Nõukaaegse raadio trafo

[afs]

Tere,
Sain ühe vana raadio/lintmakk/plaadimängija. Esialgu tekkis mõte kasutada sees olevat lõppvõimu, et teha kitarrivõimendi. Siis aga lugesin soovitusi, et mõistlikum on võtta selle seest tükid ja ehitada ikkagi kitarrivõimendi skeemi järgi. Leidsin ka ehitamiseks erinevaid skeeme ja häid juhendmaterjale ning otsustasin vanast raadiost võtta vaid trafod ja võimalusel alaldi ja lüüdid. Leidsin õnneks ka vana raadio skeemi netist. Nüüd on tekkinud mõned küsimused, millele olen püüdnud vastust leida, aga ei ole leidnud.

1. Toiteplokis peale aladit, 50uf ja 20uf elektrolüüdi vahel olev takisti näeb välja nagu oleks kuuma saanud (värv peal põlenud). Vaatasin, et skeemil on selle takisti peal kirjas 470. Kas seal peaks siis olema 470 oomi takisti? Mõõtes vana takistit, sain väärtuseks 800k. Skeem on siin http://www.gstube.com/schemes/pics/Mr/Romantiki.GIF .
2. Kuidas peaksin primaarmähise 220V vooluvõrku ühendama? Primaarmähisest tuleb 3 juhet. Saan aru, et see on selleks, et oleks võimalik trafo tööle panna ka 120V-ga.
3. Trafo on sellise südamikuga nagu siin http://www.hot.ee/qwerty009/trafo.htm variant A. Kuidas saan kerida sekundaarmähiseid? Sealt südmiku vahelt ilmselt traati läbi ei topi. Kui tarvis nt 550VCT mähis tekitada, siis ilmselt tuleb omajagu keedusid. Kas ma pean siis trafo plaadid laiali lammutama?

[Pläsku]

Vs: Nõukaaegse raadio trafo

1. Kui 800kΩ, siis läbipõlenud.
2. Trafol otsad 1 ja 3 ehk testriga mõõdad, milliste otste vahel on kõige suurem takistus, kui numbreid pole võimalik tuvastada.
3. Trafo tuleb kerimiseks laiali lammutada. Kahtlane, kas sinna nii palju keerde mahub, kui tarvis. Parem kasuta sellist skeemi, mis töötab sellel pingel, mida see trfo välja annab. Ja selle tahvli ABC-120-270 asemel kasuta dioode.

[A.R.]

Vs: Nõukaaegse raadio trafo

selle tahvli ABC-120-270 asemel kasuta dioode.

See tahvel on väga kasulik ehitamiste alustamiseks.
Kui vool läheb suuremaks kui lubatud tuleb sealt sellist haisu et paged kaugele.
Seal on sees seleen alaldi.
Oli vist nii.

[RaunoK]

Vs: Nõukaaegse raadio trafo

Kahjuks selles õpetuse pole mainitud, et keerdude arvutamisel peab arvestama ka mähise traadi eritakistust, mille pärast tuleb mingid % keerde juurde arvestada, et teatud koormusvoolu juures oleks pinge ikka õige.

[M.L]

Vs: Nõukaaegse raadio trafo

Trafo arvutaja: http://voibla.ee/trafo/

[afs]

Vs: Nõukaaegse raadio trafo

Aitäh kõigile abivalmiduse eest! Igal sammul tekib aga järjest uusi küsimusi. Panen allapoole ka lingid võimendi skeemile, mille esialgu valisin ja lingi skeemis kasutatava trafo admelehele.
http://www.ax84.com/static/october/AX84_October_Club_090519.pdf
http://www.hammondmfg.com/pdf/EDB270EX.pdf

1. Võimendi skeemis kasutatav 550V sekundaarmähis on keskväljavõttega. Kui mu nõukatrafo sekundaar pole seda, siis kas see tähendab automaatselt, et ma oma trafot kasutada ei saa ilma uuesti mähkimata?
2. Nõukatrafo keskväljavõttega sekundaarmähis näitab lõpmatut takistust kõigi otste vahel ja pinget välja ei anna. Järeldan, et mähisetraat katki. Kas järeldan õigesti?

Praeguseks olen trafolt lolli peaga pealmise mähise maha lõhkunud, mõõtmata selle pinget. Teine mähis andis 6,5 V. Ilmselt lampide küte. Kolmas mähis on siis minu arvates katki. Edasi pole mõõtnud, kuna seni asja ära ajanud 250V mõõtepiirkonnaga multimeetriga ei lähe igaks juhuks järgmiste mähiste kallale vaid hangin kõrgema pinge jaoks mõeldud riista.

[Pläsku]

Vs: Nõukaaegse raadio trafo

1. Kasutad nelja dioodiga alaldit, nagu raadio trafo originaalskeemis on, seal küll see tahvel, mis asendab dioode, või siis alaldussilda. Seda lambiga alaldamist vene trafoga ei saa teha, õigemini küll saab, aga siis on tegemist poolperioodalaldiga, mitte täisperioodalaldiga.
2. Jäi arusaamatuks, millist sekundaarmähist mõtled, ega mitte arva sekundaaride ja primaari vahelist varjestust mähise väjavõtteks või mõtled seda keskväljavõttega lampide küttemähist. Ära rohkem lammuta, kuni asjad pole päris selged, tundub, et oledki juba trafoga üht-koma-teist pekki keeranud.

