Pinge seadmete korpusel

[parksa]

Oskab mõni targem ehk kommenteerida. Nimelt probleem selline, et ühendades audioseadmed, tv, ja ka läptopi vooluvõrku jäävad korpused 90-110 voldise voolu alla. Elektrisüsteem on korteris vene ajastust pärit, ehk kaitsemaandust ei ole. Pistikust mõõtes on 0 ja faas olemas, ja nende vahel 220v. Kui aga ühendan pistikusse seadme, siis selle korpus jääb ca. 100 voldise pinge alla. Üks kummaline asi oli veel see, et kui kolmesoonelise kaabli ühendan kahe soonelisse pistikupessa, siis kaabli vabas otsas on olemas 0 ja faas, kuid kaitsemaanduse klemmil on pinge 96 volti. Millest see tekib? Üks "pädev elektrik" teatud firmast käis kontrollimas, kuid see tohmann ei saanud millestki aru. Saan aru, et lahendus oleks juhtmestiku välja vahetamine, kuid hetkel see üürikorter. Ehk on kellelgi kogemust analoogse situatsiooniga.

Asukoht on Majaka tn. Tallinnas.

[A.S.]

Vs: Pinge seadmete korpusel.

Paraku nii ongi, et kas vahetad korteris elektrijuhtmed välja või lihtsalt "harjud" olukorraga.
Paljudel elektriseadmetel on sees säherdune häirefilter, mis selle probleemi veelgi paremini esile toob.

[tehnoloog]

Vs: Pinge seadmete korpusel.

Kui ei harju, siis tarvitaks läbi piisava võimsusega eraldustrafo? Selle saaks üsna mõistliku panuse eest valmistada vene autotrafot (selle mähist primaarina) kasutades.

[erku]

Vs: Pinge seadmete korpusel.

..Nimelt probleem selline, et ühendades audioseadmed, tv, ja ka läptopi vooluvõrku jäävad korpused 90-110 voldise voolu alla. ..

Minuteada on neil seadmetel plastikkorpused. Millisest korpusest käib jutt?

..Üks "pädev elektrik" teatud firmast käis kontrollimas, kuid see tohmann ei saanud millestki aru...

Meil ei õpetata ülikooliski seda, et miks.. Palju on nõuda "pädevalt elektrikult" teadmisi, kus puudub üldse igasugune vastav haritustase, kogemused jms ning pehme pädevus on võibolla hoopis tema firmal, kus paberil pädevaimaks inimeseks on firmajuhi isa-venna-naabri-lehmalellepoeg, kellega puudub igasugune side ja kes pole jalgagi sinna firmasse tõstnud.

[fre]

Vs: Pinge seadmete korpusel.



Siin karbil on üks tüüpiline võrgufiltri skeem.
Samasugused (ei pea eraldi karbis olema) on arvutite
(ja ka muudel) impulsstoiteplokkidel. Kaks parempoolset
kondensaatorit jagavadki võrgupinge pooleks, nende
vahepunkt on ühendatud seadmete korpusega. Kasuks
tuleb mahtuvustakistuse mõistega tutvumine, ka sellel
elektrikul silmaringi laiendamiseks. Korpustel tekkiv
pinge on ligikaudu 110V, kuid voolutugevus pole
üldjuhul eluohtlik, ebameeldiv aga kindlasti.

[parksa]

Vs: Pinge seadmete korpusel

Kuna lõppvõimendi ja dac on isevalmistatud (mitte minu poolt) siis näiteks dac-i esipaneel on alumiinium, ja lõppvõimendil on näiteks radikad pinge all. Eelvõimendi on metallkorpusega (vanema generatsiooni Technics) ja korpuselt on pinge mõõdetav. Teleril on kroom riba ja sealt on pinge mõõdetav. Läptopilt saab mõõta hingedelt pinget.

Firma päris põranda alune pole. Lähtusin sellest, et ka korteriühistu kasutab sama firma teenust, et ju see siis kõige hullem pole. Aga võta näpust.
Aga kas see pinge korpusel kuidagi ka seadmeid kahjustab?

