Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Uus avastus - metallide külmjootmine

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #31
    Vs: Uus avastus - metallide külmjootmine

    Esmalt postitatud A.R. poolt Vaata postitust
    Kunagi sai katsetatud pliiatsi või tušiga plaadile juhtmeid joonistada.
    Kui see "liim" on juht, siis saab plotteriga "trükkplaati" joonistada ja polegi söövitust vaja.
    Seega ennustan, et aastate pärast hakatakse algkoolis tööõpetus tundides lihtsamaid skeeme kokku panema, lapsed saavad liimida, kel kunsti annet ei ole valivad tehnika kallakuga klassi valida
    Vahetada 350W lampvõimendi jääksoojust Kaja Kallase elektrimolekulide vastu.

    Comment


      #32
      Vs: Uus avastus - metallide külmjootmine

      See oleks tore kui elektroonikaga tutvumine oleks varasem sest mina kooli füüsikast mäletan et elektri teemast mindi eriti suure kaarega üle, põhikoolis ja ka keskoolis sellepärast pidingi ikkagi elektrialast haridust omandama minema...


      Esmalt postitatud RaunoK poolt Vaata postitust
      kel kunsti annet ei ole valivad tehnika kallakuga klassi valida
      Kino ja teatri saalides olen näinud kallakuga põrandat...huvitav kas siin mingi seose leiab ?
      http://hparchive.com/
      https://worldradiohistory.com/index.htm

      Comment


        #33
        Vs: Uus avastus - metallide külmjootmine

        Elektrit ja soojust juhtivaid liime on palju, on nagu kirjuid koeri. Enamus koosneb Ag (ca 80%) + epo + kõvendi.
        Mõnda sobib isegi elektroonikas kasutada:

        http://hollandshielding.de/92-Elektrisch_Leitender_Kleber

        Elektroonikahuvi tekitamine on kinni õpetajates – kui hästi oskab õpilastes huvi tekitada, kui hästi jagab valdkonda. Mäletan esimest keemiatundi, kus tehti paukgaasiga katseid. Plekist 0,8l hernepurk lendas pauguga vastu keemiaklassi lage ja kõik poisid olid sillas

        Comment


          #34
          Vs: Uus avastus - metallide külmjootmine

          Huvitav mis on selle sodi eritakistus? mΩ/cm² <100 Mis see on?
          Elektroonikahuvi tekitamine on kinni õpetajates – kui hästi oskab õpilastes huvi tekitada, kui hästi jagab valdkonda.
          Ehitasime koolis 10 m raadiojaama. Aitasid raadioamatöötid ja Isotamme raamat.
          Lennuväli andis kastid aga saatja lampe ei saanud osta, kallis oli.
          Direktor andis 10 (või oli 25) rubla ja saime poest 2 tk GU50. Jaam sai tööle.

          See on nagu Oomi seadus.
          Mida rohkem (õpetaja) pressib seda rohkem (mõistust) juurde tuleb.
          Või kui takistusi vähendada - siis ka tulemus suureneb.
          ___
          Siit paistavad ka kaasaja võimalused

          Comment


            #35
            Vs: Uus avastus - metallide külmjootmine

            „Pressimisest“ küll kasu ei ole – eelkõige tuleb ikka huvi tekitada. Kooli ajal ma lausa vihkasin vene keele õpet. Meil pressiti tollal kõvasti (polnud mingit vabatahtlikkust) ja meie hakkasime muidugi vastu – selle tulemusena vahetus 3 vene keele õpetajat. Ühest noorest õpetajast hakkas meil isegi kahju, ta hakkas lahkudes nutma ja viisime talle klassiga sületäie roose. Huvi ja oskamine tekkis alles "Радио" ajakirjade lugemisel.

            Ma olen ka 3 aastat kohakaaslusega õpetanud koolis elektroonikat, et saada firmale järelkasvu. Paaril aastal andnud koolis autoõpetust. Tööl koolitanud protsessiinsenere, monteerijaid, remondimehi, hooldemehi jne. Samuti õpetasin kroonus sõduritele raadiotehnikat ja taaselustasin raadiojaamade remonditöökoja. Tulemusena remontisime kõik Kaliningradi sõjaväepiirkonna raadiojaamad.

