Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Raadiolink

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    Raadiolink

    Teema on sellline, et mul on silmside 10 km kaugusel asuva mobiilimastiga, millel on raadiolink neti jaoks. Endal mul netti ei ole, kuid tahaks raadiolingi kaudu selle panna, kuid vastavad seadmed on kole kallid. Kas on keelegil vastavaid skeeme saatja/vastuvõtja koostamiseks, mis tagaks piisava võimsuse.

    #2
    Üks mees just tahtis hubi ehitada, nüüd järgmine teeb juba raadiolinki. Oletades, et sa tõesti oleksid võimeline need seadmed valmis tegema, läheks see sul ikkagi tunduvalt kallimaks kui poest valmis seade osta. Piilu korraks oma mobla sisse, seal üsna sarnased vidinad. Kui sulle tundub, et selle ise põlveotsas kokku paneksid, siis võid oma idee ellu viia...mina aga koguks raha ja seaks sammud poe poole
    Kui töötab - ära näpi! (A.Ots)

    Comment


      #3
      Ärge hirmutage inimesi

      Juba nii 20 aastat tagasi ehitati Eestimaal ISE nii SAT-i antenne ja tuunereid. Õhuinterneti korral pole tegu muuga kui samuti SAT-antenni tehnoloogiaga ja iseehitamine ei lähe sugugi kallimaks kui valmisantenn. Ja tihti isegi odavam

      Kõige levinum kaug-vastuvõtu-ehitus käib nii, et ostetakse a 500 -1000 kroonine "pea" ja siis hangitakse "seismajäänud" analoog-SAT-TV "pann" ning kinnitatakse "pea" selle külge.
      10 km vastuvõtul võiks see pann olla "üle 2 meetri" suur, kui otselevi kehv, siis võib-olla ka nii 3-4 meetrit.
      Väiksema panniga - nii 1-2 meetrit, saab ka hakkama, ainult et siis tuleb see a 15-20 meetrise masti otsa kinnitada, et "maamüra" mõju vähendada.

      Internet on neid lahendusi täis - otsingumootorid appi!

      ----------------------------------------------------------------

      Ja ka ise projekteerisin just samalaadse lahenduse tuttavatele - antenn jäheb 15 meetrise masti otsa, samuti läheb masti otsa kohe muundur ja alla arvutisse tuleb mööda tavalist LAN-kaablit.
      Tõsi - "raud" on mastis - äikeseoht jms. kuid selle vastu aitab maanduskontuur.

      Comment


        #4
        Ärgem unustagem et lingis on vaja ka saatjat. Seda polegi ni lihtne ehitada. Lisaks on tõenäoliselt keelatud ka.
        Aga põhimõtteliselt ehitaad ju kosmoselaevu ka inimesed...
        - Vend Hieronymus tunneb Motorola toodete nimekirja kõige paremini, las tema ütleb.
        - Motorola poolt loodud kiipide hulgas ei ole teda üles tähendatud. - Tähendab: ta on Intelist!

        Comment


          #5
          Originally posted by tahanteada@Apr 26 2004, 11:13

          Kõige levinum kaug-vastuvõtu-ehitus käib nii, et ostetakse a 500 -1000 kroonine "pea" ja siis hangitakse "seismajäänud" analoog-SAT-TV "pann" ning kinnitatakse "pea" selle külge.
          10 km vastuvõtul võiks see pann olla "üle 2 meetri" suur, kui otselevi kehv, siis võib-olla ka nii 3-4 meetrit.
          Väiksema panniga - nii 1-2 meetrit, saab ka hakkama, ainult et siis tuleb see a 15-20 meetrise masti otsa kinnitada, et "maamüra" mõju vähendada.

          Täna pole 1. aprill

          Edit: Sa näita, kust selliseid asju nii odavalt saab ja kohe ehitan omale raadiolingi, maal puudubli veel nett..Siis ei pea ühte suurfirmat nuumama
          Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...

          Comment


            #6
            Terve mõistusega ametnik ei regaks eluilmas isetehtud saatjat mis põrutab satipanniga 10km kaugusele mingit läbu. Ujub sagedus ära ja ...

