H-sild püsimagnetmootorile

[qratman]

Puht hobi värk - kaotada ei ole midagi. Mikrokontroller juhib kõike.

On üks rakis: püsimagnetmootor(C9050 60001) tindiprinteri seest . Veab ringi hammasrihma ca 30 cm üks ots. Küljes kaks pesa tindipotsikute tarvis. Vaatasin et mootorile pinget andes kulgeb pärist äkitselt.

Siit mõte: teeks POV (perception on view) ekraanikese. Lineaarse, edasi-tagasi, mitte nagu rootori otsas tiirlelvad (ntx. jalgratastel või ventilaatoritel).

Otustasin sihukse mootori draiveri kasuks: Design 20.

Simuleerisin: sain tulemiks et et ühe otsa (A või B) välja lülimisel tekib ca 20kV pinget mootori otstele. Kole palju.

Siit küsimus antud skeemi (20) kohta: kas oleks sinna vaja lisada vastupinge dioodid? Originaal skeemis neid pole.

Simuleerisin asja ja selgus et välja lülimisel kerkis mootori vastupinge kuni 23kV-ni. Kahtlustan et transid ei pea sellele vastu, ometi joonisel pole vastupinge dioode märgitud. Mootori kohta tean vaid alalistakistus: 20 Ohm. Pinge 18V. Induktiivsust ei tea, panin lampi 100mH.

Siis lisasin vastupinge dioodid (ntx 1n4007), simuleerisin ja tulemiks sain et sel korral saadetakse piki 12V liini tagasi umbes 200mA voolu.
Kui nüüd 12V ahelas on päri suunas dioodid (ei tea miks, äkki on), siis saavad need selle sahmaka omale kaela. Kui pole dioode, mis siis saab, kogu vool (600mA lendab tagasi +12V otsale, kuda see toitekale mõjub?)

Muide simu pilti (just välja lülimise hetkel) vaadake siit: (vajalik uusim Java). Ennem palun teha reset antud programmile.

Kes mida arvab? Dioodid lisasin originaal skeemile ise. On neid vaja? On nad kahjulikud? KÕIK ideed ja arvamused on teretulnud.

Edit: simu toimib.

[erku]

Vs: H-sild püsimagnet mootorile

Paar mõtet:
Lõpetasin hiljuti ühe 24V 0,8A mootori ajami renoveerimise konstrui.
Ajami toite panin vanamoodsalt 2-le releele (2x NC+NO), ehk revers ja pidur. Vajalik mootori "järsem" start ja võimalikult kiirem seiskumine.
Toite pool: Trafo (24VAC), alaldi, kondekad ja väike koormustakisti + kerisin väikese drosseli. Tühijooksupinge 35V; peale käivitust teeb drossel ca 1sek sirinat ja ajam jääb tööle 24,5V peal.
Piduri poolel 5 Ω NTC takisti. Ilma takistita oli kontaktide sädelus suur, takistiga märkamatu; katse näitas et 5 Ω on piisav ja kiiruse erisust "silla" kasutamisel pidurduse korral, pea pole.

Minul mingit kõrgepinget ei tekkinud (mootoris ainult harjad)

[qratman]

Vs: H-sild püsimagnet mootorile

Paar mõtet:

Hea. Kellegil võiks veel olla.

Minul mingit kõrgepinget ei tekkinud (mootoris ainult harjad)

Seda küll aga peale harjade on ka kommutaator ja mähised (aka induktiivsus).

Siit, sealt loen et BJT korral peavad transside kaitseks kindlasti olema dioodid. Samas simulaatoris vaatan, et induktori välja lülimisel tekkiv pinge on proportsionaalne induktiivsuse väärtusega.
Äkki liialdasin oma mootori simu mudeliga (20 Ohm aktiivtakistust, 100mH induktiivsust) ja tegelikult on mootori induktiivus hulga väiksem. Andmelehte kahjuks pole. Huvitaks mis suurusjärku jäävad selliste pisikeste 18V 1A harjadega mootorite induktiivsused?

Mu küsimus lihtsustatult: kas esimeses postis olev skeem vajab transside TIP31,32 kaitseks vastupinge dioode?

[A.R.]

Vs: H-sild püsimagnet mootorile

Huvitaks mis suurusjärku jäävad selliste pisikeste 18V 1A harjadega mootorite induktiivsused?

Mõõda ära.
Kui sobivat testrit ei ole saab minna nt Oomipoodi ja
paluda viisakalt korraks induktiivsuse mõõtjaga testrit.
Tartu ELFAs oli isegi selline teenus. OLI

Ja mis takistab panna sinna dioode?

[qratman]

Vs: H-sild püsimagnet mootorile

Ja mis takistab panna sinna dioode?

Siis lisasin vastupinge dioodid (ntx 1n4007), simuleerisin ja tulemiks sain et sel korral saadetakse piki 12V liini tagasi umbes 200mA voolu.
Kui nüüd 12V ahelas on päri suunas dioodid (ei tea miks, äkki on), siis saavad need selle sahmaka omale kaela. Kui pole dioode, mis siis saab, kogu vool (600mA lendab tagasi +12V otsale, kuda see toitekale mõjub?)

Lisasin +12V otsale dioodi ette et näidelda päris toitekat. Panin kaitse dioodid peale. Juhtub veider lugu. ligi 300V jääb ikka pendeldama "mootori" (takisti + pool) otstele kui näiteks ots A panna jooksma ja lasta lahti. Simu siin: simmann. See takistabki.