            Keskkoolis tuli 9. klassi elektroonikatundi üks Kaagvere tüdruk, kes oli saadetud ümberkasvatamisele. Ta jäi esimesse tundi hiljaks, viskas portfelli kaarega üle õpilaste peade viimasesse pinki ja andis ühele poisile litaka vastu pead. Mulle nähvas, et milleks talle elektroonika. Vahetunni ajal toppis mu diplomaadi ääreni ajalehetükke täis. Esimeselt kontrolltöölt pani poppi jne. jne. Aga 3 aastat õpetust talle vene armee koolituse õpetuse kohaselt, ta sooritas eksamid ja oli esimene, kes firmasse tööle tuli monteerijana

            Armee põhilauseks oli ju, et sõdurit tuleb õpetada niikaua, kuni lõpuks ise ka asjast aru saad

            Huvi tekitamisest räägivad anekdoodidki:

            Ei saanud need õpetajad ohjata ühte põrgulikku klassi. Ei üks ega teine geograafiaõpetaja saanud oma tundi pidada. Noh, tuli siis värske ülikoolilõpetaja praktikale.
            Saadeti teine siis geograafia tundi. Direktor ja vabad õpetajad kohe võidurõõmsalt ukse taha kuulatama, et mis juhtub. Algul kostus klassi poolt kohutav röögatus ja siis oli aga vaikus kuni tunni lõpuni.
            Pärast õpetajate toas kõik pärimas, et mis ja kuidas? Õpetajanna vastus oli lühike:
            "Lähen klassi - lõugavad. Eks ma siis küsisin: "Kuulge, teie munnijuurikad ja tupeloputajad, kas te preservatiivi gloobusele tõmmata oskate? Üksainus küsimus oli klassi poolt - "Mis see gloobus on?" Noh, eks ma siis terve tunni rääkisin neile gloobusest ja maateadusest."
            viimati muutis kasutaja Svago; 25 m 2016, 16:04.

            Comment


              #36
              Vs: Uus avastus - metallide külmjootmine

              Esmalt postitatud Svago poolt Vaata postitust
              „Pressimisest“ küll kasu ei ole
              See pressimine on Oomi seaduse pinge analoog. Üldistatud OOM, kehtib tavaelus ja jääb inimesele meelde.
              – eelkõige tuleb ikka huvi tekitada. Kooli ajal ma lausa vihkasin vene keele õpet. Meil pressiti tollal kõvasti (polnud mingit vabatahtlikkust) ja meie hakkasime muidugi vastu – selle tulemusena vahetus 3 vene keele õpetajat. Ühest noorest õpetajast hakkas meil isegi kahju, ta hakkas lahkudes nutma ja viisime talle klassiga sületäie roose. Huvi ja oskamine tekkis alles "Радио" ajakirjade lugemisel.
              Junõi tehnik oli ka tore ajakiri.
              Armee põhilauseks oli ju, et sõdurit tuleb õpetada niikaua, kuni lõpuks ise ka asjast aru saad
              Sõjaväes oli elektroonika ju lihtne. Oli stukovina ja hujovina. Tuli kokku panna.
              Aga kõik mis mõõtis tuli korda saada. Hea aeg õppimiseks.

              Kui avastati, et meil mõõtelaboris ei olnud õigust allkirjastada mõõteriista kontrolli, käisime Bakuus eksamil.
              Minu üks küsimus oli mittelineaarsusmõõtja kontroll. Vastasin ühele majorile. Tuli jutuks testis olevad probleemid.
              Jäi nõusse et testis on mõningad ebamäärasused.
              Lõpuks sain õiguse kontrollida kõiki NSVL elektri- ja raadimõõteriistu.
              (Siiani pole seda paberit vaja läinud.)

              Edaspidi ikkagi mingit vahet polnud. Aegajalt mähkisid testri raami või siis
              kontrollisid lokaarori testsignaali generaatorit.
              "Ei saa kuidagi tundlikkust kätte. Kas on ikka õige näit."

              Comment


                #37
                Vs: Uus avastus - metallide külmjootmine

                Esmalt postitatud A.R. poolt Vaata postitust
                Junõi tehnik oli ka tore ajakiri.
                Eks ta püha kolmainsus oli jah, Radio, Modelist-Konstruktor ja Junõi Tehnik. Noh ja mingil määral võib perioodikaks liigitada ka VRL-i (V Pomoshtsh Radioljubitelju). Junõi Tehnik oli siiski elektroonika poolest lahja, aga seal ilmus jälle miskeid ulmejutte ka, mida sai koolipoisina puretud. Aga nii see keeleoskus tekkis, kooli vene keele tunnid olid mõttetud selle praktika kõrval......

                Comment


                  #38
                  Vs: Uus avastus - metallide külmjootmine

                  Sõjaväes oli elektroonika ju lihtne. Oli stukovina ja hujovina.