            Iseehitamine ei ole reeglina kunagi odavam kui ostmine, raiuge pealuu sisse. Ja kui tundub et on siis ikka ei ole.

            Comment


              #7
              Asi on ikkagi lihtsamast lihtsam - vabandan kõigi nende ees, kes on antennitehnikat müüvate firmade esindajad ning kes ei taha midagi kuulda iseehitamisest, kuna see viib nende kasumid alla!!!

              Mina küll ei usu, et Taivani tehases suudab 14-16 aastane plikatirts keevitada antennikonstruktsiooni shablooni järel täpsemalt kui väljaõppinud proffkeevitaja.

              Aga tegelt on reeglid lihtsad.
              1, Tuleb vahet teha kas tegemist on:
              - "Õhuinternetiga (WDSL jms.) ", kus on suur downloadimiskiirus ja väike paketi päringu kiirus ja kas üldse ilma Uploadita (Ainult paketipäring) või väiksese kiirusega Upload nii 64-256 kilobitti.
              - "WiFi"-ga kus on nõutav mõlemas suunas võrdväärne suur kiirus 11-54Megabitti.

              2. Sellest tingitult on:
              - Õhuinterneti korral vaja vastuvõtupead + piisava suurusega antenni millega ületada nii "maamüra" kui kliimamuutustest tingitud kadu.
              + paketipäringuks vajalik väike kiirus 9,6-28,8 kilobitti, seega väike võimsus.

              - WiFi korral on vaja aga ka saatesuunal suur võimsus, vastasel korral pole võimalik Megabitte veavabalt "üle kanda".

              ------------------------------------------------------------------

              Minu projekt - Õhuinternet - näeb ette 500 kroonise antenni ostmise, sellelt võtame pea ja kinnitame selle 2 meetrise "panni" tsentrisse.
              Panni jalg tuleb isevalmistatud ning mõlemas suunamine tuleb "tiguülekandega", seda selleks, et 1-2 kraadist "keeramistäpsust" kätte saada.

              Comment


                #8
                [QUOTE]Minu projekt - Õhuinternet - näeb ette 500 kroonise antenni ostmise, sellelt võtame pea ja kinnitame selle 2 meetrise "panni" tsentrisse.
                Panni jalg tuleb isevalmistatud ning mõlemas suunamine tuleb "tiguülekandega", seda selleks, et 1-2 kraadist "keeramistäpsust" kätte saada.

                Jahutaksin veidi sinu optimismi.Oled sa üldse kursis,kui palju maksab 2 meetrine sati pann?Või veel hullem-3..4 meetrine?Pluss jala valmistamine pluss tiguülekanded?
                Vana helitehnika remont Pärnus

                Comment


                  #9
                  Iseehitamine ei ole reeglina kunagi odavam kui ostmine, raiuge pealuu sisse.
                  Üldiselt jagan seda arvamust aga erandid kinnitavad reeglit.
                  Näiteks isetehtud antenn tuli küll odavam saadaolevatest. Ja töötab juba aasta aega väga hästi.
                  (kaugus saatjast 2 km)

                  Comment


                    #10
                    Olen nõus,et Jassa toodud lingis olev antenn on odav ise ehitada.
                    Eelnevalt käis jutt siiski 2..4 meetristest parabool antennidest ja seda juhtivast mehhaanikast (kinnitused,ülekanded)
                    Vana helitehnika remont Pärnus

                    Comment


                      #11
                      Jutt ei käi ju pelgalt antenni ehitamisest, vaja on ka @2.4 GHZ töötavat saatjat-vastuvõtjat. Sellist jublakat kodus valmistada on väga keeruline ja praktikas mõttetu. wifi kaart maksab poes vähem kui 2.4 GHZ mõõteriistade rendi 1 TUND (vt 3kgroupi kodukat).