[erku]

Vs: H-sild püsimagnetmootorile

Olukord on püsimagnetmootori korral hoopis teine kui induktiivpooli korral. Jah, füüsikaliselt võib küll eraldi välja tuua ka induktiivsuse ja takistuse ja.. "aga see on ka kõik".
Püsimagnetväli ei võimalda manetvälja sellist pendeldamist kui releemähise korral. Ka ei ole väikestes regulaatorites jms, mis kasutuses seadmetes ja mänguasjades kõrgepinget piiravaid lülisi, sest neid pole lihtsalt vaja.

Mis võib välja tuua on, et pinge kadumisel toodab mootor hetkeliselt energiat ja pidurduslüli peab selle väärtuse summutama. Järsul reversi kasutamisel peab arvestama seetõttu lühiajaliste tekkivate lühisvoolude ja vastupingetega.

[A.R.]

Vs: H-sild püsimagnet mootorile

ligi 300V jääb ikka pendeldama "mootori" (takisti + pool) otstele kui näiteks ots A panna jooksma ja lasta lahti.

Juba on kV-dest voldid saanud. Ikkagi edu.

Dioodi ülesanne ongi see kõrgem pinge lühistada.
Pane nüüd sinna mootoriga rööpi kaks 13 V zenerit ja vaata mis juhtub.
Siis ei pea mõtlema et kuhu ja kuidas pidi.

Või otsi valmis mikroskeem H sillale.
Või tee + ja - 12 V ja juhi kahe transiga.

[qratman]

Vs: H-sild püsimagnetmootorile

Olukord on püsimagnetmootori korral hoopis teine kui induktiivpooli korral. Jah, füüsikaliselt võib küll eraldi välja tuua ka induktiivsuse ja takistuse ja.. "aga see on ka kõik".
Püsimagnetväli ei võimalda manetvälja sellist pendeldamist kui releemähise korral. Ka ei ole väikestes regulaatorites jms, mis kasutuses seadmetes ja mänguasjades kõrgepinget piiravaid lülisi, sest neid pole lihtsalt vaja.

Mis võib välja tuua on, et pinge kadumisel toodab mootor hetkeliselt energiat ja pidurduslüli peab selle väärtuse summutama. Järsul reversi kasutamisel peab arvestama seetõttu lühiajaliste tekkivate lühisvoolude ja vastupingetega.

Tänud valgustamast. Proovin asja praktikas ära. Transse on varuks ka kui vasta taevast lähevad.

Pane nüüd sinna mootoriga rööpi kaks 13 V zenerit ja vaata mis juhtub.

Proovisin simulaatoris. Täitsa toimib antud skeemi korral. Zeneritele panin dioodid ka ninapidi vastu.

[erku]

Vs: H-sild püsimagnetmootorile

Oleneb kuivõrd kiireks/tundlikuks sa seda ajamit teha tahad? Ringilülitusajad on 1,0, 0,1, ... 0,01sek..; ennem ringilülitust pidurdatakse või siis mitte jne?
Kui paned mootori pöörlema täistuuridel, näiteks 12V ja siis laksad kohe teistpidi pinge peale 12V, siis miskit saab selle lühiajalise täislitaka. Kui toide "alla ei anna", transid ka mitte, siis kannatajaks saab/jääb mootor, mille harjade alt tulemeri välja käib ning eluiga väheneb kolinal.
Mõistlik et, piirad transidel voolu või paned mootorile mingi puhvri ette (õhkpool, võimsustakisti vms.); lahendeid on muidugi igasuguseid, oleneb ja kas/kui kiirust taga ajada.
Kuidas originaal lahendatud oli?

Või siis nende kiirelt liikuvate ajamitega;
Kui tarvis lihtsalt liigutada edasi ja tagasi, siis võib mõelda kiiruse sujuvale tõstmisele ja langetamisele.
Kui tarvis liigutada kindla sihtmärgini ja tagasi, siis peaks mõtlema juba inertsile ning seetõttu tuleks mõelda astmelisele kiirusregule, kus ennem sihtmärki jõudmist hakatakse aegsasti langetama kiirust ning pidurdus toimub juba miinimumkiirusel.
See sihtmärgi asi eeldab tavaliselt nagunii mingit softi-proge ja kiiruste reguleerimine kirjutatakse juba "softi" sisse...

[Starfish]

Vs: H-sild püsimagnetmootorile

LB1641
MB3763
Midagi sellist äki.

[murphy]

Vs: H-sild püsimagnetmootorile

Äkki paneks toitesse kondeka?? Oleks ju lihtne ja elementaarselt peab see seal nagunii olema. See dioodidega on induktiivsuse tõttu. Kui aga on PWM ahel, full bridge. A ja B faasis aga mootori juhtimiseks suurendatakse üht ja vähendatakse teise kanali PWM väärtus. St 0 väärtuse korral on mõlemas kanalis 50% duty. Sellise lahenduse korral pole mootoril seistes pinget peal. Aga Kui max kiiruselt seatakse 0 pinge mootorile siis laetakse kogu mootori mehaaniline energia toitesse. Vahel on see kasulik. CNC pingil kus palju ajameid samal DC siinil ja 1 mootor pidurdab teine kiirendab tarbitakse toiteplokist vähem energiat. Paraku reaalsuses võin tekkida olukord kus kõik laevad energiat tagasi DC siinile. Selleks sisaldab toiteplokk shunt regulaatorit, ehk siis transistor regulaator mille pinge on seatud toiteploki väljundpingest 10-20% kõrgemaks. Kui pinge kerkib selle väärtuseni köetakse liigne soojaks regulaatoril.