[fre]

Vs: Pinge seadmete korpusel

.....
Aga kas see pinge korpusel kuidagi ka seadmeid kahjustab?

Otseselt mitte, selle häirefiltri skeem on mõeldud võimalike raadiohäirete
summutamiseks. Küll aga on sellise pinge olemasolu tõttu soovitav kõik
seadmete omavahelised ühendused teha enne nende kõigi elektrivõrku
ühendamist. Kui omavahel seotud seadmed on kõik ühendatud samast
pikendusjuhtmest, peaks selle kaudu ka nende korpused kokku saama,
mis oleks vägagi soovitav.

[A.R.]

Vs: Pinge seadmete korpusel

Sisselülitatud riista puhul tekitab filter korpusesse ca 0,5 toitepingest.

Kui oletada et riist on välja lülitatud ühe juhtme lülitiga, siis on kaks võimalust.
1. Lüliti on faasijuhtmes ja korpusel pinget ei ole.
2. Lüliti on nulljuhtmes ja korpuses on läbi kondensaatori täispinge.
Lisaks veel vool läbi kogu riista ja teise filtrikonde rööpis lisaks.

[dumb_user]

Vs: Pinge seadmete korpusel

Palju seda voolu seal siis on mida sa mõõdad ? Pinge kohta võib arvata aga voolu kohta ei oska arvata.

[murphy]

Vs: Pinge seadmete korpusel

just. erinevad seadmed saavad surma nii kui neid omavahel ühendada, just selle pärast et lüliti on 1 otsa peal. Endal surnud nii 1 arvuti videkaart+ hunnik elektroonikat maanduse puudumise tõttu, samuti üürikorteris aastaid tagasi. Pmst mida sa teha saad on vedada kilbist peenike kollaroheline eraldi, näiteks 2 poolse teibi tükkidega et saaks pärast ära võtta. Toas vead põrandaliistu tagant vms. Teed spets pesa kuhu saad bananaga maanduse juurde lükata. Kilbis võib kasutada kilbi korpuse külge krokoga ühendust. Pole ilus aga peaks asja parandama. 1 ruut kiuline kollaroheline peaks küll igaltpoolt läbi mahtuma kui just euro remont tehtud pole ja kõik praod kinni.

[murphy]

Vs: Pinge seadmete korpusel

Lisaks vanasti oled köökides sellised 3 lameda klemmiga pistikud, seal on ka maandus olemas.

[parksa]

Vs: Pinge seadmete korpusel

Väljendasin valesti ennast. Kõikidel seadmetel on siiski pinge. Voolu ei ole
Aga tundub, et kõige lihtsam lahendus hetkel ongi kaitsemaandus sisse tuua. Juhtmestiku vahetamisest omanik huvitatud ei ole.

[Simpel]

Vs: Pinge seadmete korpusel

"1 ruut kiuline kollaroheline peaks küll igaltpoolt läbi mahtuma kui just euro remont tehtud pole ja kõik praod kinni."[/QUOTE] Kaitsejuht ei tohi olla peenema ristlõikega kui faasijuht.

[Pläsku]

Vs: Pinge seadmete korpusel

Kaitsejuht ei tohi olla peenema ristlõikega kui faasijuht.

Antud olukorras filosoofiline küsimus: kumb on parem antud olukorras, kas ühe ruudune juhe või üldse mitte midagi?

[A.R.]

Vs: Pinge seadmete korpusel

" 1 ruut kiuline kollaroheline peaks küll igaltpoolt läbi mahtuma kui just euro remont tehtud pole ja kõik praod kinni. Kaitsejuht ei tohi olla peenema ristlõikega kui faasijuht.

Selge see et Kaitsejuht peab olema jämedam kui kaitsekorgi traat.

Mul oli kunagi elamine sellises Mustamäe tüüpi paneelmajas.
Seal olid seinte sees ca 2 cm augud pikki paneele.
Sealt käis elekter.