Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Abiks elektroonika kodutööga

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    Abiks elektroonika kodutööga

    Probleem lahendatud, tänud kõigile abistajatele
    viimati muutis kasutaja stella; 23 April 2014, 09:47.

    #2
    Vs: Abiks elektroonika kodutööga

    Vaadake YouTube'is huvitavaid videoid, nautige head muusikat, laadige üles originaalsisu ning jagage seda kõike oma sõprade, perekonna ja kogu maailmaga


    Ei ole õige. Kahjuks. Paraku. Jne..
    viimati muutis kasutaja RaunoK; 22 April 2014, 14:52.
    Vahetada 350W lampvõimendi jääksoojust Kaja Kallase elektrimolekulide vastu.

    Comment


      #3
      Vs: Abiks elektroonika kodutööga

      Kui takistused on võrdsed, siis ülekanne on pool.
      Tegemist on võrdelise jaotamisega.

      Kuidas jaotada 100 euri nii, et mõlemad osalised saaksid samapalju ?
      Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...

      Comment


        #4
        Vs: Abiks elektroonika kodutööga

        Kui koormus panna järgi, siis pinge ikka kukub natukene.
        Vahetada 350W lampvõimendi jääksoojust Kaja Kallase elektrimolekulide vastu.

        Comment


          #5
          Vs: Abiks elektroonika kodutööga

          Esmalt postitatud martinj poolt Vaata postitust
          Kui takistused on võrdsed, siis ülekanne on pool.
          Seda siis kui pingejagurit ei koormata, ehk koormustakistus oleks lõpmata suur. Siin see 1 megaoomi mõju on matemaatiliselt täiesti arvutatav, seda vist teeemaalgatajalt tahetigi. Praktikas ilmselt jah 1 megaoom versus 1 kilooom rolli ei mängi, takistite täpsusklassidki viletsamad.

          Comment


            #6
            Vs: Abiks elektroonika kodutööga

            Esmalt postitatud mikumaku poolt Vaata postitust
            Seda siis kui pingejagurit ei koormata, ehk koormustakistus oleks lõpmata suur. Siin see 1 megaoomi mõju on matemaatiliselt täiesti arvutatav, seda vist teeemaalgatajalt tahetigi. Praktikas ilmselt jah 1 megaoom versus 1 kilooom rolli ei mängi, takistite täpsusklassidki viletsamad.
            Kas ma rääkisin koormusest ? Raha pooleks jagamisel jääb pangale ka teenustasu
            Samuti ei saa torti pooleks jagades mõlemad lapsed võrdselt vaid osa torti jääb noa külge
            Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...

            Comment


              #7
              Esmalt postitatud mikumaku poolt Vaata postitust
              1 megaoom versus 1 kilooom rolli ei mängi, takistite täpsusklassidki viletsamad.
              1 koomi on 1 Moomist 0,1%.
              Hea mõõteriist on kuskil 2,5 - 1 %.
              Seega selle megaoomi mõju jääb juba alla mõõtmistäpsust.
              Esmalt postitatud stella poolt
              Uout=I * R2
              I=E/Rl = 0,1/1000000=0,000001A
              Uout=0,000001 x 1000 = 0,0001V
              Rl on meil mõõteriista takistus.
              E on toiteallika pinge.
              Selline vool läbiks mõõteriista kui me mõõdaks toiteallika pinget.

              Aga me pidime tegema pingejagaja ja mõõtma selle pinget.
              Seda, mis on joonisel märgitud U2.

              ---

              Siin läheb ka jutt nagu matemaatika tunnis kus selgitati et kaks poolt on võrdsed.
              Lõpuks tuli aga ikka välja et suurem pool sellest aru ei saanud.
              viimati muutis kasutaja Scott; 22 April 2014, 20:11. Põhjus: 2 kokku

              Comment


                #8
                Vs: Abiks elektroonika kodutööga

                No ongi see jama alati et enne ülesande lahendamist tuleb hakata ära arvama, kas tegu hüpoteetilise matemaatilise situatsiooniga või peaks ka praktikas ettetulevaid lisatingimusi arvestama, ja milliseid neist.
                Siin:
                -kuna koormustakistuse arvuline suurus on ära toodud, tuleb ilmselt seda arvestada ja kasutada.
                -väljundpinge tuleb arvutada, selle mõõtmisest ei ole sõnagi. Kas koormustakistust mõista mõõteriista sisetakistusena, on antud juhul juba lugeja fantaasia küsimus.

