Kas on kellelgi mingit vettpidavat metoodikat toroidtrafode arvutuse kohta? Veneaegsetest käsiraamatutest leitud valemid, mis on välja töötatud tavaliste trafode jaoks ja toroididele pakutakse mingeid tambovi konstante, ei ole eriti usaldusväärsed.
Foorumi reeglid.
Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less
-
-
Kas L. Abo "Raadioseadmete üksikosad" lk. 285...298 trafode arvutamise metoodikas oli midagi väga valesti? Kui, siis mis?Elektroonika töötab suitsu baasil.
Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi. -
Ega see Abo raamatu metoodika nüüd päris metsas ka pole, hädakorral ajaks ehk isegi asja ära, aga täpsemalt uurides selgub, et kogu asja aluseks võetakse trafo südamiku ristlõike pindala, mis tavliste trafode puhul polegi väga vale metoodika. Kui nüüd ikka juuksekarv lõhki ajada, siis selgub, et tuleks ka arvestada südamiku materjali magnetiliste omadustega, et välja rehkendada täpselt optimaalne keerdude arv voldi kohta. Seda on võimalik teha katselisel teel, et esiteks mähkida 1/10 eeldatavast primaarmähisest peale ja toita läbi autotrafo umbes 22V - s.t 1/10 eeldatavast primaarpingest. Edasi järgneb pinge muutmine +/- 4V piires ja voolu mõõtmine ning nomogrammid. Ja vot see osa ongi jäänud nüüd selgusetuks natuke - olen kunagi tegelenud sarnase asjaga, aga kahjuks ära unustanud - primaarmähise tühjooksu voolu kohta oli olemas mingi number, milliamprites, kas 30mA või 300mA, olen unustanud, aga ilma selleta jookseb kogu metoodika kuradile, kuna ma ei oska hinnata oma laboratoorse töö tagajärje tõepärasust.Comment
-
Kui just täppisteaduseks läheb, siis ehk võikski nii teha, kindlasti on trafoplekkide parameetrid kuigivõrd kõikuvad, sõltuvalt sulamite koostisest, struktuurist mis tekkinud töötlemisel (näit. jahtumiskiirus) jne. Trafo tühijooksuvool sõltub ka plekipaki kokkupressitusest, immutusest, koostamisel jäänud pilude suurustest jne. Ma arvan et nendel ja veel muudel (näiteks ka võimalik ülepinge elektrivõrgus) põhjustel tuleks nagunii trafole töökindluse huvides varud arvutada. Kindlasti see juba nendes metoodikates sees, kellel rohkem või vähem. Varasemad (harilike trafoplekkidega) andsid suurema reservi, neil aegadel muidugi ka emailitud mähisetraati polnud ja nii kõrged töötemperatuurid polnud trafodel lubatud. Viimastel aegadel siis ehk rohkem materjalide kokkuhoiule rõhku pandud.Elektroonika töötab suitsu baasil.
Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.Comment
Comment