Sisend- ja väljundtakistus

[Erki]

Igal pool, kus elektroonikast juttu, räagitakse seadme sisend- ja väljundtakistusest. Seni olen selle tähelepanuta jätnud, aga enam nii ei saa.

Niisiis, mis asjad need on ja kuidas arvutada mingi seadme sisendtakistust?

[felch]

Võib ette kujutada nii et on olemas ideaalne võimendi mida saab kasvõi triikrauaga koormata ja tema väljundis on takisti. Pannes koormuse külge, langeb osa pingest ilmselt tollele takistile, mida kutsume väljundtakistuseks. On selge, et mida väiksem ta on, seda vähem tal kadusid tekib ja rohkem energiat läheb...tümpsu tegemisele Sama on sisendiga: ideaalsel juhul on võimendi sisendtakistus lõpmata suur ja ei koorma signaaliallikat üldse. Sisendatkistus reaalsel pillil on nagu takisti sisendist maha.
See on väga lihtsustatud seletus, reaalselt saab takistus (mõlemad) olla sagedusest sõltuv jne).
Arvutatakse nt. transsvõimu puhul transide tuunnusjoonte pealt teades tööreziimi (täpselt enam ei mäleta, vastava kursaka tegemisest on hulka aega möödas).
Emitterjärguri väljundtakistus on peaaegu võrdne emitterist maha mineva takisti takistusega. Väljakatega sisendastme sisendtakistus on praktiliselt võrdne sisendist maha mineva takisti takistusega.
Op-võim on selline tore tükk, mida saab käsitleda peaaegu ideaalse võimendina (mitte küll väljundi poolelt). Arvutatakse ikka nii et sisend ei koorma midagi, sisendite vaheline pinge on null jne. Netist otsides leiab ilmselt mõned valemid ka.

[fre]

Maksimaalse võimsuse ülekandmise vajaduse puhul (nagu telefonitehnikast tuttav 600 oomine sobitamine) räägitakse veel sisend- ja väljundtakistuste SOBITAMISEST. Siia kirjutamiseks natuke liiga pikk jutt, mina lugesin selle kohta kunagi Heino Pedusaare raamatust "Elektro- ja raadiotehnika algajaile", tollal tõesti algaja jaoks oli seal väga hea ja põhjalik seletus näidetega. Kui põhimõte selge, saab juba erinevaid nüansse juurde uurida...