Vool elektriahelas ja transistor

[Jagnar]

Tervist!

Ma olen selline, et kui ma mõne elektroonilise või jumal teab mis vidina peale mõtlen, siis ma pean ilmtingimata tajuma, kuidas ta töötab ja mis tema tööpõhimõte on. Kõigepealt seletage mulle uudishimulikult ära kuidas elektrikaablitega seinas näiteks on. Olen ma õigesti aru saand et sinine on neutraal ja seega seal voolu ei edastata vaid see on nagu miinusjuhe vms? Kui nii siis kuidas toimib süsteem et ma võin juhet pistikusse panna mõlemat pidi? Et selles paigaldises on siis mingisugune komponent mis vastavalt sellele kuidas olema peab juhib faasist tuleva voolu õigesse kohta? Või kui ma saan asjadest maru valesti aru siis üritage selgitada . Ning mis muudab vahelduvvoolu alalisvooluks?

Kannatage mu teadmatus ära .
Ette tänades, Jagnar! 😄

[katkine]

Vs: Vool elektriahelas ja transistor

http://www.falstad.com/circuit/

See on tore mänguasi, mis toob vast vastuse mõnele küsimusele. Vihjeks, et AC on vahelduv, DC on alalis.

Vahelduvvoolu teeb alalisvooluks alaldi. Alaldeid on olemas erinevaid.

[vanemleitnant]

Vs: Vool elektriahelas ja transistor

Kannatage mu teadmatus ära

Mitmendas klassis algavad füüsikatunnid? Ootad äkki sinnamaani?

[A.R.]

Vs: Vool elektriahelas ja transistor

Mitmendas klassis algavad füüsikatunnid? Ootad äkki sinnamaani?

Inimene oskab lugeda. Milleks need füüsikatunnid?
_____________________________________________
Patarei on tore asi. Tal on kaks klemmi ühe juures on + märk ja teise juure - märk.
Seal sees on keemia ja palju pisikesi laetud osakesi, elektrone.
See keemia surub neid elektrone miinuse pealt plussi peale.
Kui sinna vahele panna mingi metalltraat siis saab see ülemineku vool teoks.
Kui panna vahele väke hõõglamp siis see hakkab helendama.
Vool on natuke väiksem ja patarei kestab kauem.

Seal seinakontaktis on asi hoopis hullem.
Seal on ka nagu oleks patarei aga palju kõrgema pingega patarei.
Kohe nii kõrge pingega et kui käega katsud võid surma saada.
Seepärast on parem seda mitte puutuma hakata.

Aga see võrk on veelgi keerulisem.
Seda "patareid" ühendatakse kord nii pidi ja siis jälle teistpidi.
Igas sekundis kohe 50 korda üht- ja 50 korda teistpidi.

Sellest veel ei aita. See pinge ei ole nii et kohe üks või teine
Seal seinakontaktis see pinge kasvab tasakesi,
siis hakkab jälle vähenema, jõuab nulli ja
kasvab teises suunas ja hakkab siis vähenema.

Miks see on hea?
Leiutaja Edison arvas et see on paha.
Tema ainus vahelduvvooli seade oli elektritool, millega tapeti süüdimõistetuid.

Aga sellist "vahelduvat" on lihtne teha ja sellega saab lihtsalt mootoreid ringi keerutada.
Kui me tahame sooja või valgust siis pole eriti häda kui vool läbi lambi edasi tagasi käib.

Kui aga on tarvis ehitada ja toita raadiot või heli võimendajat siis oleks meil ikkagi vaja ühes suunas liikuvaid elektrone.
Siis pannaks sinna vahele selline seade, mis juhib voolu ainult ühes suunas.
Kui paneme sellise asja - dioodi - vooluahelasse vahele siis saame sellise vool
mis kord on ja siis pole ning nii 50 korda sekundis.
Natuke keerulisem seade keerab mõlemad poolperioodid ühes suunas.
Siis on seda muutumist vähem ja vool on rohkem alalise moodi.
___________________

Tranistor on ka selline ühte pidi juhtiv asi. Aga tema on veel keerulisem kui diood.
Seal on ka kolmas koht kuhu saab anda natuke pinget ja voolu.
Ja see väike vool paneb selle keelatud suuna juhtima.
Me saame väikese vooluga juhtida suuremat voolu.
Selle kohta öeldakse et Transistor võimendab.
____________
Kui rääkisin ja näitasin seda lastelastele siis mõned ütlesid
et tean seda,
teised et huvitav ja
kolmandad et Barbi on ikka hulga huvitavam mänguasi.
Tuli hakate LEDe vilgutama.

Oli ka arvamus et lastele võiks midagi hoopis huvitavamat rääkida.

[Starfish]

Vs: Vool elektriahelas ja transistor

http://www.ene.ttu.ee/leonardo/elektro_alused/1Alalisvool.pdf

http://www.ene.ttu.ee/leonardo/elekt...helduvvool.pdf

[mats13]

Vs: Vool elektriahelas ja transistor

Tervist!

