Andur-sensor

[mikumaku]

Ühel sõbral probleem.

Kas on olemas valmiskujul mingit tööstuslikku sensorit, mis oleks võimeline reageerima, kui tema vastu puutub metallese.

Too ese on suht väike ja on ise kõigest muust isoleeritud - tegemist on puu sisse löödud naelaga.

See sensor peab valehäireteta andma märku ka väga kergest puudutusest ja ei tohi reageerida, kui (elektrilist) puudutust ei ole.

Ideaalis peaks saama tema külge kinnitada vajaliku kujuga tundliku "elektroodi" et naelapea kohalt ja selle lähiümbrusest otsida.

Otsingu piirkonda positsioneerimine, sinna tulek ja sealt minek pole probleem - saab teha igasuguseid liigutusi - nii otse ülalt alla kuni pinda mööda libistamiseni.

Välja peaks tulema signaal mida kuskile kontrollerisse edasi sööta.

Maailm on täis igasuguseid "proximity sensoreid" ja ka "contact sensoreid", mille peale google pakub ainult magnetiga herkoneid, kus kontakti ei mingit.

Või ma ei oska lihtsalt otsida ?

[Starfish]

Vs: Andur-sensor

Kas induktiivandur ei sobiks ?
See muidugi ei toimi puudutuse kaudu...
Selliseid on veel eri võimekusega:
Tuvastab metalli, tuvastab ainult rauasisaldusega metalli, tuvastab ainult mitte-raua sisaldusega metalli (Cu,AL...)

[A.R.]

Vs: Andur-sensor

Nael - magneetiline ese?
Halli andur poest. 5V toide, 2,5V seis. Magnet muudab näitu.
(Võin naela pühapäeval proovida, praegu ei saa. )

Magnet.
Otsid nii nagu kipsplaadi seest kinnituskruvi.
Või kiigutad silindrilist vertikaalset magnetit pendlina.

Kui on nõutud kontakt siis vast võnkeringi mahtuvus mis läheb resonantsist ära.

[mikumaku]

Vs: Andur-sensor

Täpsustan natuke.
Ei ole vaja otsida kadunud naela asukohta. Masin teab kuhu ta selle äsja ise lõi.
Aga need sisselöödud naelad peavad vastama euronormidele. Üleni sees, naelapea pisut allpool puidu pinda.
Kui aga nael satub täpselt oksa sisse, võib juhtuda mida iganes. Pea väljas, muidu lössis, isegi keerab end 180 kraadi natuke kõrvalt üles välja tagasi jne.
Vaja kontrollida.
Igasugu mehhaanilised ja optilised meetodid ei tundu usaldusväärsed, sest saematerjal on ise karvane ja naelapea kõrvalt võib ka löömisel pinde üles kerkida, samuti ei pruugi puidu pind olla ideaalselt sirge, mis kõik ei ole oluline.
Sealt see puidu anduriga "katsumise" ja kontakti otsimise idee.

[OSX]

Vs: Andur-sensor

Et siis põhimõtteliselt vaja kontrollida EUR-aluse naelutist? Sellel on nii kõvad nõudmised et imelik hakkab.

[Pläsku]

Vs: Andur-sensor

Põhimõtteliselt vaja metalliotsijat. Kaks generaatorit, üks kvartsiga stabiliseeritud ja teise sagedus muutub, kui saab kontakti naelaga. Nael suurendab lihtsalt teise generaatori võnkeringi mahtuvust ja viib sageduse paigast ära.

[Svago]

Vs: Andur-sensor

Metallide tuvastamiseks kasutatakse induktiivandureid.

http://www.elmatik.ee/?&viide=ae&prg=1&uniqid=5df3426d8a526

Andur võib puruneda, kui nael jääb välja. Kalliks lahendus oleks kaameraga visuaalne kontroll.

https://www.rdi-lb.tv/visual-inspection-tools-and-how-they-work/

[OSX]

Vs: Andur-sensor

Optiline kontroll oleks hea, aga ei sobi kuna hööveldamata puit oma kiulisusega ei lase "vaadata" et naelapea oleks piisavalt materjali löödud. Lihtsalt induktiivuse mõõtmine tuvastab et seal on nael, aga usaldusväärselt mitte seda kas see on piisavalt materjali löödud. Vaja on ju tuvastada ebapiisavalt sisselöödud naelad.

[mikumaku]

Vs: Andur-sensor

Tegu on jah euroaluste tootmisega.
Ja selliseid halbu naelu võib tekkida terve virna peale ainult paar tükki.
Mis sunnib töömeest kogu roboti tehtud toodangut ümber lappama ja üle vaatama.
Kui masin iga löödud naela kohe üle kontrollima panna, siis aega tal selle peale palju ei kuluks, tuvastaks vea, teeks aluse lõpuni ja tõstaks teistest eraldi virna.

Kaameraga vaatamine vist natuke ulme jah hetkel.
Piisaks ilmselt ka sellisest sensorist kus saaks alla 1 mm täpsusega paika panna reageerimiskauguse metallile kuni puuteni.
Nn. proximity sensorite hulgas pole selliseid, vist ?

Metalliotsija teemaga on see et, jah, võnkeringi sageduse muutuse graafikul on ilmselt jõnks sees küll, seal kus lineaarne lähenemine muutub puuteks.
Aga kas see on piisav, et seda häirekindlalt tuvastada, ei tea.
Kindlasti sõltub palju mehhaanilisest teostusest.
Ja viib mõtted kontrolleriga tuvastamisele ja selle progemisele.
Ja nullist seadme väljamõtlemisele ja ehitamisele.
Ja kas pärast tulemus ka rahuldab, ei ole ette teada.

