Kondensaatori väljaviigu polaarsus

[dumb_user]

Vs: Küsimus Kondensaatori väljaviigu kohta

Tee mõni pilt sellest kriipsust ja näita.

[A.R.]

Vs: Küsimus Kondensaatori väljaviigu kohta

Vanasti oli elektrolüütkondensaator alumiiniumist tops, mille keskelt tuli välja pluss elektrood.
Tavaliselt tõmmati see "tops" mutriga vastu metallist raami, mis oli miinus klemmiga koos.
Kui valesti ühendasid, siis pidavat käima pauk. Nii räägiti.
***
Sellel pildil paistab üks väljaviik olevat kindlalt korpuse küljes.
Teistel datasheedi piltidel paistab teine väljaviik olevat korpusest isoleeritud.
Mina riskiks. Või testiks enne ühte.

[Borman]

Vs: Küsimus Kondensaatori väljaviigu kohta

Selline pilt

[A.S.]

Vs: Küsimus Kondensaatori väljaviigu kohta

Minule see kriips küll miinust ei meenuta.

[dumb_user]

Vs: Küsimus Kondensaatori väljaviigu kohta

Nojah. Uuri veel, kindlasti leiab sealt igasugu imelikke muhukesi veel. Kas sinna tehasesse selle kohta ei krjutanud, et need "miinused" on natuke erineva kujuga. Vaata ühel on seal mingi paksem koht keskel ja teisel ei ole ...

[otsija]

Vs: Küsimus Kondensaatori väljaviigu kohta

Vaatan konde on 25V, võta 25V toide ja lae seda kondet näiteks läbi paarisaja kiloomise takisti, valetpidi polaarsusega laadides ei tohiks see 25V päris laetud saada kondeka väljaviikudel, õiget pidi peaks laaduma 25V. Kui sellisel viisil testitult ikkagi ei saa tuvastada siis sel juhul ei olegi polaarsusel justkui vahet ju kui mingit lekkevoolu ei teki? :/

E: Ja kui ei ole 25V siis mis iganes pingele ta on, kasutad vastavat pinget testimiseks või võimalikult lähedast pinget.

[Shele]

Vs: Küsimus Kondensaatori väljaviigu kohta

Musta rõnga juures tundub saba keres olevat: seega vast miinus?

[pahatoi]

Vs: Küsimus Kondensaatori väljaviigu kohta

Kunagi, lambiajal markeeriti kondekatel üks otstest hoopis seisel põhjusel, kes teab mis see põhjus oli ?

Üks ots kestaga ühendatud(varjestus)?

[Starfish]

Vs: Küsimus Kondensaatori väljaviigu kohta

Elektrolüüt kondekas taastab oma õige polaarsusega pinge, isegi kui on valepidi laetud.
Pane voltmeter peale ja vaata kumbapidi tal oma pinge on.

Üks ots kestaga ühendatud(varjestus)?

Sedasi markeeriti mitte-elektrolüüte, võis ka olla lihtsalt see ots mis on pealmise kihiga ühenduses, selle otsa võiks panna massi poole või väljundi poole(väiksema impedantsi poole), parem varjestus.

[A.R.]

Vs: Küsimus Kondensaatori väljaviigu kohta

https://datasheet.octopart.com/MLA213836229E3-Vishay-datasheet-16080111.pdf

Pilt lk 2
+ on pluss pinge ots?

[A.S.]

Vs: Küsimus Kondensaatori väljaviigu kohta

Selle pildi ma siia eelnevalt panin, paraku inimene ei usu. Ja ei usu selle pärast, et korpusel on kaks "miinust".

[mikumaku]

Vs: Küsimus Kondensaatori väljaviigu kohta

Aru ma ei saa, juba teist päeva jahutakse.
Kui on metallkest, siis lükkad viiliga ühe serva paljaks ja vaatad oomidemõõtjaga kumb ots kesta küljes on.
Sellist lüüti pole minu silmad veel näinud millel + oleks kesta küljes.
Kui kumbki ots pole kestaga ühenduses, lükkad ööseks max pinge peale ja hommikul vaatad kas kondekas alles.
Kui pole, oli pinge valetpidi.

[Svago]

Vs: Küsimus Kondensaatori väljaviigu kohta

Üldiselt jah – (miinus) on katood ja on korpusesse ühendatud. Anood e. + (pluss) on antud juhul isoleeritud keskelektrood.

Paljudel juhtudel saab mõõta oommeetriga – mõõtes takistust mõlemat pidi.

Võib mõõta ka toiteplokiga.
Mõõtmine - järjestikune ahel: toiteplokk (kuni 80% lüüdi lubatud pingest, antud juhul 15V piisab) , 100kΩ takisti ja tundlik µA-meeter, lüüt ühte- ja teistpidi. Kui on õiget pidi, siis vool lõpus väheneb, vastupidisel juhul näitab lekkevoolu, mis on 10X..100X suurem kui õiget pidi ühendades.

Enne mõõtmist ja polaarsuse muutmisel tuleb lüüt tühjendada läbi takisti!

Päris max märgitud pingega kontrollides võib pauk käia ka õiget pidi ühendades. Tuleb arvestada ka pulsatsiooni ja varutegurit.

Lüütide hulgas on ka tüüpe, kus sees on diood või stabilitron.
Lisaks on olemas ka pooljuhtlüüte.

Kondekate mõõtmisel ilma laadimisevoolu piiravata takistita peab olema väga ettevaatlik. Pauk võib käia päris ruttu. Ohutuse mõttes tuleb kasutada katet.

Mulle meenus juhus, kus kolleegid tegid omaarust pulli. Ehitasin endale OP eelvõimendit. Keegi oli õhtul pärast tööd sümmeetrilisel toitel juhtmeotsad ringi jootnud. OP toiteplokis oli 470µFX25V lüüdid – kinnised, ilma kaitseklapita, tänapäevastest ca 4X suuremad. Hommikul lülitasin toite sisse, et mõõtmisi jätkata. Miski hakkas nagu kuumenema ja kergelt kahisema. Uurisin lähemalt ja lüüdi korpus startis otse silme all ja kogu ruum oli täis hõljuvat prahti. Ühest kõrvast olin täitsa kurt ja kuulmine taastus umbes nädala pärast. Hea, et pimedaks ei jäänud, alumiiniumkorpus lendas pea kõrvalt vastu lage.

[kalju]

Vs: Kondensaatori väljaviigu polaarsus

kondensaatori polaarsuse määramine:https://www.youtube.com/watch?v=BnR_DLd1PDI

[urmas78]

Vs: Kondensaatori väljaviigu polaarsus

kondensaatori polaarsuse määramine:https://www.youtube.com/watch?v=BnR_DLd1PDI

See vist pole polaarsus vaid välimine kiht, varjestus nagu?
Samas signaaliteel on mõlemad konde pooled häiretele vastuvõtlikud. Kas on vahe? Kui konde üks jalg maanduses siis küll oleks vahe.