Sagedusloendurit ehitan ja...

[ronald]

Täpsustuseks veel: Genereerimine toimub siis kui sisendisse pole midagi ühendatud. Kui sisendisse tuli signaal, toimis asi nagu peab. Genereerimine ei ole ka päris suvaline vaid korralik square-wave. Sagedus tavaliselt 40 MHz kanti. Proovin seda tagasisidet siis.

[fre]

Originally posted by ronald@Jul 15 2005, 16:20
Kas keegi laenaks või laseks mind enda signaaligeneraatori ligi, et ma saaks enda loenduri täpsuse teada?

Sagedusloendur oleks sellele tegelikult vale nimi eesti keeles, selline otsetõlge antud juhul ei sobi ja pole ka seni kasutuses. Õigem oleks sagedusmõõtja või siis natuke moodsamalt sagedusmõõtur (muide, "hertsmeeter" ka ei sobiks, sellise nimega on tuntud näiteks tavaline 50Hz sageduse kontrolliks/mõõtmiseks kasutatav resonantspiidest kammiga ja elektromagnetiga mõõteriist). Loendur loeb täpse ajaintervalli jooksul mõõturi sisendile tulnud signaali perioode ja on vaid üks funktsionaalne osa sagedusmõõturist.

Valminud sagedusmõõturi täpsuse kontrolliks oleks vaja teist, (tööstuslikku) väga täpset (sellistel on etalon-kvartsgeneraator termostaadiga) sagedusmõõtjat, selliseid ikka raadiolaborites esineb. Näiteks kasvõi Sideameti poisid võiks aidata... Mingist stabiilsest generaatorist (võib-olla piisab isegi ühestainsast suvalise sagedusega kvartsgeneraatorist, mille võib leida kasvõi mõnelt vanalt arvuti emaplaadilt) antakse siis mõlemale sama signaal ja võrreldakse sagedusnäite. Sobib ka lihtsam meetod, kus mõõdetakse teadaolevalt väga täpse etalongeneraatori (samuti termostaadiga kvartsgeneraator või muu veel täpsem etalon) sagedust. On ka kaudsemaid meetodeid...

[raivo]

sisendtakistust vöiksid kah vähendada, näen seal miskipärast paralleelselt 2*220koomi. vöiks vähem olla ,sest komparaatorid ei ole suure sisendtakistuse puhul mönikord pysivad. sisendtakistuse suurendamiseks sobiks FETiga sisendkordaja. ka datasheeti lk.7 on märge et signaaliallika parim takistus oleks alla 1koomi.

[andreie]

Televisioonisignaali realaotussagedus hoitakse võrdlemisi täpsena - http://www.qsl.net/g3pho/caesium.html.

Toiteadapter ja 7805 ei maksa midagi. Võimalik, et saad kasutada ka mobiili, printeri vms. toitekat.

[ronald]

Vahepeal panin ma oma sagedusmõõtja lausa ilusasse karpi ja mõtlesin et asi on valmis ja jätan ta rahule. Peagi avastasin et tegu on pigem suvalise numbri generaatoriga siiski ja asi vajaks parandamist. Võtsin komparaatori skeemist välja ja üritasin positiivset tagasisidet tekitada. Seda tehes aga keerasin vist liigse tinutamisega komparaatori tuksi.

Uut moodust otsides leidsin Winfried Hilli raamatust "Art of electronics" skeemi kus inverteri sisendi ja väljundi vahele oli pandud megaoomine tak ja see töötas siis kui tundlik siinuse loogika signaaliks "võimendaja". Uudisgruppidest leidsin ka sellekohase teema, kus ka raamatu autor sõna võtab : http://groups.google.com/group/sci.electro...03f50aca012919e

Nagu ma aru sain, saavutati 4ns "rise time", mis on samaväärne minu eelnevalt kasutatud komparaatoriga.

Mina plaanisin asja rakendada nii : http://www.hot.ee/ronn/schem.png

Kusjuures praegu ma mõtlen miks ma selle mosfeti astme sinna ette üldse toppisin :\

Ja teie arvamus? Mis loogikaperest oleks kõige targem see inverter võtta? Mis sagedust see kannataks?

See skeem oli mul esimene kord kasutada mosfeti ja küsin kas gate2 ja drain võib ühendada kokku nagu nad mul praegu ühendatud? Ja minul tekkis mosfeti astme väljundis siinuse negatiivsest otsast positiivsesse otsa tõustes moonutus, kus umbes sinna kanti kus pinge pidi ületama nulli, tekkis üks väike siinuse võnge. Millest see veel? Asi paranes kui piirasin sisendit, pannes gate ja mätta vahele kaks vastupidi ühendatud paralleelset dioodi. Siis väljund tõustes jäi 0i juures veidi toppama, aga tõusis ikka edasi, ei teinud mingit võnget vahepeal. Oskab keegi kommenteerida seda nähtust?

Andke andeks kui liialt välismaiseid termineid kasutan. Inglise keeles olen ma oma teadmised ja sõnavara netist/raamatutest omandanud ja inglise keelseid termineid kasutades tunnen end mugavamalt.

[andreie]

Mosfetil ei tohiks häda midagi olla, aga tekkis küsimus, kas võnge jääb ka C2 lahtiühendamisel alles?

Võib-olla ka kõrgem toitepinge (9V, 12V) aitab.

[ronald]

C2 ei eksisteerigi, esialgu testisin lihtsalt mosfetti.

[andreie]

Proovi ajada töörezhiim võimalikult sarnaseks andmelehel toodud skeemile või suisa kasutadagi sama skeemi. G2 pingega saad võimendust reguleerida küllaltki laias ulatuses. Mingi vahe peab olema.