                  Kuidas võtta, tuli remontida igasuguseid raadiojaamu - alates P-105; P-108M; P123; P-140 kuni 1kW raadiojaamani P-118, kus lõpplambi anoodpinge oli kV-des. Igaüks oma skeemi ja tööpõhimõttega.
                  Enamus muidugi joodetavate jalgadega sõrmlampidel ja kinnijoodetud varjetopsikutes – seetõttu kehv remontida.. Öeldi küll, et õppida saab pea ja jalgade kaudu. Pressimise e. jalgade meetodil poleks neid küll korda saanud – tuli ikka leida sellised ajateenijad, kes olid elus kolbi käes hoidnud.


                  Huvitav mis on selle sodi eritakistus? mΩ/cm² <100 Mis see on?

                  Lõpuks sain õiguse kontrollida kõiki NSVL elektri- ja raadimõõteriistu.

                  Elfa koduperenaised igatahes said aru ja mu kass ka noogutas teadja näoga

                  100mΩ = 0,1Ω

                  Kui raja laius on 1cm ja pikkus 1cm, siis on tema takistus alla 0,1Ω. Kui rada on 1mm laiune ja 1cm pikkune, siis on tema takistus alla 1Ω. Muidugi on asi suhteline, sest takistus sõltub kihi paksusest ja see omakorda viskoossusest. Viskoossus oli vanasti seotud temperatuuriga. Samuti ei keela keegi mitmekordse kihi kasutamist.

                  Comment


                    #39
                    Vs: Uus avastus - metallide külmjootmine

                    Esmalt postitatud Svago poolt Vaata postitust
                    Sõjaväes oli elektroonika ju lihtne. Oli stukovina ja hujovina.
                    Kui üks ajateenija sai elektrilöögist surma siis peeti meile selles stiilis loeng ja
                    keelati kogu ringkonnas elektri poole vaatamine.
                    Küsisime oma majorilt et kuidas siis nüüd, vastus oli "Jama, jätkake."
                    Peeti ka ohutustehnika loeng, öeldi et ei tohi elektrilööki saanut maa sisse kaevata.
                    Kaevamine olevat selleks et elekter tuleks kehast välja.
                    Muidugi olevat see väga kasulik aga maa all ei saa teha kunstlikku hingamist. See oli keelu põhjus.

                    Pressimise e. jalgade meetodil poleks neid küll korda saanud – tuli ikka leida sellised ajateenijad, kes olid elus kolbi käes hoidnud.
                    Meie käest uuriti kuidas töötab magnetelektriline mõõteriist.
                    Aga elektromagneetiline, dünaamiline? Aga ostsillograaf? Mis on Z kanal?
                    horošoo.

                    Ilmselt pole siis sageli kohatud sellist Oomiseadust tutvustavat pilti ja kuuldud sellises stiilis tutvustust,

                    Aga nii jääb paremini meelde. Saab mõista elektrone, inimesi, taimi. Kõik toimivad sarnaselt.

                    Huvitav mis on selle sodi eritakistus? mΩ/cm² <100 Mis see on?
                    Ainete eritakistust mõõdetakse tavaliselt ühikutes Ω*m. Seega takistusühik korda pikkusühik.

                    Elfa koduperenaised igatahes said aru ja mu kass ka noogutas teadja näoga
                    Ju neil on teistsugune lähenemine. Ilmselt nad suruvad midagi kokku ja ei tõmba joont kahe punkti vahele.

                    Oomipoes mindi täna mingit sarnast liimi riiulilt otsima. Oli otsa saanud.
                    Kui tuleb uus partii proovime ära.
                    [/QUOTE]

                    Comment


                      #40
                      Vs: Uus avastus - metallide külmjootmine

                      Katsuks arvutada kas see liim sobib juhtmete joonistamiseks trükkplaadile.
                      1x1 cm 0,1 oomi kahe pinna vahel.
                      Kui suur see "vahe" on?
                      Hambapasta nihkkaliibri vahel annab umbes 0,1 mm.
                      Olgu nii, arvutame. 1 mm laiune, 0,1 mm paks rada kahe mikroskeemi jala vahel, ca 2 mm.

                      Algseis:
                      0,1 oomi, 10 x 10 x 0,1 mm.
                      kui laius oleks 1 mm oleks takistus 1 oom,
                      kui siis paksus oleks 0,1 mm oleks takistus 100 oomi.
                      Kui siis kihi paksus oleks 0,1 mm asemel 2 mm oleks takistus 2000 oomi.
                      Sobiks vist rohkem takistite joonistamiseks kui juhtmeteks.
                      Jutt on sellest liimist, indium oli täitsa metalli moodi.
                      viimati muutis kasutaja A.R.; 28 m 2016, 12:18.

