Vs: Uus avastus - Metallide külmjootmine
Hüvasti, kuum jootmine – elektroonikat on mõistlik hoopis külmalt liimida!
Väga optimistlik lause
Tina sulatamine aga nõuab kuumust ja aina peenemaks muutuvad kiibid ei talu seda kohe üldse.
Enamus tänapäeva komponente taluvad temperatuuri +250°C, gabariidist olenemata. Jootmisel ahjus, tuleb teha vaid vastav jooteprofiil, et väikesed komponente üle ei kuumutataks.
Kuid miks ei võiks jootmise asemel kasutada hoopis liimimist? Hea mõte, aga sobivat liimi polnud, kirjutab AM.ee.
Selline liim oli juba ammu olemas – kasutati näiteks autode aknasoojenduse remondil.
Liim koosneb kahest nanokomponendist, millest üks kantakse ühele, teine teisele liimitavale pinnale. Üks komponent sisaldab pinnal galliumi, teine indiumi. Kumbki liimi pool moodustab harjataolise struktuuri, mis kokku surudes hästi haakub ja kinnitub. Kokku surudes liimib uus liim toatemperatuuril ja hakkab elektrit juhtima nagu tinajoode. Kuna Mesoglue liimib ülikiiresti, siis tuleb enne muidugi asjad läbi mõelda ja paika panna, et pärast poleks vaja valesti kokku liimitud asju lahti murdma hakata.
Sellist meetodit võib kasutada üksikkomponentide puhul, mitte suue komponentide arvuga trükkplaatide masstootmises.
Pindmontaažil kantakse läbi trafareti kas tinapasta või liim lainejootmiseks trükkplaadile pastamasinas. Edasi tegelevad tootmisega komponentide ladumismasinad, siis jooteahi. Olenevalt kinnitusliimist, kuumutatakse teda kuivamiseks 110..130°C juures ahjus. Kui liim kuivab kiirelt, jääks see trafareti külge ja pastamasina puhastuspaber ei jõuaks seda puhastada. On olemas ka liimirobotid, mis kannavad liimi plaadile (näiteks mobiiltelefonide mõningad komponendid, mida on vaja kaitsta kukkumise vastu), kuid teise liimiosa massiline kandmine igale komponendi igale jalale on küll väga raske ja aeganõudev. Lisaks veel kokkusurumine.
Hüvasti, kuum jootmine – elektroonikat on mõistlik hoopis külmalt liimida!
Väga optimistlik lause
Tina sulatamine aga nõuab kuumust ja aina peenemaks muutuvad kiibid ei talu seda kohe üldse.
Enamus tänapäeva komponente taluvad temperatuuri +250°C, gabariidist olenemata. Jootmisel ahjus, tuleb teha vaid vastav jooteprofiil, et väikesed komponente üle ei kuumutataks.
Kuid miks ei võiks jootmise asemel kasutada hoopis liimimist? Hea mõte, aga sobivat liimi polnud, kirjutab AM.ee.
Selline liim oli juba ammu olemas – kasutati näiteks autode aknasoojenduse remondil.
Liim koosneb kahest nanokomponendist, millest üks kantakse ühele, teine teisele liimitavale pinnale. Üks komponent sisaldab pinnal galliumi, teine indiumi. Kumbki liimi pool moodustab harjataolise struktuuri, mis kokku surudes hästi haakub ja kinnitub. Kokku surudes liimib uus liim toatemperatuuril ja hakkab elektrit juhtima nagu tinajoode. Kuna Mesoglue liimib ülikiiresti, siis tuleb enne muidugi asjad läbi mõelda ja paika panna, et pärast poleks vaja valesti kokku liimitud asju lahti murdma hakata.
Sellist meetodit võib kasutada üksikkomponentide puhul, mitte suue komponentide arvuga trükkplaatide masstootmises.
Pindmontaažil kantakse läbi trafareti kas tinapasta või liim lainejootmiseks trükkplaadile pastamasinas. Edasi tegelevad tootmisega komponentide ladumismasinad, siis jooteahi. Olenevalt kinnitusliimist, kuumutatakse teda kuivamiseks 110..130°C juures ahjus. Kui liim kuivab kiirelt, jääks see trafareti külge ja pastamasina puhastuspaber ei jõuaks seda puhastada. On olemas ka liimirobotid, mis kannavad liimi plaadile (näiteks mobiiltelefonide mõningad komponendid, mida on vaja kaitsta kukkumise vastu), kuid teise liimiosa massiline kandmine igale komponendi igale jalale on küll väga raske ja aeganõudev. Lisaks veel kokkusurumine.
Comment