Päikesejaam

[olavsu1]

Vs: Päikesejaam

need pöörajad, mille pööramine on amordiga "takistatud", töötavad ilma tõmblemiseta.

[jaguar3]

Vs: Päikesejaam

"Tõmblemise" all pidasin silmas seda et see hiina kontroller on sitt ja ta pidevalt teeb midagi, pidevalt sätib ennast, mitte et ta liikumine jäik on. Ülekanded mul suht aeglased ja jäik ei ole, mingeid amorte pole vaja. Aga nüüdseks see hiinakas asendatud aegreleedega ja probleemid lahendatud.

[jaguar3]

Vs: Päikesejaam

Jagan väikse võrdluse: 295W paneel andis välja kevadel aprilli kuus kuni 300W võimsust. Praegu soojaga üle 270W nailjalt välja enam ei pigista. Kõigub nii 240-260W vahel. Kui aga külma veega üle kasta, tõuseb taas tootlikus 300W-ni, seda muidugi lühiajaliselt, paarikümmne minuti pärast taas paneel kuum ja tootlikus maas. Kui aga on siin hoovihmad olnud ja vahel taas korraks päike, siis tootlikuse tipud ulatuvad 304W-ni paneeli kohta.

[insippo]

Vs: Päikesejaam

Kuidas sa mõõdad ?

[jaguar3]

Vs: Päikesejaam

Mul paneelipõhine monitooring süsteemil.

[insippo]

Vs: Päikesejaam

Optimeerijad ?

[jaguar3]

Vs: Päikesejaam

Just nii.

[insippo]

Vs: Päikesejaam

Kas mikroinverteritele oleks mõtet panna optimeerijad ?

[a1]

Vs: Päikesejaam

Kas mikroinverteritele oleks mõtet panna optimeerijad ?

Mis asi see optimeerija on?
Mikroinverterid on ju MPPT võimekusega?

[jaguar3]

Vs: Päikesejaam

Ei ole mõtet. Mikroinverter ongi ise juba "n.ö. optimeerija". Esiteks, nad ei hakka tööle, nende tööd juhib ainult sama tootja võrguinverter, kasutades kommunikatsiooniks DC kaablit. Teiseks, nende põhieesmärk on optimeerida MPTT-d iga paneeli kohta eraldi ja sõltumatult teistest paneelidest. Hea varjude puhul näiteks. Mikroinverter teeb muide sama. Lisaks edastab optimeerija kõikki andmeid iga paneeli kohta eraldi, mis ongi tema põhiline +, näed kogu jaama tööd igal ajahetkel iga paneeli kohta eraldi ja salvestatuna ka tagantjärgi. Kui mõne paneeliga miskit juhtub, siis tavainverteri puhul kogu jaam seiskub või võimsus langeb märkimisväärselt ja on vaja hakata viga otsima eraldi igat paneeli mõõtes. Mikroinverterite puhul sellest ei saagi niipea teada, sest kõik ülejäänud töötavad ja jaam jätkuvalt toodab. Millal sa alles taipad et kuidagi liiga vähe särtsu tuleb? Ja kui on väga palju paneele siis võib-olla ei avastagi kunagi, arvad et on kehvad ilmad või et nii peabki olema ja rohkemat ei saagi tahta. Kui mul poleks jaama üle monitooringut, oleksin ma juunis ja juulis miljon korda juba paaniliselt mõõtnud ja viga otsind et miks nii palju vähem voolu tuleb võrreldes mai kuuga. Aga minumeelest mikroinverteritele sai ka mingit monitooringut aretada lisaraha eest.

[a1]

Vs: Päikesejaam

Lisaks edastab optimeerija kõikki andmeid iga paneeli kohta eraldi, mis ongi tema põhiline +, näed kogu jaama tööd igal ajahetkel iga paneeli kohta eraldi

Kas tavaoludes on paneelide tootlikkusel mingit arvestatavat vahet?

8,54A on paneeli töövool, 23.06 12:06 näitas 9,47A. Oli vist "vahelduv pilvisus". Ilma kontrollerita, tuim test koormusega.
On see normaalne või peaks kahtlustama mingit "kala"?

[insippo]

Vs: Päikesejaam

Ilm vbl oli siis jahe. Siis tuleb tavaliselt rohkem särtsu.
Minu inverteritel on jah olemas monitooringu võimalus lisaraha eest. 300€ maksab 1 aparaat. Väiksem on 1 faasiline aga see millel on 4 paneeli küljes on 3 faasiline. Mul on trafodega energia monitor aga see näitab umbluud.

[jaguar3]

Vs: Päikesejaam

Kas tavaoludes on paneelide tootlikkusel mingit arvestatavat vahet?

8,54A on paneeli töövool, 23.06 12:06 näitas 9,47A. Oli vist "vahelduv pilvisus". Ilma kontrollerita, tuim test koormusega.
On see normaalne või peaks kahtlustama mingit "kala"?

Kindlasti ei ole mingit kala. Kui on vahelduv pilvisus, ei ole paneelid ka nii kuumad nagu lauspäiksega. Ja kuna paneel kasutab tööks valgust, siis "vahelduva pilvisusega" lisaks päikesele annavad paneelile valgust ka valged heledad pilved ümberringi.

[a1]

Vs: Päikesejaam

Ma saan aru, et selle mikroinverteri (on-grid seade) käimatõmbamiseks on vaja võrgupinge olemasolu.
Kui võrk kaob, siis süsteem seiskub?
Kas mikroinverter õnnestub käima tõmmata ka mingi teise inverteri pealt, mis saab oma toite akudelt või siis generaatorilt?
Kui mikroinverter on otsapidi avalikus võrgus, siis kuidas optimeerida omatarbimine, nii et avaliku võrgu vool oleks minimaalne?

[robema]

Vs: Päikesejaam

Nii mikro- kui ka suurema võrguinverteri tööks on vajalik välise võrgupinge olemasolu, kindlate parameetritega (pinge ja sagedus). Kui võrk ära kaob, lülitub sinu inverter 0,4 s jooksul ennast välja ja see on oluline kõigile inverteritele, mis on rööpselt avaliku võrguga ühendatud.
Kui sa soovid oma elektrit tootvat süsteemi kasutada välisvõrgust sõltumatult, pead selle avalikust võrgust lahti ühendama (off-grid) või kasutusele võtma vastava hübriidinverteri, mis oskab ise seadmetega ja võrkudega targalt toimetada.
Selleks, et sinu süsteemi poolt toodetud elektrienergia võimalikult vähe välisvõrku läheks, pead sa ise selle eest hoolt kandma ja kas oma tarbimist tootmisajale sättima ja/või kasutama oma võrguinverteri võimsuse reguleerimist. Mikroinverteritel seda funktsiooni minu teada vist ei ole, aga tavalistel string võrguinverteritel on see praktiliselt kõigil lisavõimalusena olemas.