                      Comment


                        #41
                        Vs: Uus avastus - metallide külmjootmine

                        Esmalt postitatud A.R. poolt Vaata postitust
                        Katsuks arvutada kas see liim sobib juhtmete joonistamiseks trükkplaadile.
                        1x1 cm 0,1 oomi kahe pinna vahel.
                        Kui suur see "vahe" on?
                        Hambapasta nihkkaliibri vahel annab umbes 0,1 mm.
                        Olgu nii, arvutame. 1 mm laiune, 0,1 mm paks rada kahe mikroskeemi jala vahel, ca 2 mm.

                        Algseis:
                        0,1 oomi, 10 x 10 x 0,1 mm.
                        kui laius oleks 1 mm oleks takistus 1 oom,
                        kui siis paksus oleks 0,1 mm oleks takistus 100 oomi.
                        Kui siis kihi paksus oleks 0,1 mm asemel 2 mm oleks takistus 2000 oomi.
                        Sobiks vist rohkem takistite joonistamiseks kui juhtmeteks.
                        Jutt on sellest liimist, indium oli täitsa metalli moodi.
                        Ohh issand! Mitte midagi ei saanud Sa aru. Sinu teooria järgi on suurema ristlõikega juhtme (vooluraja) takistus suurem kui väiksemal!!!
                        Antud ühiku puhul paksuset ei räägita üldse, on pindala takistus ühekordse kihi korral temperatuuril 85C.

                        Ja antud toode pole mõeldud trükkplaatide radade valmistamiseks. Saab kasutada küll radade remondil.

                        Ja "Sõjaväes oli elektroonika ju lihtne. Oli stukovina ja hujovina" on Sinu lause.25-01-16, 17:39
                        viimati muutis kasutaja Svago; 28 m 2016, 14:04.

                        Comment


                          #42
                          Vs: Uus avastus - metallide külmjootmine

                          Tundub, et olen A.R. tekitanud asja vastu huvi (loodan, et naine ei pushi teda tagant) siis teen puust ja punase.


                          1cm² ühe kihi takistus on 1cm tagant mõõtes väiksem kui 0,1Ω


                          2 mm laiune rada, pikkusega 1cm on takistusega 0,5Ω


                          2 mm rada pikkusega 10cm on takistusega 5Ω


                          Kui nüüd 2mm rajale kanda peale 2. kiht, siis on takistuseks 2,5Ω.(takistite paralleelühendus)


                          Kui kanda peale 5 kihti, siis on takistuseks 1Ω jne.


                          Antud toode on mõeldud kuumust kartvate komponentide elektriliseks ühendamiseks (jootmise asemel) trükkplaadiga. Samuti saab sellega parandada trükkplaadi katkenud radasid.
                          Ilmselt kõlbab ka trükkplaadi radade valmistamiseks, kus raja takistus pole nii oluline – näiteks KMOP loogika jne. jne. Muidugi toiterajad võiks suurema hulga loogika puhul teha klassikaliselt metallsiinidega.

                          Comment


                            #43
                            Vs: Uus avastus - metallide külmjootmine

                            Ma saan ikka sedasi aru et 1cm2 väga õhukese kihi takistus on 0,1 oomi. Kui kihti paksemaks ajada ehk nö juhtme pikkust tekitada siis läheb asi täiesti käest ära. 1mm2 lõpmata lühike juhe oleks juba 10 oomi, edasi on juba kilo-megaoomid. Mingit vähegi voolu tarbivat asja sellega järelikult liimida ei kannata või ei saa keegi millestki aru?
                            Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.

                            Comment


                              #44
                              Vs: Uus avastus - metallide külmjootmine

                              Esmalt postitatud elukaz poolt Vaata postitust
                              Ma saan ikka sedasi aru et 1cm2 väga õhukese kihi takistus on 0,1 oomi. Kui kihti paksemaks ajada ehk nö juhtme pikkust tekitada siis läheb asi täiesti käest ära.
                              Et siis üks vorsti viil on sinu jaoks 0,1 oomi, kaks viilu on 0,2 oomi jne.

                              Päris omapärane lähenemine
                              Digital is like formaldehyde, first it kills the music, then it stores it forever.

                              Comment


                                #45
                                Vs: Uus avastus - metallide külmjootmine

                                OLeneb, kuidas vorsti lõigatakse ja kuhu ohmimeetri otsad torgatakse.

                                Comment

                                Working...
                                X