Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Uus avastus - metallide külmjootmine

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #46
    Vs: Uus avastus - metallide külmjootmine

    Just-just, vorsti näite puhul peaks ohmimeetri otsad olema vorstiviilu vastasväliskülgedesse torgatud. Tegelt võiks trükkplaadi radade puhul kasutada illustreerivalt sellist pilti.

    Seal kohe arusaadav, et kui nt 0,2mm rada teha 5 korda paksemaks, siis on ta elektrijuhtivuselt võrdväärne 1mm rajaga. Elektritjuhtiva liimiga sama lugu, et mida paksemalt määritud, seda paremini juhib.
    viimati muutis kasutaja martk; 28 m 2016, 19:32.
    Digital is like formaldehyde, first it kills the music, then it stores it forever.

    Comment


      #47
      Vs: Uus avastus - metallide külmjootmine

      Termopastat paned kah protsessorile ikka võimalikult paksu kihi et paremini juhiks?
      Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.

      Comment


        #48
        Vs: Uus avastus - metallide külmjootmine

        Tertmopastat panen võimalikult õhukese kihi, kuid kui valin trükkplaati, siis pigem võtan selle, kus vase kiht kõige paksem:
        Digital is like formaldehyde, first it kills the music, then it stores it forever.

        Comment


          #49
          Vs: Uus avastus - metallide külmjootmine

          Esmalt postitatud Svago poolt Vaata postitust
          Ohh issand! Mitte midagi ei saanud Sa aru. Sinu teooria järgi on suurema ristlõikega juhtme (vooluraja) takistus suurem kui väiksemal!!!
          Antud ühiku puhul paksuset ei räägita üldse, on pindala takistus ühekordse kihi korral temperatuuril 85C.
          Kui kihi paksusest ei räägita, kas ta siis mõju ei avalda?
          Ja seda ristlõiget sai ju kogu aeg ainult vähendatud. Ju siis pidi ka takistus üha kasvama.

          Katsun veelkord seletada.
          Meil on kaks juhtivat pinda ja nende vahel kolmas, mitte eriti hea juht.
          Olgu need pinnad 10 x 10 mm. Seda võiks kujutada 100 rööbiti oleva 1x1 mm samba või takistusena.
          Siis peaks olema ühe samba takistus 100 korda suurm kogu pinna takistuseks.
          Kui nüüd seda ühte 1x1 mm sammast teha 10 ribaks saame 1 mm laiuse ja 0,1 mm paksused ribad kahe plaadi vahele.
          Seda kahe plaadi vahelist riba võib kujutada ka trükkplaadi kahe raja vahel olevana.
          Radade vahe vastaks siis sellele algsele plaatide vahele.
          See peaks nüüd olema vajadusel pikemaks tehtav ja siis peaks takistus kasvama.
          Kõik operatsioonid ainult suurendavad takistust kahe juhi vahel.

          Mis siin valesti oli?

          Ja antud toode pole mõeldud trükkplaatide radade valmistamiseks. Saab kasutada küll radade remondil.
          Aga MÕELDA kasutamisvõimaluse üle ei ole VIST keelatud.
          Kaheksakümnendate keskel sai mainatega plaate joonistatud, söövitatud
          ja juhtivast tindist unistatud ning ka natuke katsetatud.
          Ja "Sõjaväes oli elektroonika ju lihtne. Oli stukovina ja hujovina" on Sinu lause.25-01-16, 17:39
          Minu mälestused ja ühe teise mehe paanikahoog
          Ega seal tõesti sügavat teooriat eriti ei õpetatud.

          Comment

          Working...
          X