lõpu trafo

[rnx]

Toite saaks jah sealt. See trafo küsimus oli sellepärast, et kui tahta originaalist koopia teha, siis seal oli kasutusel keskväljavõttega trafo ja kenotroniga alaldi. Aga muidu oleks täitsa OK.
Ja võimendile annab minuarust kasutatav lõpulamp siiski oma kindla hääle. EL-34 kasutati Marshallides, mis on tuntud oma hea ja mahlase lõpu moonutuse, kuid niruvõitu cleani poolest. Fender on elu aeg kasutanud 6L6-t. Ning just 6V6 ja 6L6 lõpuga Fendrid on parimad bluusi ja kergema roki võimendid... Ahjaa, uuemad ning väiksemad Fenderid on El-84 peal, mis ka pillivõimus sakivad kergelt.

Tony19, rääkisid midagi šašii joonistest, kas mõtlesid seda Fendri enda poolt levitatavat "layout'i" või on sul äkki midagi asjalikumat, kui, siis oleksin ka neist huvitatud. omaltpoolt võin kastijooniseid levitada :P

[tony19]

sellel y-100 on lõpus kaks gu-50 lampi kas neid on ka võimalik asendada el-34 vastu minu teada vist mitte vähemalt pesad on erinevad ja midagi tuleks seal ka müraga ette võtta.

[tony19]

ikka see sama fenderi layout kuid arvan et selle järgi saab kuidagi asja paika ja tegelikult kasti mõõdud on mul ka olemas kuigi ei usu, et need 100W trafod sinna mahuvad ja seega tuleb ikkagi nii sassi kui kastiga midagi muuta

[rnx]

Et nagu mõõdud <_< ???
Välismõõte saab jah ampwares.com/ffg-st, aga mul korralikud pdf kujul joonised ka
Ei ole küll päris kursis nende konkreetsete trafodega, kuid ka Bassmanil on päris jurakad trafod...

[tony19]

lähemalt saab vaadata kogu paigutust ja pilte seestpoolt siit http://koti.welho.com/akarjal1/norteqmusic...roject_bassman/

[humax]

olen ka GU-50 kasutanud kuid rohkem ei ja kommima ei hakka. kuid EL-34 ei loobu tema kvaliteedi ja hinna suhte tõttu. pole suurt vahet kas lõpus on triood või tetrood, vähemalt kuulmise järgi.Seda ei maksa ka kullana võtta et just see lamp on see õige igal firmal on oma väljakujunenud skeemitehnika ja komponendid. minu seisukoht on võibolla tõesti erinev ja on väljakujunenud nende firmade põhjal, mis valmstasid eriti kõrgekvaliteedilisi võime ja agregaate just stuudiotele ja helikontrollseadmetele.Kontsertvõimud mida kasutatakse pole alati just küll näitajate poolest tipus ja seda pole vajagi. kui skeeme vaadata siis suurem enamus on klassikalised mõngate elementide suurused ainult erinevad ja selle tõttu mis reziimis on lamp käima aetud.

GU-50 kasutati kõrgsagedus lambina saatjate ergutajates ja on kõrgsageduse jaoks, kuid saab ka kasutada madalsageduses, kuid on probleeme. kui keegi tahab infi siis vene foorumites on piisavalt palju juttu sellel teemal.JAmis mürasse puutub siis on see rohkem esimeste astmete küsimus, mitte niivõrd lõpus.JA milleks kenotron ei saa. aru kui siis ainult efekti pärast.Ja kui mõni vädab et lõpulampide pikaealisuse pärast siis selleks on olema aegrelee, mis anoodi lülitab. Vahet pole kuidas sa anoodi alaliseks saad.kui efekti just tahad siis sellepärast pead maksma, kui kenotron hiilgab. maitse asi.

[rnx]

Kusjuures kenotron pole siiski ainult ilu pärast, pidavat ikkagi hääles vahe kajastuma küll. Ei oska küll täpselt kommenteerida, kuid näiteks MesaBoogie toodab oma Rectifier seeriat, kus on kasutuses NII kenotron, kui ka harilik dioodsild. Need on lüliti abil omavahel vahetatavad ning pidavat häält muutma küll. Et dioodsilla peal minevat võim varem ja järsemini moonutusse ning sobivat sellega paremini metal-i laadse kraami mängimiseks ja kenotron samas jätvat helisse siiski pisut hilisema ning pehmema moonutuse. Asi seletuvat sellega, et kenotron toimivat suurematel võimsustel automaatse amplituudi piirajana. Mina mõistan seda nii, et alaldi ei anna piisavalt võimu kätte ning seega moonutus jääbki pehmemaks. Sama asja olevat võimalik teha ka kuidagi pooljuhtdioodide ning takistitega, paljud firmad toodavad ka analoogseid lambi pessa sobivaid pudinaid.

[humax]

armastan head nalja.

[rnx]

Humax, kus siin see nali on?
Siis kui ma seda seletust netist lugesin, oli jutt märksa loogilisem, ehk ei osanud ma seda lihtsalt adekvaatselt edasi anda...

EDIT: Kusjuures eile õhtul jäi asi kripeldama ja rääkisin tuttavaga, kes on u. 30 aastat tegevlavadel kitarri mänginud. Kuigi minu seletus oli pisut segane olevat point siiski õige... kenotroniga võimendi kõlab lõpumoonutuses lihtsalt pehmemalt ning sellega ei suuda võistelda isegi need plug-in jubinad, mida müüakse...

[tony19]

vaatasin nüüd seda trafot lähemalt kuid päris välja ei kruvinud. tundub olevat ka primaarmähisel mingi väljavõte.kas see võiks olla võimalik, et u-100-jal on keskväljavõttega lõputrafo ja sekundaarmähiselgi väljavõtteid terve rida mis tähistatud numbritega 6, 8, 16 jne ega ometi need takistust ei tähenda?

[tony19]

kas selle trafo andmeid kuskilt ei saa ?

[KaruTEC]

100% nõus et kenotron on pehmemate karakteristikutega ja töötab naturaalse kompressorina.

Humax, süvene teemasse ja ära lahmi nagu kivipallur.

[moi]

Teooria poolt on asi seletatav kenotroni suure sisetakistusega vs. dioodide väikse sisetakistusega. h34r:

[rnx]

Täpselt, väljendasin end eelmine kord pisut segaselt, see "automaatne amplituudipiiraja" oli paras härjas***, kompressor on täpselt paras väljend. Ja kenotroni sisetakistusega on asi tõesti seotud.

EDIT: Vastastakt lõpul ongi trafo primaarmähis keskväljavõttega. Ei usu siiski, et trafot ümberketramata kujul kasutada õnnestuks. Ja Tony19, kui sulle meeldis originaalse Bassmani hääl, siis soovitaks hoida ümberehitused siiski minimaalsetena. Toiteosast võid sobiva trafo puudumisel tõesti kenotroni välja jätta, aga üldjoontes proovi skeemi ikkagi järgida. Ja EL-34 ei oleks see enam Fender Bassman, vaid pigem mingi Marshalli laadne hübriid...

[jan]

Ma ei taha näida rumalana ega midagi, aga kas keegi oskab seletada, miks lampvõimudel on alaldussild "tavalisest" erinev. S.t. pinge tuleb keskväljavõttega mähise otstelt üle dioodide (või siis kenotroni) ja keskväljavõte läheb maha. :unsure:

Siin on midagi tegu pool- ja täisperioodalalditega, mis?


Jan

Edit: Sorry OT pärast, aga siin juba läkski jutt lõputrafodelt kenotronide peale.