                      10 km antenni saab mõnesaja krooni eest, 300 kr kulub panni ostmisele ja 100 kr antenni tegemisele. mina ostaks viimase vidina satcomist 200 kr eest.

                      iseteadlike huviliste jahutamiseks tuleks mainida, et kasutada tohib minimaalse suurusega sati panni, vastasel juhul on 99.9% oht ületada Sideameti nõudeid. praktikas on suvaline pann d=70+ cm - antenn kombinatsioon üle 20 dB võimendusega (mis on ka SA piirang), seega peab raadiopool olema võimeline piirama enda võimsust järgus 1 mW peale. 99% seadmetest ei võimalda võimsust timmida, tüüpiline võimsus on 30-50 mW.

                      vajalikku antenni võimsust ja lingi töötamist saab kontrollida http://www.swisswireless.org/wlan_calc_en.html

                      TAHANTEADA'le infiks, et "Õhuinternetiga (WDSL jms.) " vist kasutabki Wi-Fi 802.11b protokolli. Ja Wifi 11-54 Mbps on vaid half-dup, mitte full.
                      õimsusest sõltub vaid seadmete töötamise kaugus, mitte kiirus. ok, kiirus ka, aga _minimaalselt_, selles mõttes et kui signaal on "piiri peal", tõuseb vigade arv eksponentsiaalselt. võimsus on mõlemas suunas VÕRDNE.

                      Sinu Õhuinternetiprojekt - millise 500 kr peaga antenni ostad? sati lnb-l ja wifi-l pole mingit ühisosa, sagedused on ju erinevad. Selleks et sati pannist wifi antenni teha, pead ehitama miniatuursete mõõtmetega wifi suundantenni ja kinnitama sati panni fookusesse!

                      Comment


                        #12
                        :blink: selleks, et see asi normaalselt toimima hakkab on tööstuslikud seadmed ja ma ei usu, et mingid samodelkad kasutada saab. lihtsalt ei teha liitumise lepingut ja onngi köik.minu arvamus. ja selleks et kõrgsagedusega tegeleda peab olema kõva tegija.

                        Comment


                          #13
                          1.D-Link DWH900AP+ hind umbes 1600EEK
                          2.80cm vene sõjaväelt saadud auklik ,,pann" koos omaehitatud konservikarbist
                          "peaga"- vertical ,pead kaitseb mikrouuni kile.
                          3.Korralik antennikaabel 2,4GHz! -1,5 meetrit vist 150EEK meeter.
                          4.Kõrgus 8 meetrit maapinnast.
                          5.Antenn suunatud silma järgi masti tule peale.
                          6.Mobiili mastis 15dB vertical "varras"
                          NB! Kaugus 9,2 km GPS -iga mõõdetult.
                          Asi toimib aastaringselt.Kiirust piirab ainult 2Mbit ühendus mobiilimastiga.
                          On proovitud ka kaksikrombi ja Wifi kaarti.Sel hetkel näitas levelmeeter 70%signaali. Hüvasti aferistlikud 12-15k EEki maksvad komplektid!

                          Comment


                            #14
                            Selline küsimus, et kas keegi iseehitajatest ikka Eesti riigi seadustest kinni ka peab?
                            Meil siin on kehtestatud maksimaalne väljundvõimsus 100mW isotroopse kiirgaja suhtes ehk 20dBi. Mida väiksema sektoriga antenn, seda suuremaks jääb võimsus iga ruuminurga ühiku kohta. Korralik suundantenn on näiteks trendneti 24dBi, st et su kaablist peab tulema ALLA 1dB, st alla 1mW. Näiteks siinsamas toodud D-Lingi DWL900 ap minimaalne saatevõimsus on minuteada 10dB kanti. Seega kui sinna panna 24dBi antenn ja arvestada veel umbes paar dB ka kaabli kaoks, siis su väljund jääb 1W ümber, mis on 10 korda üle normi. Muidugi saab niimoodi palju paremini sidet pidada, kuid siiski see võib halvata igasuguse sinu ja vastuvõtja vahel olevate inimeste 2,4GHz seadmed ja muud paha teha. Muidugi niikaua kui see kellegile ette ei jää, võib ju kütta nii et varras helendab... aga sideamet võib olla iga kaebuse peale kohal.
                            Niipalju seadustest.