Ma olen selline, et kui ma mõne elektroonilise või jumal teab mis vidina peale mõtlen, siis ma pean ilmtingimata tajuma, kuidas ta töötab ja mis tema tööpõhimõte on. Kõigepealt seletage mulle uudishimulikult ära kuidas elektrikaablitega seinas näiteks on. Olen ma õigesti aru saand et sinine on neutraal ja seega seal voolu ei edastata vaid see on nagu miinusjuhe vms? Kui nii siis kuidas toimib süsteem et ma võin juhet pistikusse panna mõlemat pidi? Et selles paigaldises on siis mingisugune komponent mis vastavalt sellele kuidas olema peab juhib faasist tuleva voolu õigesse kohta? Või kui ma saan asjadest maru valesti aru siis üritage selgitada . Ning mis muudab vahelduvvoolu alalisvooluks?

Kannatage mu teadmatus ära .
Ette tänades, Jagnar! 

Olen aidanud koolis füüsikaga ja matega hätta jäänuid õpilasi tasu eest. 10 € tund.
Kui aitan e-maili teel siis ei saa tundidega hästi arvestada. Tuleb kuidagi teisiti kokku leppida.
Aga kuidagi ikka kokkuleppele jõuame. Kas selline lahendus sobib?

[Jagnar]

Vs: Vool elektriahelas ja transistor

Kõigepealt tänan vastanuid, sain oma teooriatele kinnitust. Transistori juures ma unustasin küsida üldse, mis mind huvitas. Nimelt kui ma hakkan teda endale soetama, siis kuidas ma tean, missugune on npn ja mis on pnp? Oomipoes räägitakse vaid mingitest n- ja p-channelitest. Kas siis N ongi npn ja vastupidi?
Mis sest, et ma kooliõpilane olen ja pole füüsikaga nii kaugele jõudnud, seega lisatunde (on liitsõna) mul vaja ei lähe. Mind on see elektrooniline maailm lihtsalt rohkem huvitama hakkand hakanud kui teisi ja nopin teadmisi siit ja sealt. Siis võibki nii juhtuda, et oskan mingit keerulist skeemi, aga kõige lihtsama asja peale ei oska midagi öelda.

[Scott]

Vs: Vool elektriahelas ja transistor

Wikipedias on asjad suht lihtsalt ära seletatud, samuti leiad siit foorumist esiletõstetud teemasid, kus lingid ja õpetused.

Kui elektroonika sügavamalt huvitab, uuri välja, kes on Lembit Abo ja mis raamatuid ta on kirjutanud. Alustuseks kõlbab Uudo Usai kah, ei pea poodi paberraamatu järgi minema - http://web.zone.ee/alvasi/UuduUsaiElekKompon.pdf

E: kuna kooliõpilane käib ka eesti keele tunnis, siis on postituses õigekirjaparandused ehk ka abiks.

[Arvi]

Vs: Vool elektriahelas ja transistor

On olemas sellised asjad nagu raamatukogud. Seal laenutatakse raamatuid. Vanasti oli küll isegi eestikeelseid elektroonika aluseid käsitlevaid raamatuid olemas. Äkki on neid veel järgi jäänud ? Miskid tüüpi "Transistor, see on imelihtne" j.n.e.

[olevtoom]

Re: Vs: Vool elektriahelas ja transistor

On olemas sellised asjad nagu raamatukogud. Seal laenutatakse raamatuid. Vanasti oli küll isegi eestikeelseid elektroonika aluseid käsitlevaid raamatuid olemas. Äkki on neid veel järgi jäänud ? Miskid tüüpi "Transistor, see on imelihtne" j.n.e.

Just, Eugene Aisberg on autor, ja enne transistoriraamatut ma soovitan sarja esimest "Raadio? ... See on imelihtne", kus antakse elektrivoolust, takistitest, kondensaatoritest ja poolidest väga hea ülevaade. Lampide osa võib esialgu lugemata jätta, selle juurde saab ju hiljem tagasi pöörduda.
Raamatute kirjeldused:

http://erb.nlib.ee/?kid=12872751

http://erb.nlib.ee/?kid=13326065

[A.R.]

Vs: Vool elektriahelas ja transistor

Transistori juures ma unustasin küsida, mis mind huvitas. missugune on npn ja mis on pnp?

Need transistorid tehakse ainetest, mis juhivad mitte kõige paremini.
Germaanium, räni.
Neid töödeldaks nii et mõnes pooljuhi osas tekitaksid juhtivuse negatiivsed laengud n ja mõnes positiivsed p.
Sinna kahe vahele jääb selline üleminekuala, tõkkekiht.
Kui nüüd see np jada, diood, pingestada + ja - s
iis ühtepidi pingega need laengukandjad lükatakse sinna keskele kokku ja diood juhib.
Teisipidi pingega laengukandjad eemalduvad sellest tõkkekihist ja diood ei juhi.
See oli nüüd DIOOD.

