Kui see on Sinu esimene külastus, siis tutvu
palun korduma kippuvate küsimustega klikates selleks ülal asetseval lingil. Enne uue postituse lisamist pead Sa registreeruma.
Postituste lugemiseks vali meelepärane foorum allpool olevast nimekirjast.
Teade
Collapse
Foorumi reeglid.
Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
Originally posted by Andrus@Jun 11 2004, 13:24 Kuidas käivitada 380v 3-e faasilist mootorit kui saadaval 220V. Mootoril kirjas
220/380 V 1,7/1.0 A.
tänud ette
Kolmefaasiline mootori mähis tuleb ühendada tähest kolmnurka.
Kolmnurka ühenda mähised igal juhul. siis saad mootorist kolm otsa. Kas nendest ühenda võrku kolmas läbi kondensaatori võrku. Pöörlemissoond sõltub millise võrguotsa külge läbi kondeka ühendad
Arvan, et 4 uF 600 V konde piisab.
Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...
Originally posted by Andrus@Jun 11 2004, 18:19 Proovin. .Kas mingit tarka valemit pole mis tulemuseks mahtuvuse annaks. Nimivoolu võiks vist olemasolevalt kirjelt lugeda.
Abo raadiolülitustes on mingi tabel.
Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...
Abo raamat ütleb, et tuleb panna kolmanda kolmnurga kolmanda otsa ja ühe toiteotsa vahele töökondekas ja siis veel üks kondekas läbi lüliti mootori käivitamiseks(3x suurema mahtuvusega). Selliselt pidavat saama kasutada kuni 1kW mootoreid, mahtuvuse arvutad c=0,057*P/(n*cos(fi)), P on mootori võimsus, n kasutegur(0,7 kanti) ja cos(fi) võimsustegur(0,8 kanti, sildil kirjas).
Samas öeldakse ka, et kondekaga võib saada 65-80% mootori tavalisest mehaaniliselt võimsusest kätte.
Kasutaks ka seda teemat natike oma huvides(vabandan teemaalgataja ees).
Ehk keegi oskab seletada, kui tundlik teema see kondeka mahtuvus on, ühes vanemas raamatus oli tabel, kus mootorile pandi ainult üks kondekas, Abo kirjeldab kahte(töö ja käivitus), ise katsetasin hiljuti ca 1kW mootoriga ja käima läks juba 10 mikrose kondega, tõsi mingit koormust ei talunud(tühja võlliga käivitus aga ilusti), siis leidsin varudest 200mikrose(väiksemat kahjuks ei olnud nii kõrge pingelist) ja sellega oli moment päris korralik, aga paari minuti pärast hakkas mootor sellist huvitavat aroomi väljastama ja ma lõpetasin katse. Üks teine sarnane mootor töötab 2x20 mikrot kondedega juba aastaid ilma, et oleks puudust tundnud käivituskondest(tegemist käiaga ja seetõttu vajalik käivitusmoment suht väike).
Mis selle mootori siis kuumaks ajab kui konde liiga suur on? Kas see on faasinihe 90 vs. 120 või on seal veel mingeid nüansse? Teoreetiliselt ju suurema konde takistus väiksem, peaks nagu kasutegur suurem olema või on selle ca 30 kraadi kompenseerimiseks vaja konde reaktiivtakistust.
Aga sa mõõda voolusid ja pingeid, nii mähisel kui kondensaatoril.
Tuleta veidi noorusaega meelde ja mõtle, mis asjad need aktiivtakistus, induktiivtakistus ja mahtuvustakistus olid ning kuidas neid liideti.
Vektoreid mäletad?
Mis seal ikka toimub?
Milline peaks olema see kondega tekitatud pinge faasinihe?
Paneks kaks väikest lampi faas-konde ja konde-null. (Või voltmeetrit).
Need lambid peaksid põlema sama heledusega.
Või peab sinna panema kolm lampi kolmnurgas peale ja vaatama nende heledust?
Kas heledus sõltub mootori koormusest?
Siis peaks olema igale koormusele oma parim mahtuvus.
Automaat, mis vastavalt koormuse muutusele, pinge muutusele, teeb ümberlülitusi.
Näiteks bioautomaat, kahe jalaga maas kinni.
Tekitab sellise "ideaal" konde.
Pinget isegi mõõtsin, 10 mikrosega anti mootori sellele faasile ca100V ja 200 mikrosega oli ca220V, voolu mõõtnud ei ole kuna TL-4 nii palju otse ei mõõda ja sellist takistit ka kohapeal pole, mida vahele panna.
Vektoriteni pole veel jõudnud, kuigi mäletan neid uduselt(kõige imelikum, et loengu andja nimi nagu tuleks ka meelde, oli vist hr Külm aga seda oli ainult üks kursus koos laboritega), sai nende vektoritega kooli ajal nati tegeletud ka aga peale seda pole vajadust nende järgi tundnud ja seetõttu on teised mälust kuhugi ära kadunud.
Palja loogika(eks mingid lähteandmed ole ka peas alles) järgi arvasin lihtsalt, et seda120 kraadist kõrvalekaldumist peab millegiga kompenseerima, sest nurgad 90 ja 150 erinevad ikka päris palju(kompassiga looduses tähendaks see ikka totaalset eksimist).
Kas heledus sõltub mootori koormusest?
Siis peaks olema igale koormusele oma parim mahtuvus.
Tegelikult nii peakski olema. Arvutustes saadakse mahtuvus täisvõimsusel töötamisese puhuks, samas mingi väiksema koormuse korral võib minna ergutusahela vool mähisele lubatust suuremaks (vähemalt nii väidetakse ja lausa graafikuid joonistatakse).
Kui mootorit koormata, siis mähistes vool suureneb (seda ilmselt keegi ei vaidlusta?). Miks suureneb, pinge jääb ju samaks? Äkki takistus väheneb? Kas kondensaatori takistus ka muutub (sagedus ei muutu)?
Трехфазный асинхронный двигатель может работать от однофазной сетикак однофазный с пусковым элементом или как однофазный конденсаторный спостоянно включенной рабочей емкостью. Применение дви
Comment