Seetõttu oleks lootus siiski maailma tööstusseadmete toodete ookeanist selline valmis legoklots üles leida.
Mille saaks panna puitu katsuma ja metalli puute peale kisa tõstma.

[Svago]

Vs: Andur-sensor

Kaameraga visuaalset kontrolli kasutatakse näiteks elektroonikatööstuses.
Kaamera pilti võrreldakse arvutisse salvestatuga ja seade leiab puuduva, nihkes oleva, vale jne. komponendi üles.Kusjuures plaadid olid päris suured (A4) ja sellel oli tuhendeid pindmontaaži komponente.

Induktiivandur sobiks küll – see reageerib terasele teatud kauguselt ja osa töötabki sageduse muutumisel.

Farmides oli sellist induktiivandurit kasutatud näiteks 100ml piimakoguse mõõteanduris. Piima mõõteandur oli nagu 2 lapse lauaga kiige, mis liikus kordamööda üles-alla. Kui selle üks ots lähenes induktiivandurile, siis see reageeris läbi plasti ja piima ca 10mm kauguselt ning andis kontrollerisse 1 mõõteimpulsi. Kaugus oli reguleeritav, kuna andurite tundlikkused olid erinevad. Mingid odavamad asenduse omad reageerisid näiteks 5mm kauguselt.

Tööpõhimõte
Induktiivandur on seade, mille pingestamisel tekib tunnistuspea ümber elektromagnetväli. Igasugune metallist objekt, mis satub sellesse välja, nõrgendab seda. Kõige rohkem nõrgeneb väli ferromagnetilise (teras, nikkel, koobalt) objekti puhul. Andurisse integreeritud elektroonika kontrollib anduri poolt tekitatud välja tugevust ja selle nõrgenemine muundatakse väljundsignaaliks. Andureid on olemas nii digitaalväljundiga (PNP, NPN) kui ka analoogväljundiga (V, mA).

[A.R.]

Vs: Andur-sensor

Mismoodi see "paha nael" välja näeb?
Kas nii nagu nael, mis haamriga kõveraks löödud?
Kui nii siis:
Teha meallhari, vajutada vastu puud ja naelapead.
Kui lühistuvad hajased naelapea suuruselt siis on korras.
Kui kuskilt veel ühendust on siis peab midagi kõver olema.
Nö mehhaaniline kaamera.
Ega optiline ka palju keerulisem pole.
Natuke programmi.

Ilus oleks näha mis seal kõik võib juhtuda ja siis mõelda

[olavsu1]

Vs: Andur-sensor

sellejaoks leiutas onu röntgen miski asja. tolle vidinaga saab üsna täpselt kontrollida naelutaja töökvaliteeti.

mõnel pool kasutatakse laserit koos fotograafiaga. on ultrahelil põhinevaid lahendusi - defektoskoop. tollega lennukikere neete kontrolliti.

üks oluline asi on veel, ruutraster, kõik pildid pannakse ruutrastri taustale, sealt ocr määrab kas tulemus on korras või miski patoloogiaga.

[OSX]

Vs: Andur-sensor

Naela ainult vaadata telgepidi pole mõtet. Vaja on et nael oleks kerge lohuga puidu sees, kui näpuga katsud. Naelapea ei tohi olla niipalju väljaulatuv et ta eristuks kuidagi ümbritsevast materjalist, nii et see vähem kui 1mm sügavustäpsuseks on tõesti vajalik. Vajalik on see selleks et kui alusele asetatakse midagi siis see ei tohi deformeeruda ehk võtta naelutisest jälge, kaasaarvatud pakend. Liiga sügavale ei tohi ka lüüa, sest see võib põhjustada puidu lõhenemist, mis pole samuti lubatud.
Kui nael satub oksakohta, võib ta mitte minna piisavalt sügavale, ei moodustu seda lohku kuhu naelapea süvistub, nael võib ka kõveraks minna. Need on need olukorrad mis tuleb tuvastada.

A.R. soovitatud mehaanilise kaamera mõttel on tegelikult jumet, sest see mõõdab kontaktjuhtivuse kaudu naela asukohta just tema teljesuunal - ehk siis just sügavust. Kui pea on süvises, kontakti ei teki, kui kontakt tekib, on vaja alus suunata inspekteerimiseks kõrvale. Probleem on aga selles et kuidas see mehaaniline andur vastu peab pidevale tööle. Isegi hööveldatud puit on piisavalt abrasiivne, rääkimata siis mis pole hööveldatud. Teiseks, kontrollida on vaja kogu naelutis, nii alt kui pealt ning see tähendab et andureid on igale naelakohale vaja. Peast ei mäleta mitu neid oli aga suurusjärk paarikümmend naela on vaja kontrollida.

[moi]

Vs: Andur-sensor

Piisaks ilmselt ka sellisest sensorist kus saaks alla 1 mm täpsusega paika panna reageerimiskauguse metallile kuni puuteni.
Nn. proximity sensorite hulgas pole selliseid, vist ?

On küll, umbes seal 1 mm juures tööstuslike andurite täpsus on aga seal tekib teine probleem, kuidas tagatakse, et see euroalus oleks pidevalt ja stabiilselt koos oma naelaga sellest andurist sama kaugel.

[Svago]

Vs: Andur-sensor

Õige distantsi jaoks kasutatakse vedruga vastusuruvat ratast ja andur on selle küljes. Anureid ei pea olema sama palju kui naelu. Piisab kui iga naelarivi jaoks on andur ja konveieri kiirus on õige. Pärast pöörab mingi mehhanism aluse ringi ja kontrollitakse ka teiselt poolt. Või olenevalt konveierist kontrollitakse üheaegselt nii pealt kui alt.

Pastaprinteritel on 1 servoga kaamera, mis kontrollib iga kord enne töö alustamist väga täpselt õiget asendit.