Nõukaaegse raadio trafo

[afs]

Vs: Nõukaaegse raadio trafo

Kas 359V on pinge, mis jääb peale lampalaldit 550-st voldist järgi?
Võimendi skeemil on anoodmähise pingeks 304-0-304, mis teeb kokku 608V. Nimipinge on 275-0-275 ehk 550V. Kuidas saab skeemi pinge suurem olla?

[rainadov]

Vs: Nõukaaegse raadio trafo

Siin foorumis on korduvalt juttu olnud siinuspinge efektiivväärtusest ja maksiumväärtusest. Põhikooli füüsika ja matemaatika. Üldjuhul toitefiltri kondensaatorid laetakse max. väärtuseni täis. Lisaks silub pulsatsiooni veel LC, RC või mingi muu elektrooniline filter. Igal alaldil on ka pingelang (ülijuhte meil kasutuses veel pole) ehk seal kukub ka pinge, milline oleneb ka läbivast voolust s.o. koormusest (Ohmi seadus põhikoolist)!

[mats13]

Nõukaaegse raadio trafo

Kui suurt võimsust trafost saab võtta sõltub nii paljudest teguritest, et lihtsam on katsetada.
Kui on väga kahtlane värk siis alustuseks riistapuu toite ahelasse näiteks elektripliit vahele ja mõõta pinget nii riistapuu kui ka pliidi klemmidelt. Kui on näha, et ikka lõvi osa võimsusest läheb riistappuu sisse ja mitte pliidi sisse ei jää (Mitte unustada siiski riistapuu nimivõimsust!) siis panna minutiks järgi ilma pliidita, välja lülitada ja käega katsuda kas trafo on nii kuumaks läinud. et kätt ei saa peal hoida. Kui ei ole siis hoida järel 10 minutit ja uuesti näpuga temperatuuri mõõta. Kui tunni jooksul ka kuumaks ei lähe siis on tarbitav võimsus lubatud piirides. Sellist taktikat kasutasin mina vanasti.

Alaldi juures on lihtne pinget kahe kordistada. Enamusel arvuti toteplokkidel on taga lüliti 110/220 Volti mis lihtsalt sildab 110 V puhul sobivad kohad kokku ja toimub pinge kahekordistamine.

Kui asjal on muuseumi väärtusm, siis ei ole ilus lampi dioodiga asendada. Mõni kavalpea on pannud dioodi lambi pesa jalgade vahele kus eriti näha pole. Töö erinevus on selles, et dioodil on pingelang alla voldi. Lambil on suurem ja vananemisel suureneb veelgi. Lampalaldi ei karda liiga suurt voolu, lühist, nii palju kui diood.