                            Põhimõte siis selles, et iga antenn "võimendab" signaali isotroopse kiirgaja (niisama antenniks oleva pisikese kerakese) suhtes, kui see ei kiirga igasse suunda. Positiivne on ka see, et ta ei võta ka müra vastu igast suunast ja seega vastuvõtt paraneb seda enam mida teravama nurgaga on antenn, signaal nagu võimenduks müra suhtes. Samuti antenn võimendab saatmise suunas, st et kui panna kaks samasugust paremat antenni, siis kohe mõjub see topelt side kasuks. Igal vastuvõtjal on oma minimaalne signaali tugevus, millega ta sellest aru saab, see on asja datasheedis kirjas. Kasulik oleks saata maksimaalse võimaliku võimsusega, st siis 10dBi ehk 100mW. Seega mida parem antenn, seda nõrgemini tohib saata. Saatjatel aga ei saa võimsust väga suurtes piirides reguleerida.
                            Nüüd siis kaabel. Kaablid on kõigepealt erinevate lainetakistustega, st 50- ja 75-oomised. antennid ja kõik muu raadiolingi kola on enamasti 50-oomise sisendi ja väljundiga, st et peaks kasutama 50-oomist kaablit ka. Samas on olemas ka üleminekud, nn quarter-wavelength-transformer'id jne. 50-oomine kaabel on madala sumbuvusega aga samas väga kallis. Palju odavam on kasutada lühikestel maadel tavalist sati kaablit, mis on aga 75-oomine. Seega tuleks üleminekuga minna 50 oomilt 75-le ja pärast tagasi kui vaja. Need aga ka jälle tekitavad oma sumbuvust. Samuti igasugu pistikud on halvad.
                            Arvutus siis:
                            saatja väljund-kaabel-üleminekud-pistikud+antenn <10dBi.
                            saatja väljund-kaabel-üleminekud-pistikud+antenn-õhu sumbuvus+antenn-kaabel-pistikud-üleminekud>minimaalne saatja tundlikkus.
                            Antud juhul on aga probleemiks seda õhu sumbuvust arvutada, kuigi mõned valemid eksisteerivad.
                            Lahendus, mida mina kasutanud olen:
                            Rantelon toodab Eestis suht odavaid antenne, mingi paarisaja raha eest saab satcomist. Need antennid on 75-oomised ja vist oli 12dBi, sisendi pistik on f-tüüpi. Kui sinna termokahanev rüüs peale tõmmata, on ka piisavalt ilmastikukindel. Samas on ka saada üleminekuid 75->50. Vahele paned siis võimalikult vähe sati kaablit. AP&#39;ks olen ka kasutanud D-lingi DWL900AP+. AP ise niiskuskindlasse karpi ka masti otsa ja korralikult kaablid läbi karbi alumise külge korralike terminalide. Siis karp ise täis mingit soojustusvilla, et talvel asi ära ei külmuks vms. Kuna selle AP toiteahel eraldab ise piisavalt soojust, siis eraldi kütet piisava isolatsiooni korral ei ole vaja. Juurde siis veel ehitada POE lahendus ja masti otsast alla ainult 1 eetrikaabel, adapter jääb juba alla ja toidetakse läbi sama kaabli. Igatahes paarikilomeetrine link on täitsa kena ja stabiilne.
                            Teoorias peaks saama ka sellelesamale antennile panna lihtsalt panni taha ja saaks võimendust palju tõsta, aga pole vaja läinud. Samuti jälle on võimsusega jama. Niisama takistust ei ole mõtet kaabli vahele panna, see takistab nii saatmisel kui vastuvõtul, seega rikub vastuvõtu signaali. Oleks vaja kuidagi ainult saatmise võimsust vähendada aga seda konffides enam ei saa, peaks raua kallale minema.

                            Comment


                              #15
                              Arusaamatuks jääb kuidas erineb omatehtud u.17dB "pann" ,"paraboolist" ,mida teenusepakkuja üritab 6000EEki eest maha sokutada kuigi euroopas maksab anloog alla 200EURi.Muidugi minu panni suunal vähemalt 25km keegi 2.4GHz ei tegele.Ka lähim ADSL asub 30km kaugusel. vt.ka adsl leviala kaarti.

                              Comment

                              Working...
                              X