikal ja programmil pole tõesti erilist vahet. Mõtlemise koha pealt.

Programmis kirjutad:

P=I*U;
if(P>Pmax) wsprintf(outpath, "Kui I=%d ja U=%d siis takisti Pmax=%d põleb ära", I, U, Pmax);

Kui sellist seadet ehitad siis arvutad peast ja katsud ise otsustada.
2W takistile on 20W võimsust natuke palju.

Kui takisti müra hakkab häirima siis otsid lahenduse.
Kui sai mõõta infrapunast vedelas heeliumis 4 K juures oli vaja ühte lahendust,
vedelas lämmastikus sai teisiti hakkama. Toas kolmandat moodi.
Esimesed 10-20 aastat on raskem ja lõbusam, aga siis hakkab rutiini minema.

Olen pikka aega katsunud veenda ühte elektroonikut
et pane võimendaja õli ja metallkasti sisse.
Pole radiaatorit ja vendikat vajagi. Vaatame mis saab.

Kõrgepinge (nt 80 kV) vastu aitab ka õli või parafiini sees olemine.

[rainadov]

Vs: IKT valdkonnas jääb maas vedelev raha üles korjamata

"Majandusministeeriumi asekantsleri Taavi Kotka sõnul jääb info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas maas vedelev raha sisuliselt üles korjamata, sest suur hulk tööd jääb töökäte puudumise tõttu tegemata.Tööandjad kurdavad, et suurim puudus Eesti tööjõuturul on just inseneridest ja reaalteadusi õppinud spetsialistidest, seda eriti IT-sektoris."

Kui lühidalt kogu see mula kokkuvõtta,...tahetakse saada doktori kraadi, kõrgeima tasemega töölise oskuste ja inseneri haridusega töötajat, kellel ei tohi olla isegi mõttes küsida palka üle 2-3 kordse miiniumpalga! Praeguse Eesti hinnatasemega ja elukallidusega seda ei saa. Kui küsid on vastuseks: "Maailm on valla!" Eestisse on jäänud on ainult veneaegse HEA hariduse, mõtlemisvõime ja karastusega pensionieelikud, kes uut elu enam ei alusta! Ülejäänutele on tõesti maailm on valla ja laevad-lennukid veel liiguvad! Eks siis varsti saamegi siia kallilt sisseostetud "popuasse", kellele esialgu saadav palk sobib, sest see ületab kohalikele aborigeenidele makstava kordasdes (nemad on ju välismaalased)! Aga see poliitika on ajutine ja mitte jätkusuutlik. Samas hiljem ... polegi seda Eeesti riiki, kellele meie olime pühendunud! Meil ju majandavad ühepäevaliblikad ja "Päikesekuningad"! Seega loetud asekantsleri jutt oli minujaoks, poliitiku hülgemöla!

[GU50]

Vs: IKT valdkonnas jääb maas vedelev raha üles korjamata

tahetakse saada doktori kraadi, kõrgeima tasemega töölise oskuste ja inseneri haridusega töötajat, kellel ei tohi olla isegi mõttes küsida palka üle 2-3 kordse miiniumpalga!

Uumor uumoriks, aga paraku tuleb eelkõnelejaga nõustuda. Töö- ja hariduskogemust on näed tulnud korjatuks välja- ja kodumaal, aga vaid viimases ei ole leidunud varianti olemasolevat vaimupagasit märkimisväärselt realiseerida. Kui, siis rohkem oma lõbuks. Pole kodumaal potentsiaalset kohta tõsiinsenerimeelsele, küll aga leidub müügihingedele. €600 eest ei näe küll mõtestatud tegevuseks inseneri teha. Nii et võin veel korra väljamaal tiiru ära teha ja hinge kirja panna, ehk siis saavad väljavaated kodumaa tööturul ka paranenud olema? Seniks kutsub see riigiisade jutt välja ainult teadva noogutuse komplektis kibeda muigega suunurka.

[Jeekim]

Vs: IKT valdkonnas jääb maas vedelev raha üles korjamata.

... mille järgi õige elektrooniku võiks ära tunda.