                Comment


                  #9
                  Vs: Abiks elektroonika kodutööga

                  Esmalt postitatud mikumaku poolt Vaata postitust
                  Siin:
                  -kuna koormustakistuse arvuline suurus on ära toodud, tuleb ilmselt seda arvestada ja kasutada.
                  -väljundpinge tuleb arvutada, selle mõõtmisest ei ole sõnagi. Kas koormustakistust mõista mõõteriista sisetakistusena, on antud juhul juba lugeja fantaasia küsimus.
                  Antud on toiteallika EMJ, sisetakistust ei ole - järelikult praktikas näit on ....

                  Comment


                    #10
                    Vs: Abiks elektroonika kodutööga

                    Aitäh kõigile abistajatele. Kas keegi oskaks kasvõi suunata kuidas ma edasi peaks arvutama? Hetkel ei saa kahjuks siinsest arutlusest aru. Oleksin väga tänulik.

                    Comment


                      #11
                      Vs: Abiks elektroonika kodutööga

                      alustada võiks I (voolutugevuse) arvutamisest antud ahelas ehk
                      I = U / (R1 + R2)
                      ja kui vool on teada, siis saaks teada ka pingelangu R2 peal, mis on sama, mis Uout ehk
                      Ur2 = I * R2
                      Uout = Ur2

                      neis valemites R2 peab enne leidma muidugi selle väärtuse koos 1Mega paralleeltakistusega (ehk on veidi väiksem kui R2)
                      paralleel takistuse arvutamise valemit õpilane Kiir otsib ehk ise, aga see oli umbes nagu R1 + R2 / (R1 * R2)

                      Comment


                        #12
                        Vs: Abiks elektroonika kodutööga

                        Esmalt postitatud dieter poolt Vaata postitust
                        ...umbes nagu R1 + R2 / (R1 * R2)
                        Lugeja ja jagaja peab ära vahetama.
                        Ma pakuks Uout=0,049975 V.
                        Väga imelik ülesanne, komakohti tuleb ju kohutavalt ja siit kerkib tahtmatult küsimus: mitu kohta peale koma peaks arvutama? Ja kui ümardamine on lubatud, siis kas 0,05 V on tibens? Ja kui on, siis mille kuradi pärast on vaja vehelda mingi megaoomise koormusega?

                        Comment


                          #13
                          Vs: Abiks elektroonika kodutööga

                          Esmalt postitatud Jeekim poolt Vaata postitust
                          Ja kui ümardamine on lubatud, siis kas 0,05 V on tibens?
                          100mV toiteallika korral ilmselt mitte.

                          Comment


                            #14
                            Vs: Abiks elektroonika kodutööga

                            Esmalt postitatud Jeekim poolt Vaata postitust
                            komakohti tuleb ju kohutavalt ja siit kerkib tahtmatult küsimus:
                            mitu kohta peale koma peaks arvutama?
                            Kunagi füüsika õpingute ajal kulus terve aasta praktikume ja arvutusi selleks
                            et veenda meid, tudengeid, aru saama et on vaja eristada mõõteandmeid ja mõõtmisvigu.
                            Igal tööl pidi olema juures osa, kus võeti arvesse riistadele trükitud täpsusklass.

                            Seega mõõtmine 10 V skaalas, 2,5% riist, tulemus Uv= 0,05±0,25 V
                            Seega mõõtmine 1 V skaalas, 2,5% riist, tulemus Uv= 0,05±0,025 V
                            Seega mõõtmine 0,1 V skaalas, 2,5% riist, tulemus Uv= 0,05±0,0025 V

                            Comment


                              #15
                              Vs: Abiks elektroonika kodutööga

                              No ja jõudsimegi tegelikult selleni, mida Paul juba ütles:
                              Esmalt postitatud mikumaku poolt Vaata postitust
                              No ongi see jama alati et enne ülesande lahendamist tuleb hakata ära arvama, kas tegu hüpoteetilise matemaatilise situatsiooniga või peaks ka praktikas ettetulevaid lisatingimusi arvestama, ja milliseid neist.
                              Kas nüüd häda on küsimuse meile serveerija puudulikus esituses või ongi küsimus puudulikult koostatud... ei tea. Võimalik, et sellel on ka seos mingi kontekstiga, millest tuleneb, mida arvutada, kui täpselt ja kas üldse. Või lihtsalt õppejõule näidata, et oled aru saanud, mida, kust ja millega, ning arvutus ise polegi nii oluline.

                              Comment

                              Working...
                              X