[afs]

Vs: Nõukaaegse raadio trafo

1. Mis võiksid olla argmedid dioodidega alaldi või lambiga alaldi valikul, kui see oleks võimalik? Saan aru, et minu trafo korral ei saa valida, aga huvi pärast küsin.
2. Keskväljavõttega mähise all pidasin silmas skeemil numbritega 9;10;11 olevat mähist. Minu arusaamist järgi on pealmine mähis numbritega 7;8. Sealt järgmine 12;13, mis andis 6,5V. 9;10;11 ei andnud pinget ja takistust polnud. Lammutada polnudki rohkem plaanis. Selle pealmise mähise lammutasin ära algul, kui arvasin, et niikuinii tuleb kõik peale primaari uuesti mähkida.

[rainadov]

Vs: Nõukaaegse raadio trafo

Küttemähis- vähe keerde, kerge suhteliselt mähkida, väike pinge, traat jäme, sest voolu on vaja palju, võrgumähis ja anoodmähis -palju keerde (keeruline-töömahukas mähkida) + traat peenike, voolu suhteliselt vaja vähe, pinge suur=vaja head isolatsiooni, et ei oleks ülelööki kihtide vahel või läbilööki traadi isolatsioonist!
Harjutamine teeb meistriks!

[A.R.]

Vs: Nõukaaegse raadio trafo

Mis võiksid olla argmedid dioodidega alaldi või lambiga alaldi valikul, kui see oleks võimalik? Saan aru, et minu trafo korral ei saa valida, aga huvi pärast küsin.

Möödunud sajandi alguses leiutati elektronlamp.
Kuidagi oli tarvis saada vahelduvvoolust alalist.
Tehti valmis lampdiood.
Ühe dioodiga sai väga kõikuva pinge, võeti kasutusele kaks dioodi ja keskpunktiga trafo.

Siis saadi tehtud seleeni baasil alaldaja.
Kahe dioodiga oli samasugune nagu lampdiood, ainult väiksem ja kütet ei vajanud.
Kui teha neljast dioodist nn sild siis sai hakkama ka ühe trafo mähisega.

Kui saadi tehtud germaaniumi või räni baasil dioodid siis need olid mugavamad.
Pandi ka kõik 4 dioodi ühte korpusesse ja nii neid kasutakse.

Lampdioodi sisetakistus oli suurem ja ta läks kuumemaks kui pooljuhtdiood.
Mõned vaged olid siis sellised.

[Pläsku]

Vs: Nõukaaegse raadio trafo

Aga pane nüüd trafo kokku ja vaata, et ikka nii, et üks E-plekk ühelt poolt ja teine jälle teiselt poolt südamikku sisse. Siis mõõda mähise 5-6 pinge ära. Ma pakuks, et see on umbes 240-250 volti, pole küll seleenalaldile mõeldud trafot kohe käepärast, et mõõta. Miski pärast on mul mulje jäänud, et seleenalaldiga on kondensaatoril pinge tunduvalt väiksem kui 1,4xsekpinge. Kunagi tahtsin sellist sellenitahvlit dioodidega asendada, aga pinge oli kohe 300+, samal ajal, kui seleeniga umbes 260.

[mats13]

Vs: Nõukaaegse raadio trafo

Kahjuks selles õpetuse pole mainitud, et keerdude arvutamisel peab arvestama ka mähise traadi eritakistust, mille pärast tuleb mingid % keerde juurde arvestada, et teatud koormusvoolu juures oleks pinge ikka õige.

See traadi eritakistus in tühine viga, ei tule arvesse. Loodetavasti kasutad ikka vaske. Aga kui palju voolu peab traadist läbi minema? selle järgi valid jämeduse.
NLiidu aeg oli paljudel trafodel kaks 1 väljavõttega primaarmähist. 220 V puhul spetsaalse pistiku abil
lülitati kummastli mähisest pikem osa järjestikku ja 110 puhul samad osad paralleelselt. l27 V toite puhul mõlemad primaarid kogu pikkuses paralleelselt.

[Pläsku]

Vs: Nõukaaegse raadio trafo

Trafo arvutamisel soovitatakse sekundaarmähise arvutatud keerdude arvu suurendada 1,05 korda, näiteks anoodmähis, suurema voolu korral (lampide küte) 1,1 korda.

[afs]

Nõukaaegse raadio trafo

Mõõtsin trafost tulevad pinged ära. Sain sealt 5 erinevat pinget. 259V; 6,5V; 5,3V; 25V ja 30V.
Minu valitud võimendi skeemile ettenähtud trafo pinged on 550V; 6,3V ja 5V.
Kas on võimalik pingekordistiga olemasoleva trafo pinget tõsta 2x, siis tuleks pingeks 518V? Kas siis langeb sekundaarmähise vool ka 2x? Kas on võimalik sekundaarmähise vool teada saada, kui ei tea traadi läbimõõtu?


Kas sekundaarmähise voolu saan ohmi seadusega? Et kui mähis annab 259V ja takistus 82,6ohm, siis vool 3,13A? Kui see vool pooleks jagada siis on selle trafoga http://www.hammondmfg.com/pdf/EDB270EX.pdf võrreldes küll päris suur varu...

[Pläsku]

Vs: Nõukaaegse raadio trafo

Anoodmähise pinge on siis ~260V. Täisperioodalaldiga peaks saama max alaldatud pinge 260 x 1,4 = 364V. Võmendil vaja 359V, peaks nagu sobima.
Voolu teada saamiseks on vaja traadi (vase) läbimõõtu.Siis valemiga d=1,13 ⱱ(I/Δ)
d - traadi läbimõõt mm
I - vool A
Δ - voolutihedus A/mm² trafodel võimsusega 50...100W on 2,5...3,0
ⱱ - ruutjuur