Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Juhtmete värvid

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    Juhtmete värvid

    Elektrimeestel on kindlad reeglid mis värvi peab majas mingi juhe olema.
    Kas must või pruun või sinine.
    Igatahes oli kaitsemaa rohekollane.

    Kena.

    Kas alalisvoolu jaoks on ka olemas mingid sarnased reeglid?
    Testril on tavaliselt + Punane ja maa on must.
    Punase vastand on sinine - nii spekris kui külm-kuum skaalas.
    Seega võiks siis sinine olla negatiivne pinge.

    Kas kuskil on olemas mingi teine kokkulepe-reegel-seadus?
    Või on siin vabadus teha nagu tahad.

    #2
    Vs: Juhtmete värvid

    Punane on saatanast, vaheta kohe musta või pruuni vastu välja ;-)

    Comment


      #3
      Vs: Juhtmete värvid

      Arvuti toiteplokkides on küll mingi süsteem:
      oranž +3,3V
      punane +5V
      kollane +12V
      valge -5V
      lilla +5V Standby
      must 0V

      Vanades lampraadiotest on meelde jäänud, et punane on nagu anoodpinge jaoks olnud.

      Comment


        #4
        Vs: Juhtmete värvid

        Kui tavalist juhet kasutan siis pruun + ja sinine -
        kollaroheline on NC või maandus
        EE orjusest vaba!

        Comment


          #5
          Vs: Juhtmete värvid

          Kui on kaks sama värvi juhet, aga üks on triibuga, siis kumb on + ja kumb - (alalisvoolu puhul)?

          Siiamaani olen elanud teadmisega et miinus märgistatakse ära (LED-idel ja kondekatel näiteks) ja olen enda tehtud asjades kasutanud triibuga juhet miinusena.
          Aga mõned päevad tagasi vaatasin et alati ikka ei ole ka päris nii... siin mul laua peal adapter millel mõlemad juhtmed mustad aga valge triibuga on plus.

          Comment


            #6
            Vs: Juhtmete värvid

            Ei ole reeglit.
            Teed nii, et ise saad aru, ja kasuta otstes õiget või piisavat märgistust.
            Ähmaselt võib öelda, et kui hele-tume paar, siis hele on pluss ja tume miinus.
            K/R võiks jääda ainult kaitsemaaks. GND võiks ikka olla üsna must.

            Näiteid on olnud palju, aga kui oli mingi hädaga vaja kasutada kahe-soonelist pruun-sinist kaablit, siis AC-vend teadis, et sinine on "null" ja pruun faas.
            DC-vend tegi sama kaabliga ühendused, kus pruun mängis GND'd, ja sinine oli +12V.
            Kui DC-vend pidi AC-ühendusi tegema, jäi õnneks kõik korda.
            AC-vend aga võttis pühaks, et sinine on "null", ja mida muud see GND on kui null.
            Ahjaa, AC-vend ei lugenud ka selgitavaid materjale, ja DC-vennal ei lubatud markeerida, kuna "see on ju niiii loogiline".
            Erilahendused.
            PS või mail.

            Comment


              #7
              Vs: Juhtmete värvid

              Miskeid super-hüper-kindlaid reegleid pole jah, kuid paljudel on miskid omad reeglid. Telekomi mehed teevad omamoodi (pinged 48-60 volti), kusjuures neil on tihti nii-öelda üldjuhtmeks üldse pluss, laevanduse jorssidel on miski oma väljakujunenud värvuste järgimise tava, mikihiirte juures võib jälle asi tiba teistsugune välja näha ja nii edasi. Kui viitsida netist standardeid või väljakujunenud tavasid tuhnida, võib lõpuks lolliks ära minna.....

              Comment


                #8
                Vs: Juhtmete värvid

                Ikka on reeglid. Neil kel teadmine, et "tööstusvoolu" pistik 400VAC on punast värvi ja 230V on sinist pikalt seljataha jäänud, lugedes ja vaatates seadmeid ja manuale, koos viidetega standarditele, leiavad ühtset markeeringut igalt poolt.
                Ja tegelikult saabki kohe ka aru, esmamulje, kui krossi vaatad, kas tegija on mingilgi tasemel või mitte.
                Autoskeemid, elektroonika juhtskeemid, tööstusautomaatika jne.. Jah, arvamused lähevad kohati pisku lahku, aga tavaliselt on kas nii, nii, või nii. Segaputru on ikka vähe. Aasia, Euro ja US asjad on malliti erinevad.
                Üks variant näiteks: must on tavaliselt mass või miinus; sinist kasutatakse haruharva mõne madalapingelise signaali tarbeks; valge on väljundsignaal/juhtsignaal; kollane ja roheline on "data", erineval viisil ja kontekstis; pruun on "high-data" või üks peakontroll-signaal; hallid ja mustad numbritega või triibulised on üldkross skeemi järgne; punane on üldpluss madalapingelise-pea-juhtpingega võrdne toitevool või suurus; lilla on eripinge juhuks kus on üldtoite punane või ringluses sarnane pinge ja lilla on eriväärtuseline stabiilne pinge toitmaks näiteks mikrokontrollereid või muid sarnaseid "õrna" tüüpi elektroonikat; helehall on tavaliselt lilla koordi vastus miinus pool, mis ei pruugi omada seost üld-massiga... jne.
                Nühi põllukivi palju tahad, teemantit tast ikka ei saa

                Comment


                  #9
                  Vs: Juhtmete värvid

                  telekomis on sinine miinus ja läheb läbi kaitsme, must on korpuses 50V alalisvoolu toiteseadmete puhul.

                  Comment


                    #10
                    Vs: Juhtmete värvid

                    Eks igas valdkonnas ole omad standardid ja tavad.
                    Autohaagistega seotud kaablitel näiteks on värvid üsna kindlalt paigas. Seal on näiteks üld- ehk miinusjuhe kindlasti valge ja tihti suurema ristlõikega kui teised.
                    Aga paljud asjad muutuvad ajas. Vanemad elektrimehed mäletavad nõukaaegseid kaableid, mil kõik sooned ühevärvilised, nulli kandev aga teistest peenem. Tänapäeval oleks sellise paigaldamine täiesti mõeldamatu. Töös on neid aga üllatavalt palju.
                    Samuti oli vanasti värviliste soontega kaablitel kombeks kasutada nullsoonena musta isolatsiooniga soont. Neidki on veel töös üksjagu.

                    Comment

                    Working...
                    X