Õige elektrooniku tunneb kohe ära, kui ta poolpimedas garaažinurgas su auto kapotialust silmitseb ning vastuväited välistava enesekindlusega lausub: "Tut nada vsjo võbrasitj, nah..."

[fre]

Vs: IKT valdkonnas jääb maas vedelev raha üles korjamata.

.....
Umbes 50% elektroonikat on oskus teha vahet mis on pinge ja mis on vool ning neid mitte segi ajada.
......

... ja kui siis sutike veel juurde õppida, võib üllatusega avastada et Ohmi seadusega
annab pea-aegu kõik elektroonikaskeemid endale selgeks teha või "lahti rääkida".
Kui aga see avastus mõnel tulemata jääbki (neidki nähtud), on lausa kahju seda
suurt vaevlemist ja vägisi pusimist pealt vaadata...

[RaunoK]

Vs: IKT valdkonnas jääb maas vedelev raha üles korjamata.

Mis saab nendest insineeridest kes muud asja jagavad aga kõrgemad matemaatikad mitte? Ei taha ju liinitööliseks ega ka hakata aga tippinsener ka ei soovi olla. Mingi teatud asja pärast ei saagi kõik kooli lõpetada, nt inimlik, et pea ei lõika aga mis sa teed, peksad labidaga pähe ja selga, et jumala eest kõrgemast matist ja füüsikast järsku rohkem hakkaks jagama?
Aga naljakas kas pole, võetakse matemaatikast ja füüsikast sealt edasi kus gümnaasiumi lõpetamisel jäi aga kes tulevad kutsekoolist ja sealt keskhariduse saanud, pole seal neid aineid nii põhjalikult võtnud. Loodan et need mõistavad, kel kursa kaaslastel on olnud keskeriharidus.

[GU50]

Vs: IKT valdkonnas jääb maas vedelev raha üles korjamata.

Ma arvan, et selliseid erialasid, kus raha nö maas vedeleb (ka otseselt töö tegija jaoks), on teisigi, sh elektroonika

Reaalsed "vedelevad summad" on mainitet siinses pealkirjas.

[tartu pets]

Vs: IKT valdkonnas jääb maas vedelev raha üles korjamata.

Taavi Kotkas võiks mõtetu säutsumise ära lõpetada ja midagi korraliku OMA teadmistepagasiga teha. Praegu on tegu üpriski kauge manipulatiivse jutuga.

Selleks, et üle keskmise või lausa 2X keskmist maksta, peab olema püsiv käive. Käive, mis on 3-400% suurem Eesti "keskmisest" (Eesti ärimudel ikkagi, kus 100% on juurdehindlus). Selleks, et elektroonikas selline käive oleks ja PÜSIKS, "tehakse" endale tööd. Kunagine teema "planned obselesence".

Tundub, et valitsuses on mingisugune 5-aastaku plaan tegemisel IKT-haru ekspluateerimiseks maksuraha ja käive suurendamiseks...Äkki saab Eestist Euroopa Silicon Valley??

[W@ldur]

Vs: IKT valdkonnas jääb maas vedelev raha üles korjamata.

Selleks, et üle keskmise või lausa 2X keskmist maksta, peab olema püsiv käive. Käive, mis on 3-400% suurem Eesti "keskmisest" (Eesti ärimudel ikkagi, kus 100% on juurdehindlus). Selleks, et elektroonikas selline käive oleks ja PÜSIKS, "tehakse" endale tööd. Kunagine teema "planned obselesence".

Et Eesti firma saaks korralikku palka maksta, on vaja toota sihilikult kräppi, ja mitte teha midagi igikestvat? Selles peitub edu ja võimalus?
BS! Kui kvaliteetset tööd ei oska ja suuda teha ning kliendile vajalikku lisandväärtust ei pea vajalikuks toodet/tööd luues pakkuda, siis max. aasta, ja see "firma" ahmib õhku.
Endale töö "tegemine" tähendab seda, et klient tuleb sinu juurde taas ja taas, kuna on rahul sinu tööga, ja tahab seda vaid sinult, sest ta usaldab sind.
Ja siis juhtuvadki head asjad.