Transistoreid tehakse mitut moodi aga nn bipolaarsed transistorid on
sellised kus on tekitatud järjest kolm ala. Kas siis npn või pnp juhtivusega.

Transistor on ´väljast vaadates selline kolme juhtmega, jalaga, karbike.
Kui teda oommeetriga mõõta, siis kahe jala vahel on suur takistus,
mõõda nii või naa pidi pingega.
Need jalad on siis Emitter E ja Kollektor K.
Kolmas jalg on Baas B.
Mõne transistori mõõtmise puhul, kui Baas on + , siis takistus on väike nii K kui E suhte.
Selline transistor on npn transistor.

Kui B on - ja juhib nii E kui K suhtes, siis on tegu pnp transistoriga.

Juhtub ka nii et ühe suhtes juhib aga teise suhtes mitte.
Siis on kas valesti mõõdetud või transistor rikkes.

Transistorit võib ette kujutada kui kahte diood, otsad koos.
Kas siis nooled koos ja on pnp või nooled otstes ja on npn.

Kumb jalg on E ja kumb K on määratud tehnoloogiaga.
Transistor töötab mõlemat pidi, ainult võimendused on erinevad.
Peab dokumendist vaatama.

Siin joonisel on näidatud transistori skeem, vastavalt npn ja pnp
ning tema olemus kahe dioodina.

https://www.google.ee/imgres?imgurl=http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/f5/Transistor-diode-npn-pnp.svg/220px-Transistor-diode-npn-pnp.svg.png&imgrefurl=http://www.wikiwand.com/de/Bipolartransistor&h=275&w=220&tbnid=YOzNzfWSmcXAdM:&docid=_2Ch4e2Z9W5HdM&ei=qLb8Vu23NsbR6ASGjamwAQ&tbm=isch&ved=0ahUKEwjtq6rRmerLAhXGKJoKHYZGChYQMwgrKA0wDQ

Transistori kasutamisel pingestatakse
npn transistori Kollektor ja Baas Emitteri suhtes + pingega.
pnp transistori puhul aga vastupidi.

Nii lihtne see ongi. (ilma tarkade raamatuteta)
***
Räägi missugused keerulised skeemid siis parajasyi käsil on?
Saame meie ka targemaks.
______________________
Paistab et ka http://www.filosoft.ee/html_speller_et/ omab
transistorite osas arenguruumi.

__________________________________
Üks asi veel!!!!!!!!!!!!
Kui transistorit mõõta ja testril on valida oomiskaalal x1, x10 jne
siis ei ole mõistlik kasutada x1 skaalat.
Selle puhul lastakse ahelast läbi vool ja mõõdetakse pingelangu takistil.
Vool võib minna suureks ja transistor OLI väga hea,
Kontrollitud!

[mats13]

Vs: Vool elektriahelas ja transistor

Tasulisi tunde võid võtta ka ainetes mida koolis ei õpetata. Lihtsalt huvi pärast. Rikkad kliendid palkavad tasulisi seltsilisi, kellega on hea ajaviiteks lobiseda. Muidugi on alati võimalik odavamalt läbi saada ja leppida abivalmis inimeste tasuta nõuannetega. Aga vahel ei saa kusagilt tasuta nõuannet. Õppida elektrit võib ka raamatute abil. Aga vahel juhtub, et mõnele küsimusele ei leia ühestki raamatust vastust ja küsida ei ole kelleltki. Raamatute puhul on selline needus, et mõned olulised teemad või probleemid on tihti kuidagi kahe silma vahele jäänud.
Siis aitab raha pakkumine vastuse või lisatunni eest.
Omast käest mäletan, et vene aeg õnnestus saada protsessor IK80 vist oli. See vajas 3 toidet, -5 V +5V ja +12 V. koos üld otsaga 4 jalga. Uurisin läbi poole meetri kõrguse hunniku vene keelset kirjandust. Kõigi teiste jalgade kohta olid andmed olemas enamuses raamatutes. olid piisavad andmed töö põhimõtte kohta. Kõik vajalik oli aga välja arvatud jalgade numbrid kuhu toide ühendada. Oli ainult vihjed, et nii lihtsat asja ei haka tatarka raamatusse kirjutama.
Neli jalga jäi muidugi üle aga katsetamist ei saanud lubada sest toide tuli lülitada sisse ka õiges järjekorrasm muidu pidi kohe läbi põlema. Rääkimata sellest, et 12 V vales jalas oleks kindlasti sutsu välja lasknud. ajamise Alles aasta hiljem ilmus ajakirjas "Radio" arvuti valmistamise õpetus koos skeemiga kus olid toitejalgade numbrid kirjas ja sain oma esimest arvutit hakata kokku tinutama. Oleksin hea meelega maksnud päeva palga inimesele kes oleks need andmed mulle varem andnud. Proovisin neid leida aga tavaliselt sain vastuseks, et üks loll jõuab rohkem küsida kui sada tarka vastata.